Möödunudreedesest Sirbist võis lugeda Virgina ülikooli sotsioloogia- ja ajalooprofessori Jeffrey Olicku arutlusi mälubuumist teaduses ja kultuuris viimase 20 aasta vältel. Nagu XIX sajandi lõpul, nii on ka XX sajandi lõpukümnenditel poliitikas, kultuuris ja teaduses oluliselt kasvanud huvi mäluprobleemide vastu. Kiiresti muutuvas ühiskonnas näib võimalus suhestuda oma minevikuga üha hapramana, ...

Monumentidest ja sammastest on viimasel ajal Eestis ainult tüli ja vaidlusi tõusnud. Alles olid probleemid pronkssõduriga, nüüd on tekkinud teravad vaidlused kavandatava vabadussamba ümber. Piiblis ei ole suhtumine sammastesse ühene. Räägitakse ebaususammastest, mis tuleks maha raiuda (2Ms 23:24; 34:13), analoogiliselt tuleks käituda Baalile püstitatud sammastega (2Kn 3:2; 10:26), kuid sambaid püstitasid ka ...

Selle nädala laupäeval peavad paljud koolid avaaktusi, ka haridusest kõneldakse meedias ja kodudes mõnevõrra rohkem kui tavaliselt. Leidsin tänasele kolumnile pealkirja Oskar Lutsu «Kevadest», mis on tõenäoliselt kõige populaarsem Eesti koolielu kirjeldav raamat. See ei olnud usuõpetuse tund, kuhu koolimajja jõudnud Arno esimesena läks. Küll aga kirjeldatakse ...

Sel suvel on meie kirikus päris palju aru peetud ja väideldud seeüle, milline muusika ja millised kontserdid kirikusse sobivad. Teemat on lahatud koguni ühel konverentsil. Ilmselt on see teema aktuaalseks muutunud tänu sellele, et kirikutest on saanud hinnatud kontserdipaigad. Ja kui varem toimusid pühakodades rohkem klassikalise muusika kontserdid ning sagedamini linnades kui maal, siis nüüd on lisaks orelifestivalidele ja ...

On saanud enesestmõistetavaks, et inimesed ise otsustavad, mis nad oma eluga teevad. Inimestel on inimõigused ning seetõttu ei tohiks keegi teine (teinekord isegi Jumal) neile öelda, kas nende tehtud otsused, valikud ja eesmärgid on õiged või valed. Nii otsustavad nad ise oma elu lõppeesmärgi, aga ka igapäevaste valikute üle. Mõni sajand tagasi aga ei peetud sellist hoiakut enesestmõistetavaks ...

Kommunism ja fašism olid maise ja kollektiivse lunastuse ideoloogiad. Kristluse poolt vaadatuna seisnes nende viga (ebajumalateenistus) selles, et nad kujutasid halvana (või patusena) mitte inimest, vaid midagi väljaspool inimest (omandi jaotust ja majandussuhete korraldust või rassisuhete korraldust inimsuhetes). Mõlema eelduseks oli usk, et inimene ise on hea. Muutust ei vajanud mitte inimese, vaid ühiskonna loomus. Kurjus polnud ...

Pööripäevad on paljudes kultuurides keskse tähendusega. Eestlaste jaoks on kaks päeva – jaanilaupäev ja vana-aasta – ohjeldamatu pidutsemise ja prassimise aeg. Siis tuleb hüpata üle lõkke ja paugutada rakette ning juua end täis, peenemalt öeldes – uimastada end alkoholiga. Uimastamise põhjuseks on alateadlik hirm aja kaduvuse ja oma eksistentsi piiride tajumise ees, mis ...

Eesti Kiriku viimaseid numbreid lehitsedes torkavad silma pretensioonikad pealkirjad: «Millist kirikut me tahame?», «Millist luterlust me tahame?» või «Kirik peab olema selline, nagu Kristus tahab». Kiriku olemuse, identiteedi, õpetusliku aluse, struktuuri ja korralduse, liturgia ning ühiskondliku missiooni ja positsiooni üle arutlemine, vaidlemine ja kaklemine näib olevat aja märk. Clive S. Lewis ...

Mõni nädal tagasi lugesin Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2006. aastal välja antud «Kodaniku käsiraamatust», et gümnaasiumi ja põhikooli õpetajal on õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise eesmärkideks (lk 85): innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut ning õpilase ...

TV3 ekraanile jõuab peagi tõsielusari «Mantlipärija», mille käigus Eesti üks edukamaid ettevõtteid Olympic Entertainment Group otsib oma meeskonda tippjuhti ehk, ümberöeldult, Eesti rikkaim mees Armin Karu «otsib mantlipärijat». Konkurssi, mille võitjat peaks ootama vähemalt miljonikroonine aastapalk, tutvustas Armin Karu telereklaamis sõnadega: «Mina anna sulle elu ...

Umbes kümme aastat tagasi (10. juunil 1997) kirjutasin Postimehes EELK 80. aastapäevale pühendatud lühikese arvamusloo «Unustatud juubilar». Kiriku uue juubeli künnisel otsisin tollase artikli üles ja oli päris huvitav analüüsida omaaegseid tähelepanekuid ja väiteid ning nende aktuaalsust või naiivsust tänases olukorras.    Artiklit lugedes selgus, et kümne ...

Ehkki Tallinna pronksmehega seotud uudised on praeguseks enamasti ajalehtede esikülgedelt taandunud, ei lõpe selle temaatikaga seotud arutelud veel niipea. Kestavad ju edasi selle sündmusega kaasnenud majanduslikud, sotsiaalsed, integratsioonilised mõjud. Küllap võib poliitikute tegevust või tegematajätmisi lõpmatuseni analüüsida. Samas huvitas mind selle kõrval ka isiklikum küsimus: kuidas ...

Tänases maailmas jäävad sõnad tihti rohkem pinnale kui teod. Sõnad vahendavad informatsiooni ja kujundavad arvamusi. Tihtilugu lükkavad inimesed osa sõnu tagasi ja ei tahagi neid kuulata. Osa sõnu jääb aga pinnale. Paljudel juhtudel on need paraku vahendamas infot oma suva järgi vormides ja suures hulgas inimestes vääraid, kuid tugevaid veendumusi kujundades. Tänased sõjadki on ...

Ajalugu kõneleb kaasa nii täna kui ka tulevikus. Ja nagu oleme neil päevil kogenud – ajalugusid võib olla mitu. Viimase 15–16 aasta vältel tundus vaibuvat see ajalookäsitlus, mida nõukogude ajal koolis õppisime ja mille alternatiivid tollal välja toodi ja millest kõneldi salaja. Paraku pole nõukogude aja käsitlus 20. sajandi ajaloost kuhugi kadunud. Seda oleme võinud Vene riigi ...

Niipalju kui inimene nüüd aru saab, on Eesti luterlikus kirikus jagunetud mingisugustesse vastasseisudesse. On näiteks ühed, keda peetakse krüptokatoliiklasteks, ja teised, kes seovad end rohkem Martin Lutheri vaadetega. Ma ei oska ega taha siin kumbagi poolt eelistada, sest tegelikult ei pea ma praegu õigeks ei üht ega teist survet. Küsimus on hoopis muus. Nimelt on mul väga raske praeguses kirikus nimetada ühtegi ...