Möödunud reedel Pirita lillepaviljonis toimunud konverentsil «Kristlikud väärtused Eesti poliitikas» pani mind mõtlema professor Marju Lauristini ettekandes kõlanud võrdlus kirikuhoone arhitektuurilisest ja semiootilisest kontekstist Lääne-Euroopas ja Eestis. Ta tõi näiteks Strasbourgi katedraali, mille iga vorm ja detail kätkeb endas kiriku ehitajate püüdu otsida ja väljendada oma ...

Möödunud nädala pühapäeval tähistasime hingedepäeva ja eeloleval pühapäeval peame isadepäeva. Religioonis on olulised mõlemad, isad ja hinged, ning nad on ka omavahel seotud, isadel on ju hing. Hing võib olla haige paljude vastutustundetute isade pärast, kuid hinge võib tõusta ka uhkus tublidest isadest kuuldes.  Usundiloos kõneldakse peamiselt kehahingest kui elujõust, ...

Nädalapäevad tagasi pidas president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi Teaduste Akadeemia 70. aastapäeva puhul kõne. Mulle üllatuslikult olid kõnes suhteliselt olulisel kohal maailmavaatelised küsimused, eelkõige teadmise ja ebausu proportsioon ühiskonnas. «Aga kes võidab maailmavaadete sõja, kui iga teadlaste öö kohta tuleb Eesti telekanalites vähemalt 50 ebausuööd?» ...

Helsingi ülikooli lektor Toomas Gross nimetab ära peamise probleemi usundite ja usu uurimisel («Religiooniantropoloogia». – Keel ja Kirjandus 2008/8–9): «Usu näol ei ole tegemist välise vaatluse abil tuvastatava või empiiriliselt tõestatava nähtusega. Selle uurimisel saab tugineda vaid inimese enda väidetele. Probleem ei seisne siinkohal mitte ainult selles, et antropoloog ei saa iial teada, mida ja ...

Amélie Nothombi autobiograafiliste sugemetega romaan «Jumala lapsepõlv» (eesti k 2004) jutustab veidravõitu loo minategelase kolmest esimesest eluaastast Belgia saadiku tütrena Jaapanis. Veider pole üksnes see, et nõnda varast lapsepõlve «meenutatakse». Peategelane sünnib eneseküllase ja kiretuna, vajadusteta, eristamis-, s.t kannatus- ja naudinguvõimetuna, ühesõnaga Jumalana, ...

Encyclopedia Britannica’st leidsin traditsioonilise määratluse, mille kohaselt perekonda ei moodusta mitte need, kes jagavad eluaset või ööbivad samas majas nagu öömajalised ja üürnikud. Perekond «on isikute grupp, keda ühendavad abielu-, vere- või lapsendamise sidemed, kes moodustavad ühe majapidamise ning kes suhtlevad üksteisega» kui abikaasad, vanemad ja lapsed või õed ja ...

Mis on ühist eestlaste vändatud filmidel «Klass» ja «Mina olin siin», Soomet vapustanud koolitulistamistel Jokelas ja Kauhajoel ning 22. septembril ilmunud Johan Bäckmani (soomekeelsel) raamatul «Pronkssõdur – Eesti sambavaidluse taust ja sisu»? Neil kõigil on publikut, sest nad tekitavad sensatsiooni. Räägitakse, et mainitud filmid aitavad meil teadvustada ühiskonnas olevaid probleeme. See ...

Tänavu möödub kakskümmend aastat regulaarsete vaimulike saadete algusest Eesti ringhäälingus – 1988. aasta jõululaupäeval kandsid nii Eesti Raadio kui Eesti Televisioon üle jumalateenistuse Tallinna Toomkirikust. Teenisid EELK peapiiskop Kuno Pajula ja praost Erik Hiisjärv, laulis tütarlastekoor Ellerhein Heino Kaljuste juhatusel. Järgmise aasta 5. novembril läks «Hingevalguse» nime all Eesti Raadio I ja II programmis eetrisse esimene hommikupalvus. Peapiiskop Pajula pöördus ...

