Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Suurimad võitlused algavad inimese meelsusest

Merille Hommik. Möödunud nädalal oleme võidupüha ja maakaitsepäeva tähistades mõelnud oma rahva sangaritele, kelle vaprale pealehakkamisele võlgneme suure tänu selle eest, et saame täna olla need, kes oleme siin sellel vabal maal. Oma keele ja oma kultuuri, oma seaduste ja elukorraldusega. Neile ja Jumalale. Üsna Johannese ilmutusraamatu lõpus on kirjeldus tule ja väävliga põlevast järvest, kuhu mõistetakse kannatama mitmesugusel moel oma inimlikkuse hüljanud õnnetud ...

Meil ei ole aega!

Merille Hommik. Jaanipäevaeelne aeg on eriline – pikad ja päikselised päevad, pikad õhtud ja valged ööd. Koolides on lõpuaktused ning sotsiaalmeedia kihab rõõmsatest koolilõpetajatest ja uhketest vanematest. Ent paljude perede jaoks pole see nii, sest lõpuaktuse piltidelt on puudu lapsi, kes seal peaks olema, ja saamata on lõputunnistused, mille nimel on aastaid tööd tehtud ja vaeva nähtud. Neid ei ole seal seepärast, et nad ei jaksa. Ei jaksa, sest on haigestunud ...

Kurba südant rõõmusta, oma lapsi õnnista …

Merille Hommik. Sellest, et Nõukogude Liit oli alustanud sõda Afganistanis, sain kord teada Ukrainas keset ööd. Meid oli äratatud ja rivvi kamandatud. Seisin koos suure hulga eri rahvusest sõduritega püstoliga vehkiva purjus ohvitseri ees. Meie silmis oli suur uni. Tema silmades säras metsik kirg. Ta teatas sõja algusest ja ütles, et peagi läheme sinna ka meie ning lisas, et kui seal peaks keegi talle pisutki vastu hakkama, laseb ta sellise nagu koera maha.  Pole ...

Sina ei tohi tappa. Aga äkki ikkagi tohib?

Sõja ajal kõlab väikese katekismuse kümne käsu, nagu neid pereisa oma perele lihtsal viisil peab esitama, viies käsk – „Sina ei tohi tappa“ – kuidagi ootamatult. Tapetakse kiiresti, palju ja väga jõhkralt. Inimesi, kes ei ole milleski süüdi. Kohutav valu kaikub Eestisse ... „Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese ihule ega hingele ei tee ühtki kahju ega kurja, vaid et me teda aitame ja temale head teeme kõigis ihuhädades,“ kõlab selgitus käsule. ...

Julgus alustada, vastu pidada ja ülesannet täita

Merille Hommik. Kui 1946. aastal otsustati rajada EELK Usuteaduse Instituut, siis ei olnud kellelgi kujutlust usust, elust ja usuelust 20, 50 või 70 aastat hiljem. Instituudile aluse panemisel kandsid vastutust esimene dekaan, Vana Testamendi professor Evald Saag ja peapiiskop Jaan Kiivit vanem. Instituut on vanim järjepidevalt töötanud erakõrgkool Eestis. Kevadel 2021 saime 76. sünnipäeva tähistada vaid virtuaalse konverentsiga, ent seda on siiski võimalik kodulehelt ...

Eristada

Eristamisvõime olevat intelligentsuse tunnus. Juba siil õpetas Kalevipoega serviti lööma, sest nii on laud tugevam, ei murdu. Loomad peavad eristama söödava taime mürgisest, eristama hääli ja lõhnu ning muutusi vaateväljas. Reaktsioon peab olema olukorrale vastav, muidu on oht kulutada liigselt energiat või kaotada elu.  Eristamisvõime on möödapääsmatu liigisisestes suhetes, ka inimesel. See on vajalik isikliku arvamuse kujundamisel teiste inimeste või ...

Kirikute ootused erakondadele järgmisteks valimisteks

Kristjan Luhamets. 2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste kampaania on tasapisi juba alanud. Reitingu poolest madalseisus olev Keskerakond võidab avalikku tähelepanu peretoetuste eelnõuga, mida selle esitamise hetkel toetasid opositsioonierakonnad, ent mitte koalitsioonipartner Reformierakond. Sellest ajendatuna on arutatud, kas koalitsioon laguneb, kas Eesti saab praeguses olukorras lubada valitsusvahetust, kas Keskerakonnal oleks taktikaliselt kasulikum ...

Suletud usulisse üksindusse

Kristjan Luhamets. Ehkki mitmed usulised lood räägivad üksinduses elavatest usuvägilastest, on inimene siiski loodud elama ühiskonnas koos teiste inimestega. Seda kinnitavad nii Piibli alguses olev tõdemus „Inimesel ei ole hea üksi olla …“ (1Ms 2:18), ühe säravaima antiikfilosoofi Aristotelese (384–322 eKr) väide, et inimene on loomult ühiskondlik olevus, või ka bioloogia andmed inimsusele omaste tunnuste evolutsioonilisest arengust, mis toimus vastavalt meie eellaste ...

