«Kellakruttimisest» meie laiuskraadil küll mingit rahas mõõdetavat kasu ei sünni, aga rituaalse toiminguna on see üsna tabav. Oktoobri lõpus hakkame hiljem tõusma ning õhtupimedus, mis tuppa ja tuttu sunnib, saabub varem.
Riigiisade valimine ja muu pulli tegemise aeg saab läbi, enne jõulu miskit põrutavat ei juhtu, istutakse hingedeaega pidades peeru-, küünla- või ...
Käisin laupäeval Haapsalus koolitamas rehabilitatsioonispetsialiste. Tunnike enne ja pärast töötuba busside saabumise ja lahkumise vahel andsid hea võimaluse linnas jalutada ning imetleda sügise ilu tänavatel ja rannas. Hea oli märgata suuri muutusi paremuse poole võrreldes selle ajaga, mil Haapsalus viimati pikemalt ringi jalutasin pärast esimest aastat usuteaduse õpinguid sealset õpetajat ...
Paar aastat tagasi toodi mu vanaonu luud väikeses kirstus Karjala ühishauast Lappeenranna sõjaväekalmistule. 60 aastat ilma isikunumbrita teiste kõrval lebanud kondid tunnistati onu omadeks tema õdedelt võetud vereproovi abil, mille DNA klappis.
On see vast ime, mida tänapäeva teadus korda suudab saata! Ma ei taha siinkohal peatuda geenimuundamistel, kus inimene «nõia õpilast» mängib, vaid ...
Prantsuse kirjanduskriitik, ajaloolane ja filosoof René Girard on tuntud oma ohverdusmehhanisme, eriti patuohvri rolli, analüüsivate kontseptsioonide poolest.
Girardi üks huvitavamaid hüpoteese on kuningate ja jumalate päritolu seostamine patuoina fenomeniga. Kui rivaliteedi tulemusena on vägivald ühiskonnas lumepallina kasvanud ja saabunud kriis, lahendab selle kriisi patuoinas, kelle vastu pöördub masside viha, kelles ...
Uku Masing kirjutab oma essees «Vana Testamendi evangeelium», et tõenäoliselt pikka aega on veel olemas ainult kahte tüüpi inimesi, keda võiks nimetada šamaanideks (kes võitlevad deemonite või haiguste vastu) ning röövrüütliteks (kes võitlevad inimeste vastu).
Kogu maailmaajalugu on Masingu meelest röövrüütlite armetu ja mõttetu katse moodustada maailma, mis ...
Johan Huizinga on Eesti lugejatele tundud eelkõige oma teosega «Mängiv inimene. Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse».
See on laiaulatuslik uurimus mängu ja mängulisuse tähtsusest inimühiskonnas. Õieti on mäng vanemgi kui inimühiskond, sest mängivad ju ka loomad.
Huizinga näitab väga ulatuslikku ja mitmekesist materjali kasutades, kuidas kultuuri sünd ja areng on seotud ...
Eesti Päevalehes ilmus inforohke Riho Laurisaare artikkel «Genoomika harutab lahti inimese mineviku ja tuleviku». llustratsioonil oli kujutatud primaatide perekonna evolutsioonilist arengut. Viimane hargnevus toimus 5 mln aastat tagasi, kui läksid lahku inimese ja šimpansi teed. Erinevaid primaadiliike on joonisel ka kujutatud, inimese kohal oli kasutatud paavst Benedictus XVI portreed.
Mõtlema hakates oli inimeste esindaja valik igati ...
Ajakirja Vikerkaar 7.–8. number on kiiduväärselt pühendatud teemale «Kellele kuulub Eesti ajalugu». Sõna antakse mitmele mitte-eestlasest ajaloolasele nende käsitlusteks siinsete alade mineviku eri tahkudest.
Kolleeg Tartu ülikoolist Jürgen Beyer on oma artiklis «Mis teeb Eesti luterluse kultuuriajaloole huvitavaks?» asjale lähenenud programmiliselt: «Koduloos (Heimatgeschichte) on kombeks ...
Uku Masing ja Jaan Kross on Eesti XX sajandi teise poole kirjandusloos kui kaks põlispuud või jumalat. Puud ja jumalad pidada surema püstijalu. Elavana ei saa nad olla kellegi tallata, neid murtakse vaid korra.
Ilmar Vene (Looming 8/2009) on klassikud kõrvu, tegelikult isegi vastamisi pannud. Kross oli õigusteadlase haridusega poeet ja prosaist, kes istus kinni nii Saksa kui Vene okupatsiooni ajal, ent omaenese tubliduse ja ande jõul ...
Hiljuti uudiste pähe esitatud lood kirikus toimuvast on taas kinnitanud minu veendumust, et eestlaste huvi usu vastu pole kuhugi kadunud. Vahel võtab see küll üsna veidraid vorme. Inimene võib isegi oma igatsust teistsuguse ning tundmatu järele väljendada nagu koolipoiss, kes tüdrukut patsist sikutab, teenimaks tema tähelepanu. Mis parata, kui oskus end väljendada ei võimalda veel enamat. Iga asi tuleb oma ajal ...
Hiljuti täitus minu ammune suur soov minna oma lemmiklaulja kontserdile lauluväljakule, kus maailmakuulus Madonna 70 000 kuulaja ees üles astus. See oli rahvarohkeim üritus pärast laulupidu. Madonna sai möödunud aastal viiekümneseks ja üle poole oma elust on ta püsinud popmuusika edetabelite tipus. See on kultuurinähtus, millest kirjutatakse teaduslikke töid maailma parimates ülikoolides. Tema ...
Ülemineku- või siirderiitusteks nimetavad religiooniloolased ja antropoloogid rituaale, mis markeerivad indiviidi üleminekuid läbi elutsükli ühest staadiumist, rollist või sotsiaalsest positsioonist teise. Nende kaudu on meil võimalik mõista ja mõtestada oma ambivalentset positsiooni, mis tuleneb samaaegsest kuulumisest nii loomariiki kui inimühiskonda. Meie bioloogiline olemus on dikteerinud inimkogemuse ...
Külli-Riin Tigasson analüüsib Vikerkaares avaldatud essees «Kiirendus ja tardumine» kiiruse esteetikat, millest on saanud nüüdse maailma üks juhtmõtteid:
«Kapitalism armastab kiirust, sest aeg on raha. Kiirusest on saanud eesmärk, voorus iseeneses. Kiire maailma üks märksõnu on multi-tasking: täiesti võimalik on ühistranspordiga tööle sõites ühtaegu juua ...
Lühendatult majanduslikku surutist tähendav sõna masu on enamikule Eesti inimestest viimase aasta jooksul tuttavaks saanud. Küllap on suurem osa meist ka masu vilju kogenud, kas siis kaotatud töö, alanenud palga või saamata jäänud laenu näol.
Eelkõige on analüütikud ennustanud raskeimaid aegu sügiseks, mil töö kaotanud inimestel hakkavad otsa saama koondamistasud ja parematel aegadel ...
Eelmise nädala lõpus peeti Tartus laulupidu. Suuremad üritused algasid juba reedel, mil oli pidulik eelkontsert Maarja kirikuhoones. Sealsamas, kus 140 aastat tagasi toimus I Eesti üldlaulupeo peaproov, esinesid nüüd valitud koorid ja orkestrid. Laupäeval aset leidnud laulupeol trotsis vihmahoogusid umbes 8000 lauljat, tantsijat ja pillimeest. Oli ülendav pilt näha laulupeorongkäigus erinevas vanuses vihmamärgi peolisi ...