Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Vajatakse populiste ja demagooge

Suvetuuridest ning rannapidudest koosnev hapukurgihooaeg võib nüüd alata, sest poliitiline teater läheb mõneks kuuks puhkusele. Viimase etenduse kunstilise taseme üle algavad muidugi vaidlused. Järgnevatel nädalatel saame ajalehtedest ettearvatavalt lugeda analüüse, kus võitjad oma kenadust ja tarkust ülistavad ning kaotajad valijate rumalust ja konkurentide riukaid kiruvad. Aga küsida, kas ...

Vaimustav kogemus lootus

Ammuilma peaks olema selge, et vaidlustes võib selguda mis tahes, aga mitte tõde. Sest iga väite loogika saab kummutada, iga tundeväljenduse siiruse kahtluse alla seada, igas teos otsida varjatud tagamõtet. Mõni evolutsioonibioloog on väitnud, et just erakordselt arenenud võime valetada ja petta on inimese kui liigi edukuse alus. Lootuse festivali ja selle peaesinejat võeti Eesti peavoolu meedias vastu ilmse skepsise ...

Tänu, mis tuleb südamest

Viimastel aastatel on meie kirikus senisest enam tähelepanu pööratud tublide ja väärikate töötegijate tunnustamisele. Vaimulike konverentsil valitakse kaks aasta vaimulikku ja juhatuse esimeeste konverentsil aasta juhatuse esimees. Aina rohkem on neid kogudusi ja praostkondi, kes on välja arendanud oma tunnustussüsteemi, näiteks Toomkoguduse Maarja medal või Rapla koguduse Maarja-Magdaleena pronkskuju. Juba mitmendat ...

Armastuse revolutsioonist

Ülemöödunud nädalal Moskvas peetud Eurovisiooni lauluvõistlusel laulis Bosniat ja Hertsegoviinat esindanud poprokigrupp Regina laulu, mis kõneles armastuse revolutsioonist. Nad olid laval valgetes ülikondades, et sarnaneda vene aadlikega. Laulu lõpus ilmus esinejate peade kohale punalipp. Sellise kummastava koosluse taotlus oli meelde tuletada, et vaatamata kõigile värvidele, mille järgi rahvaid jagatakse ja ...

Blondiinidest ja poliitikast

See teema on kummitanud mind juba ammu. Lõpliku otsuse seda leheveergudel lahti rääkida aitas teha hiljuti lehtedest rahva suhu liikunud kõmu meie presidendiproua uuest autost. Tundub, et meie esimese leedi tegemised on üsna tema avaliku tegevuse algusest olnud eriliselt teravdatud tähelepanu all. Ja mitte ainult tema tegemised, vaid ka tema ise. Kord on ta kellegi arvates liiga tüse, siis tegeleb tühiste asjadega, raisates rahva ...

Kas meil on ristimiskriis?

Hetkel on kriisidest kõnelemine vaat et moeasi. Juba kakskümmend aastat tagasi kirjutas õigeusu preester ja teoloog, Eestist pärit isa Aleksander Schmemann, üks liturgiateoloogia klassikuid, oma raamatus «Of Water and the Spirit» (Veest ja Vaimust), et ristimine on meie kirikutest ära kadunud. Eelkõige pidas ta silmas Ameerika Ühendriikide õigeusu kirikuid ja kogudusi, laiemalt aga kogu Õhtumaa ...

Igaühe meele järele?

Ametivend Allan Kährik on kord kirjutanud lõbusa loo pealkirjaga «Ootused kirikuõpetajale»: «- Kui kirikuõpetaja juuksed on hallid, on ta liiga vana. - Kui ta välimus on nooruslik, siis pole tal kogemusi. - Kui ta teeb kodukülastusi, peaks ta rohkem õppima. - Kui ta ei tee kodukülastusi, siis on ta laisk. - Kui ta külastab vaeseid, siis ta püüab saada tunnustust oma vaimsusele ja usule. - ...