Üks toredamaid raadiosaateid, mida viimasel ajal kuulama olen juhtunud, kannab pealkirja «Väikesed õnnehetked». Tegemist on «Ööülikooli» arhiivis praegugi kättesaadava loenguga, kus Tartu ülikooli õppejõud Pille Valk kõneleb paljudest asjadest: hingsusest, ajatajust, seotusteadvusest, neonatoloogiast ja baasturvalisusest.Suur osa inimese elust kulub minevikus tehtud eksisammude või käestlastud võimaluste kahetsemisele ja teiselt poolt millekski eelolevaks valmistumisele, ...

Möödunud nädalal avaldas SL Õhtuleht pika intervjuu Marju Lauristiniga. Meie ühiskonna hetkeseisu analüüsides viitas Marju Lauristin ka riigis valitsevale üldisele õhustikule: «Tohutu kiirlaenude palavik oli ebaterve. See oli tarbimishüsteeria. Loodan väga, et see on vaht, mis saab ära uhutud. Samas paanikaks pole põhjust. Paanika teeb kõik halvemaks. Tuleb arvestada, et aastaga on elu läinud raskemaks. Järgmise aastaga lähevad asjad ehk tasakaalu.» Marju Lauristini arvates ...

Uus kooliaasta on alanud. Lisaks traditsioonilistele askeldustele koolis ja kodus olen sellel ajal püüdnud teha mõningaid ettevaatlikke üldistusi, et iseloomustada ning mõtestada õpetaja seisundit ja ülesandeid käesoleval aastal. Mingil hetkel ma veendusin, et 2008. aasta õpetaja on muu hulgas ka piiride looja ja piirilkõndija, kelle poolt valitud tee mõlemal pool terendavad elusfäärid ei pruugi talle enam tuttavad olla. Töötades õpilastega on aga vastuoluliste ja ka ...

...kui heitunud mesilaspere// me hoiame nõnda ühte// ja läheme läbi mere// ja läheme läbi mere// mis tõuseb me vastu tige...Nõnda kirjutas Paul-Eerik Rummo üle neljakümne aasta tagasi, noore mehena, hoopis teises ajas. Mõni ninatark märgib seepeale kindlasti, et eesti rahvas on tõesti kui mesilassülem, aga selline ülesärritatud ja tigedapoolne. Ning kui mere peale jutt läks, siis see on parim, mis meil võtta, see on ikka saanud viimseks pagemisteeks mujale, kui kodumaa pind ...

«On kurvad laulud Gruusial», seisab viimase Sirbi esilehel. Pealkiri paistab paslik, sest ajal, mil suurem jagu maailmast on end sulgenud sportliku meelelahutuse pimestavale ja kurdistavale Olümposele, kurvastas ning puudutas siinmail paljusid hoopis Vene ja Gruusia armeeüksuste matš. Nimeliselt rippumatu Euroopa riigi territooriumil. Pöidlahoidjaid jagub nii kodumeeskonnale kui «külalistele», mängureeglite järgimise hindamisel pole üksmeelele jõutud ning tulemuste ...

Kas on kummaline, et ma nii küsin? Haridus peaks ju kõike selgemaks, täpsemaks ja paremaks tegema… Lõpetasin aastal 2000 usuteaduskonna ning olen end usuasjades harinud ka hiljem. Kui ma eelmisel aastal pastoriks kandideerisin, küsiti, kas haridus mind mitte ära pole rikkunud. Küsimus ei olnud konkreetne. Ilmselt eeldati, et ma tean, millest jutt käib. Ma väitsin, et ei ole rikkunud.Mida siis (usu)haridus mu usuga teinud on? Ma arvan, et haridus teeb usuga sama, mida ta teeb ...

Paar nädalat tagasi kuulsin mõtet, et taevas ei suleta meie kohta käivaid materjale mitte meie surma hetkel, vaid põlvkond pärast seda. Ehk meie lõplik mõju teistele inimestele selgub mitte meie maise elu lõpus, vaid üks või kaks põlvkonda hiljem. Endast vanema põlvkonna elust ja olust, saatusest ja käekäigust tean ma rohkem kui neist, kes on minust mitu põlvkonda eespool. Vanavanematest tean pea ainult seda, kes nad olid inimestena. Ma ei oska aimatagi, mis tunne võis neil ...