Vabaks toorainediktatuurist!

Kristjan Luhamets. Olen ikka üritanud hoida ennast kursis Saksamaa ühiskondliku eluga. Eks seepärast jäänud mulle silma ka ajakirjanik Priit Pulleritsu pikk intervjuu poliitikavaatleja Raivo Varega 29. aprilli Postimehes. Selles tuli Saksamaa poliitika Ukraina ja Venemaa suunal korduvalt jutuks. Mida rohkem lugesin, seda enam häiris mind ühemõtteline ja mänglev kergus, millega Saksamaa poliitikale kohta kätte näidati. Aga asjad ei ole paraku nii lihtsad.  Saksa ...

Argipäev ehk Emaks olemise paradoks

Kristjan Luhamets. Mõtlesin, et äkki on oluline siin peatse emadepäeva eel kirjeldada mõtteid, mis keerlevad kevadisel ajal ema peas. Olen üsna kindel, et ma pole mingi erand teiste hulgas, vaid esindan küllap väga paljude töötavate emade rinnet. Siinkohal pani mind ennastki imestama väljend „rinne“, aga ju siis ikkagi kõigel me ümber on mõjujõud, mis kandub me meeltesse nii, et ei pane tähelegi. Sõna „rinne“ ei ole kindlasti minu sõnavaras varem olnud ...

Kes on kes?

Kristjan Luhamets. Lauamängus „Guess who?“ tuleb erinevate tunnuste alusel ära arvata vastasmängija poolt välja valitud näopilt. Võidab nutikam, kes valitu vähemate küsimustega ära arvab. Lõbus mäng, mis arendab tähelepanu, tunnuste märkamist. Looduses võib märkamine olla kriitilise tähtsusega. Kiskja püüab ennast ja oma plaane varjata, saakloom aga ohtu varakult avastada ja põgeneda. Saakloom tunneb hirmu, mis aktiveerib tema keha ellujäämiseks sobivaimaks tegevuseks. ...

Isekas nisuiva ei kanna vilja

Kristjan Luhamets. Mulle tundub, et kristliku elu peamine takistus ei ole ammu enam ateism, vaid lihtlabane isekus. „Elan kuidas tahan ja see pole teiste asi“ ei liida kogukonda ega kogudust. Seega, kui keegi tahaks kogudust lõhkuda ja hävitada, siis tuleks tal kultiveerida isekust ja enesekesksust ning nõuda endale õigusi – ükskõik milliseid. Elu, mis keerleb iseenda, oma vajaduste ja eripärade, oma soovide ja unistuste ümber, on mässitud saatanlikku võrku, kus ...

Vajaksime arengupidurit

Kristjan Luhamets. Jah, kannatust kõigile vaja! Nii arvas kord Jaakob Liiv. Vist ongi. Ilma kannatusteta läheb inimene raisku. Võib hakata igavusest rumalusi tegema, kannatusi põhjustama. Sattusin kord ühe koduõues peetud pulmapeo ajal tagahoovi. Seal oli kaetud laud lastele. Kloun lõbustas neid. Äkki nägin võimsate koerte aediku juures kaht poissi. Üks seisis aedikust kaugemal ja ütles teisele, et see läheks ja pistaks oma käe läbi aediku koerte ette. Lubas ...

Kus on kurva kodu?

Kristjan Luhamets. Aeg-ajalt ei tea me üldse, mida selle hoonega peale hakata: Risti vana koolimaja aastast 1929, nägus puitehitis Põhja-Eesti mändide all. Jah, me ise ostsime ta lootuses rajada sinna väike hubane diakooniakodu, kus meie eakad saaks kodukandist lahkumata väärikalt vananeda. Väljavaade elada oma elu viimased aastad samas majas, kus lapsepõlves koolis sai käidud, tegi neile nii palju rõõmu. Ent unistuseks see jäigi, sest hooldekodudele esitatavad ...

Mõeldes sõjapõgenikest lastele

Kristjan Luhamets. Praeguseks on Ukrainast Eestisse sõjapakku jõudnud üle seitsme ja poole tuhande alaealise, nende hulgas sülelapsi, lasteaia- ja kooliealisi ning noori. Enamik neist on tulnud ühes oma ema või saatjaga, aga on ka neid, kes on tulnud pika tee üksinda. Kriisiolukorras jooksevad aeg ja sündmused meil nagu eest ära: need lapsed ja nende pered on ühtäkki siin ja neid tuleb aidata: pakkuda neile turvalisust ja hingeabi nii palju kui võimalik, leida neile ...