Tahtsin kolumni pealkirjaks panna «Kadunud pojad», aga lõin kõhklema. Ma ei usu sinisilmselt nende tagasitulekusse ega arva ka, et neil kõigil nii-öelda välismaal halb on. Kui ülikoolis alustab kursus, siis on ju paratamatu, et kõik üliõpilased ei lõpeta, või seegi, et kõik lõpetajad ei pruugi omandatud erialal edaspidi jätkata. Õppimise ajast Usuteaduse Instituudis ...

Tartu ülikooli doktoriõppe seminaris «Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis» käsitleti hindamist, konkreetsemalt hindamiskriteeriumide mõju õppijate motivatsioonile. Õppejõud rääkis omapärasest katsest, mille ta kord seminarist osavõtjatega korraldas. Selleks lavastati eksamisituatsioon ja üliõpilased jagati kahte rühma: kõigepealt moodustati kolmeliikmeline ...

Üle-eelmises Eesti Kirikus valutas kirikukogu liige Raivo Linnas südant EELK oleviku ja tuleviku pärast. Ta näeb meie kiriku ühe olulisema probleemina niisuguste vaimulike vähesust, kes tahavad, suudavad, viitsivad ja oskavad ühiskonnas masse liigutada, suunata ja kaasata, ja nende veelgi napimat järelkasvu. Linnase meelest on kiriku kasvu ja ajatu kestvuse peamiseks eelduseks «õpetaja, kes suudab, tahab ja oskab inimesi ...

25. märtsil möödus 50 aastat päevast, mil Rooma lepingute allkirjastamisega pandi alus Euroopa riikide ühendusele. Algsest kuue riigi ühendusest on tänaseks saanud 27liikmeline Euroopa Liit. Kaugemasse Euroopa ajalukku tagasi vaadates paistab see välja imena, sest varem pole suudetud liita koostööle ei nii suurt arvu riike ega ka mitte nii pikaks ajaks. Euroopa ajaloolisest kogemusest lähtudes oleks 1957. aastal pidanud ...

Eelmise nädala esmaspäeval näidati ETV «Välisilma» saates filmi usulisest fundamentalismist. Filmist võis kuulda mõtet, et fundamentaliste iseloomustab soov suruda oma tõde peale teistele inimestele ning et nende juhid on ajendatud omahuvist ning et fundamentalism on siis vaid varikate isekale ambitsioonile. Arvan siiski, et omahuvi ei ole midagi sellist, mis fundamentalisti kogu ülejäänud ühiskonnast ...

Ehkki me Eestis vaevleme iibeprobleemiga, kasvab inimeste üldarv maailmas ruttu. Äsja avastasin, et olin harjunud klassi ees rääkima automaatselt 6miljardilisest inimkonnast, hetkel loetakse maailmas inimesi aga juba 6,6 miljardit ja neist valdav enamik seob end mõne religiooniga.Hiljuti avaldatud misjonitööd käsitlevas uurimisaruandes on toodud ka 2007. aastal erinevatesse religioonidesse kuuluvate inimeste arv. Kristlasi arvatakse ...

Käisin pühapäeval oma endise õpilase matusel. Läinud kevadel lõpetas ta Treffneri gümnaasiumi. Vene perekonnast pärit, oli ta omandanud perfektselt eesti keele ning lisas alatise rõõmsameelsusega ning slaavi temperamendi ja kultuuritaustaga oma klassile sära ning uusi ideid. Möödunud nädalal Tallinnas ülekäigurajal tänavat ületades sõitis auto talle otsa. Küllap on ...

Eesti oikumeenia ajaloos on üheks oluliseks verstapostiks 16. veebruar 1989. aastal. Nimelt asutati tol päeval Eesti Kirikute Nõukogu. Antud lugu pole küll aastapäevakirjutis, kuna Eesti Kirikute Nõukogu 18. aastapäevast on juba mõni nädal möödas. Aga 20. aastapäevale mõeldes on paljude inimeste peas aastate vältel vaikselt küpsenud üks idee. Nimelt võiks 2009. aastal ilmavalgust ...

Lähenevad riigikogu valimised toovad paljude inimeste meeltesse ootusärevuse. Mõeldakse, kas kandidaat või erakond, kelle poolt nad on hääle andnud või andmas, pääseb riigikokku või enamgi – valitsust moodustama. Mida teha – ka kahjurõõmu ootuses mõeldakse erakondadele, keda loodetakse valimistel langemas näha. Ning muidugi, paljud inimesed ootavad lihtsalt seda, et valimised ...

Moodne on see, millest räägitakse või siis «vaikitakse». Hiljuti võis näha ühelt eesti telekanalilt Rootsi lastefilmi, kus Da Vinci koodi sarnases seikluses aarete ja saladuste jahil (väga vanamoodne!) pandi järsku moodsat stiili sisse, kui üks umbes 13aastane avastas, et ta on vist homo ja suudles teist poissi. Jah, isegi vanamoodne Sherlock Holmes õppis veel vanas eas ühiskonna survel ära uue ja ...

Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) andis aasta alguses välja 2006. aasta eesti parima filmi auhinna, Neitsi Maali kuju sai r˛issöör Veiko Õunpuu mängufilm «Tühirand» kui «napi stiiliga tundlik film, mille maneristlikud poosid just rõhutavad siirust. Film mõjub kui väike ja soe mälestusmärk iroonilisele südamlikkusele». Ilmselt on tänaseks jõudnud nimetatud M. ...

Rein Taagepera, kes on viimastel aegadel ähvardanud eestlasi demograafilise vetsupotiga, räägib laupäevases Postimehes oma tähelepanekutest, et laps on Eesti tänavail haruldane nähtus. Mis see laps siin tolgendab? Mida karu tänaval teeb? Karud olgu loomaaias ja lapsed lasteaias! Hoiakud ja kultuurimallid ei kujune üleöö, vaid aastakümnete jooksul. Taagepera meenutab, kuidas ta kolmkümmend aastat tagasi ...

Möödunud reedel saatsime Viljandi Jaani kirikust viimsele teele Ülle Aaskivi, kes oli üks Eesti iseseisvuse taastajatest ja põhiseaduse väljatöötajatest. Pärast põhiseaduse jõustumist pühendus ta riigiteenistusele ning oli üheksale järjestikusele vabariigi valitsusele toeks suhtlemise korraldamisel riigikoguga.Laiemale avalikkusele sai Ülle Aaskivi tuntuks mullu 28. augustil oma ...

Kristliku demokraatiaga on Eesti parteipoliitikas parasjagu segadust. Päris parteipoliitika alguspäevil, 1988. ja 1989. aastal moodustati Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond ja Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit, mille tegevus lõppes 1992. aastal moodustatud erakonna Isamaa (hilisema Isamaaliidu) asutamisega. Euroopa kristlikke demokraate on traditsiooniliselt ühendanud Euroopa Rahvapartei, kuhu tänasel päeval kuulub Eesti erakondadest Isamaa ja ...

Sõna «oim» kasutame me igapäevaselt väga harva. Minule jäi sõna «oim» meelde George Orwelli romaanist «1984», kus üks autori poolt kasutatud olulistest mõistetest double-think (otsetõlge oleks «topeltmõtlemine») oli eestindatud mõistega «kaksisoim». Toona jõudsin arusaamisele sellise eestinduse tähendusest alles ingliskeelse algteksti ...