Inimene kogu oma olemusega kannab sisimas sügavat soovi saavutada midagi täiuslikku. Täiuslikku töökohta, perekonda, haridust, riiki. Lühidalt öeldes igatseme täiuslikku elu, kus iial ei puuduks rahulolu ning kindlustunne. Vanahiina tarkuse kohaselt ründavad inimest tema teel täiuslikkuse poole viis koletist: argus, laiskus, rumalus, füüsiline nõrkus ning usu puudumine. Ilmselt polegi vaja, et kõik need ...
Möödunud jõuludel otsustas meie kogudus rõõmustada sõpru ja koostööpartnereid päris oma jõulukaardiga - ära on tüüdanud need inglikesed ja käbidega oksad. Olgu siis juba midagi niisugust, millel on lisaks emotsionaalsele ka kultuurilooline väärtus. Kujundaja esimesi katsetusi nähes olin mõnevõrra üllatunud. Jõulukaart kujutas Juuru Mihkli kirikut, mida raamistasid ...
Kohtumine puhaste hingedega on alati tervendav. Kasvõi kild- või piiskhaaval. Sest iga kübe puhastumist on edasiviiva jõuga kõige selle keskel, mis motivatsiooni alla tirib. Motivatsiooni nimel tuleb paljugi ümber korraldada: kolisin näiteks leerilapsed sel aastal valla keskuses asuvasse käsitöökotta, sest seal on soe. Muidu on igahommikuseks rutiiniks saanud külmunud torude sulatamine, lumevallidest läbi raiumine, ...
Pool aastat tagasi, Balti keti 20. aastapäeva künnisel kirjutas Marju Lauristin Eesti Päevalehes, et põlvkondade dialoogi ja üksteise vajadusi arvestava kokkuleppe asemel õhutatakse praeguses Eesti ühiskonnas mõtlematult noorte ja vanade vastuolusid. Ta tõi näiteks oma viimaste nädalate suurima šokielamuse seoses sadade võrgukommentaaaride lugemisega, mis olid esile kutsutud statistikaameti teatest Eesti ...
2000. aastal Usuteaduslikus Ajakirjas avaldatud artiklis «Descendit ad inferna» tõdeb teoloogiadoktor Alar Laats, et EELK on koos paljude teiste kirikutega omaks võtnud teoloogilise orientatsiooni, kus Jumala ja inimese vahekorra küsimus asendub sotsiaalsete küsimustega ning Jumala nõuded inimesele asenduvad inimõigustega. Ta küsib: «Kas sellega, et kristlus püüab ära arvata moodsa inimese küsimusi ja ...
Tänavune käre talv laseb üle tüki aja puhta südamega kaasa ümiseda Ülo Vinteri populaarset viisi põhjamaast, me sünnimaast. Samas kasvatab see talv siinmail ilmselt globaalsesse kliimasoojenemisse skeptiliselt suhtuvate inimeste arvu, sest me kipume järeldusi tegema ikka kõige käegakatsutavamate andmete põhjal. Teadusajakirjanik Tiit Kändler sõnastab asja tuuma nõnda: «Samamoodi nagu ...
Sirje Kiini monograafia «Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt», mis mõne päeva eest Turu ülikoolis doktoritööna kaitsti, pakub juba paar nädalat meedias kõneainet. Õigemini Underi armuelu, mida peamiselt Artur Adsoni päeviku najal üsna üksikasjalikult kirjeldatakse. Kriitik Vilja Kiisler, mitmed vanema põlvkonna esindajad mu enda kogudusest, aga ka näiteks riigikogulane ...
Kuni eelmise sügiseni oli mul paarikümneaastase kirikuelu järel sees hoiak, et «ega rikkus tee kedagi õnnelikuks». Siis aga käisin Peep Vainu koolitusel «Sisemine võit», kus minust jõukamad sellist küsimustki ei esitanud. Ma kipun salvestama, kui kuulen, et keegi käib talviti Austrias perega suusatamas, Londonis teatris, Moskvas tennist ja Türgis korvpalli maailmameistrivõistlusi vaatamas. Jõukad ...