Kevad meie mõtetes

Viimaks ometi on ilm kevadesse kaldunud. Soe õhk ja päike panevad looduses protsessid kiiresti käima, mõned taimed löövad rohetama suisa päevaga. Bioloogilise maailma kõrval kasutatakse sõna kevad aga ka millegi tärkamise kohta inimese vaimus: kasutame väljendit hingeline kevad, oma kuulsas raamatus «Õhtumaa allakäik» räägib filosoof Oswald Spengler kevadetest kultuurides. Seda ...

Üks mõte sai teoks

Piltlikult kõneldes on ka koolielus sarnaselt kirikuga oma pühad asjad. Kindlasti kuuluvad niisuguste eriliste asjade hulka ka aineolümpiaadid. Mäletan oma õpingute ajast, kuidas aineolümpiaadidel edukalt esinenud õpilaste pildid kaunistasid koolimaja koridore, ainekonkurssidega seotud puudumised olid alati põhjendatud, olümpiaadiks õppimise käigus süvenesid usalduslikud kontaktid õpetajatega jne. ...

Uks, mille kaudu pole võimalik põgeneda

Akadeemik Tarmo Soomere imestab (Tarkade Klubi 4/2009): «Ükskõik millise muu mõtteviisi üle saab inimestega vestlust arendada, aga kui jutt läheb kristliku religiooniga seotud teemadele, on mingi sein vastas. Inimestes tekib reaktsioon, mida ma võrdleksin surmahirmuga.» Või on see hoopis ülestõusmishirm? Heaoluühiskonnas ei kardeta mitte surma, vaid vanadust ja valu, mis on tegususe ja edukuse ...

Täidetud aeg

Me teame, mida tähendab, kui kõht on täis või süda on täis. Aga mida tähendab olla täidetud eluga? Usu, lootuse ja armastusega? Ma ei ole kuigi sage eestikeelse kristliku võrguportaali Kompass külastaja. Mõne nädala eest juhiti aga mu tähelepanu sellele, et uudis, milles teatati uue kirikukäsiraamatu esitlemisest, kogus nimetatud leheküljel rekordarvu kommentaare. Mitte üksnes ...

Viletsusest ja võimalustest

Meie kirikus on üsna vähe neid vaimulikke, kes suudavad elatuda ainult oma põhitööst. Lisaks koguduse teenimisele tuleb paljudel teha veel midagi, sest kogudustel on raskusi sellegi väikese palgaraha kokku saamisega, mis koguduse nõukogu on õpetajale määranud. Õpetatakse kohalikus üldhariduskoolis või kusagil ülikoolis, tegeldakse hingehoiuga haiglas või hooldekodus. Meie hulgas on ...

Usust ja uskmatusest

Hiljuti saime teada, et eestlased on üks uskmatumaid rahvaid maailmas ja koguni kõige uskmatum Euroopa Liidus. Gallupi järgi pidas ainult 14% küsitletuist religiooni oluliseks osaks oma igapäevaelus. Sellele teatele vastandub Turu-uuringute ASi poolt avaldatu. Nende uuringu põhjal usaldas selle aasta jaanuaris 69% Eestis küsitletuist kirikut ja see näitaja tõusis kuu aja jooksul 13%. Keda uskuda ja mida sellest ...

Paljastavad prillid

Vene mees hakkab Jaapanist koju lendama. Enne seda läheb ta ühte suveniiripoodi ja küsib müüjalt: «On teil midagi sellist, mida mitte üheltki maalt ei saa?» Müüja noogutab ja ulatab mehele päikeseprillid. Mees paneb prillid ette ja oh imet – ümberringi on kõik inimesed paljad. Mees rõõmustab ostu üle ja küsib, kas prillidele kehtib ka garantii. Müüja vastu, et kaks ...

Polüfoonilisest elust

Viljandi sotsiaalameti juhataja rääkis loo 90aastasest vanamemmest, kes lööb hommikul silmad lahti ja tunneb end kõrgele eale vaatamata kõbusa ning reipana. Siis kuulab ta Vikerraadio hommikuprogrammi ning loeb läbi ajalehed. Päeval kõneleb ta telefonis laste ja lastelastega ning õhtul vaatab telerist uudiseid. Kui memm enne uinumist asemel lebab ja käed risti paneb, et päevast kokkuvõtteid teha, ...