Suur Kross, ajaloo tunnistaja, eesti kirjanduse lipulaev, nagu teda 28. detsembri Postimehe järelehüüetes tituleeriti, valis ankru hiivamiseks ja suurele ulgumerele purjetamiseks apostel ja evangelist Johannese päeva, keda on pidanud oma kaitsepühakuks kõigi aegade luuletajad ja kirjanikud, raamatumeistrid ja trükkalid, aga ka teoloogid. «Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli ...

Jõulupühad on sedakorda möödas. Olen vahel kadestanud neid õigeusklikke, kes veel vana, Juliuse kalendrit järgivad. Mulle tundub, et neil on võimalus pühitseda jõulupühi rahulikumalt – ilma välise surveta tarbimiseks, ilma kõrgendatud ootusteta, ilma ühiskonna pingsa tähelepanuta jne. Ka Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus viitas tänavu jõulusaginast ...

Jõuluaeg on jagamise aeg ning siis tahaks religioone ja kirikuid kiita. Olen kindel, et usk teeb inimese õnnelikuks, targaks ning taktitundeliseks, muudab ühiskonna harmoonilisemaks ja on igaühe jaoks mõistlik valik.Ei ole ju kahtlust, et usk ja kirik arendab inimese mõtlemist. Religioosne elutunnetus on justkui mõistusesse uue mõõtme istutamine, mis genereerib igaühes pidevat nõupidamist iseenda ...

Peapiiskop Andres Põder kuulutas advendi hakul Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastad 2008 ja 2009 ristimise teema-aastateks. Ristimise teema-aastad algasid käesoleva aasta 1. advendil ja lõpevad 2009. aasta igavikupühapäeval.Temaatiline ja süstemaatiline mõtlemine on kirikuelus kindlasti vajalik. Seda mitte ainult üldkirik-likus teoloogias ja juhtimises, vaid ka igapäevase koguduseelu tasandil. Sestap tuleb peapiiskopi ...

Pool sajandit tagasi oldi pea üksmeelel, et ühiskonna arenedes usk taandub nii poliitikast kui ühiskonnast, mõne arvates isegi inimelust üldiselt. Täna arvab mõni, et kasvav usuvabadus aitab kaasa pigem usu elavnemisele; teiste meelest aitavad ideoloogiate taandumine, globaliseerumine ja uued meediavahendid kaasa usulise poliitika tõusule; kolmandad leiavad, et käsitlus ilmalikustumisest pole reaalsete arengutega kunagi ...

Viimastel kuudel on ajakirjanduses ilmunud mitu artiklit, mis lahkavad Andrus Ansipi osa 1988. aasta 2. veebruari sündmustes. Artiklid otsivad vastuseid küsimustele, kus oli Andrus Ansip tol õhtul, mida on Andrus Ansip öelnud miilitsakoerte kohta, kas Ansip oli nooruses innukas parteiaktivist? Nii nagu aasta tagasi esilinastunud film Arnold Rüütlist («Arnold Rüütel. Lõpetamata lause»), keskenduvad need arutelud ...

Möödunud kolmapäeval toimus Tuusulas Jokela gümnaasiumis jõhker veretöö – noormees tappis koolidirektori ja tervishoiutöötaja ning kuus kaasõpilast. 18aastane Pekka Eric Auvinen tulistas oma koolikaaslaste suunas 76 korda, kokku oli tal varutud 500 padrunit. Lisaks üritas ta ühte ohvrit ja koolimaja põlema panna – süütevedelikku leiti nii põrandalt kui seintelt. Siis ...

Septembrikuus üllitas Allika kirjastus Pärnu kristlikel juhtimiskonverentsidel peetud ettekannete kogumiku «Nagu Jumal juhatab. Teoreetilisi ja praktilisi õppetükke vaimulikust juhtimisest». Tegemist on põneva ja huvipakkuva lugemismaterjaliga kõigile, kes puutuvad kokku kirikujuhtimise eri tasanditega.Tõnu Lehtsaar räägib kogumikus juhi üksildusest, mis on võrdelises seoses positsiooniga. ...

Ausalt öeldes ma ei mäleta, millal ma viimati laulsin Martin Lutheri kuulsat koraali: Üks kindel linn ja varjupaik,on meie Jumal taevas,ta hoiab meid kui kilp ja mõõk,ta aitab kõiges vaevas.Kui see laul kõlab, läheb mõte loomulikult reformatsiooniga seotud sündmustele. Tahame või ei, kultuuritraditsiooni kaudu oleme sellega kõik tihedalt seotud. Samas on mul viimasel ajal tekkinud küsimus, kas ...

Olen ikka arvanud, et põhjendatud või haaravalt esitatud ateismist on õppida. Olgu see siis Richard Dawkinsi naturalistlik loodusteaduste tõlgendus, Sigmund Freudi psühhoanalüüs, Ludwig Feuerbachi klassikaline käsitlus jumalast kui inimese enda väljapoole projitseeritud sisemaailmast või Jean-Paul Sartre’i inimliku loomingulisuse ülistamine. Samas tundub, et ka ateism muutub ja postmodernistlikul ajastul ...

Alates eelolevast pühapäevast toimuvad Rakveres nädala vältel meie kiriku misjonipäevade üritused. Tõsi küll, misjonipäevadel on ka oikumeeniline mõõde, mille annab nende korraldamine koos teiste Rakvere ja Lääne-Virumaa kogudustega. Koostööd tehakse ka Rakvere linnavalitsusega.Misjon, läkitatus, kuulub kristliku kiriku olemusse. Õieti ongi see kirikuks olemise põhiline joon ...

Eelmise nädala teisel poolel oma asutamise 375. aastapäeva pidanud Tartu ülikool on mitmel moel olnud Eesti ühiskonna ja tema eri kihtide toitvaks emaks, alma mater’iks. President Toomas Hendrik Ilves ütles ilmselt õigusega oma aastapäevakõnes: «Kui meil poleks juba 19. sajandi lõpus olnud olemas oma haritlaskonda – arste, ajakirjanikke, vaimulikke ja juriste –, siis poleks me 1918. aastal olnud ...

Sellest on möödunud vaid natuke aega – Lääne-Euroopas umbes kaks sajandit, meie kandis isegi natuke vähem –, kui inimeste seas hakkas levima mõte, et elu ilma usuta on ka võimalik. Inimene võib küll ka edasi uskuda, kuid tema usk peab olema «eraasi». Kaasaegsed inimesed ei peaks inimese, elu ja ühiskonna üle arutama mitte enam usu, vaid mõistuse valgel. Kõike, mis inimestele ...

Eelmise nädala neljapäeval suri näitleja ja filmilavastaja Kaljo Kiisk. Nagu kombeks, mõeldakse inimese elule, tööle ja mõtetele kõige põhjalikumalt ja tõsisemalt vahetult pärast tema surma. Hiljem muutub kõik ajalooks, mis võib mõistust mõjutada endiselt, kuid hinge aja möödudes oluliselt vähem. Minust vanemad inimesed mäletavad veel ehk Voldemar Pansot, Ruts ...

Sõnal magama on paljudes eestikeelsetes väljendites negatiivne alatoon: «Mis sa magad seal, igavene unimüts!», «Jälle magasin koosoleku maha!», «Kiiremini! Magama oled siia tulnud või?». Taoline keelekasutus peegeldab arusaama, et magamine on midagi laiduväärset ja tülikat. Umbes nagu WCs käimine – ilma ei saa, aga viisakas seltskonnas ei kõlba sellest rääkida. Vara ...