Mu vanaemal polnud arvutit, mobiiltelefoni, Internetti, nõudepesumasinat, põrandakütet ega mikrolaineahju, aga õnnelik näis ta sellegipoolest. Tänapäeval on meil kordades rohkem tehnikat koduses majapidamises, võimalusi reisida ja inimestega suhelda. Ka kodus üksi olles saan ma valida, kas vaatan telerit, videot, dvd-d või YouTube'i, suhtlen inimestega sms-ides või messenger'is. Tänu kaasaegsele tehnikale ei pea ma ...
Viimasel ajal olen hommikul ärgates esimese asjana hakanud vaatama termomeetrit. Esimesel korral ei usu oma silmi, kui plinkivad elektroonilised numbrid panevad mind vastamisi tõsiasjaga, et pastoraadi alumisel korrusel on hommikul ainult viis kraadi sooja. Tilkuvat nina salli sisse mässides lähen katlasse tuld tegema. Algab järjekordne päev maapastori elus Issanda aastal 2009. Inimestena oleme vahel sunnitud ärkama igasugustesse ...
Kui möödunud suvel hakkasid meie vallas maad võtma poliitilised arusaamatused, mõtlesin õige mitmel korral, mis on minu osa selles ja kas peaks üldse olema mingit minu osa. Toona oli veel olemas üks hea sõber, kes teatas: «Kirik peaks alati sõna otseses mõttes jääma kirikuks keset küla – tema ülesanne ongi ju iga vooluga kaasa minna, olla igas meelsuses positiivne kaasakõneleja.»Kuulasin ...
Sel aastal sai teist korda teoks tähelepanuväärne ja ülimalt vajalik ettevõtmine – EELK juhatuse esimeeste konverents, mis toimus 23.–25. oktoobrini Audrus Villa Andropoffis. Loodetavasti tuleb taolistele kokkusaamistele lisa, vähemasti konverentsi toimkonna liige Kaja Tassa on optimistlik: «See on suurepärane võimalus koguda teadmisi, jagada mõtteid teiste koguduste juhtidega ning saada osa meeleolukatest esinemistest ...
EELK XXVIII kirikukogu võttis vastu avalduse «Suhtumisest homoseksuaalsesse käitumisse kirikutes ja kirikuosadusest». Tegemist ei olnud kirikuvalitsuse või piiskopliku nõukogu eelnõu, vaid kirikukogu 25 liikme eraalgatusega, mis pärast redigeerimist ja kohati tuliseid vaidlusi ometi valdava häälteenamusega heaks kiideti. «Samasooliste isikute kooselu õnnistamine või koguni laulatamine ei ole kooskõlas ...
Laupäevase Postimehe arvamuslisas arutleb tõlkija ja esseist Enn Soosaar artiklis «Oodates Nõukogude ajupesust vaba põlvkonda» tolle aja mõju üle inimeste mõtlemisele. Mitmete veenvate näidete varal on ta hinnang üsna pessimistlik: «Isegi kui väliselt paistab, et kui totalitaristliku minevikuga on Eestis lõpparve tehtud, selgub hoolikamal vaatlemisel kurb tõsisasi. Liiga paljude inimeste, kahjuks ka ...
Lugesin nukralt 28. oktoobri Eesti Kirikus ilmunud Heino Nurga mõtisklust «Rändamisest ajas». Nii mõnedki tema hinnangud meie kiriku hetkeseisule olid karmid ja hirmutavadki: «Väljaspool olijates tekitavad aga kirikut muust ühiskonna elust lahutavad käärid hämmingut ja arusaamatust. Vangutatakse pead ja astutakse edasi, kirikust mööda, kuhugi mujale.
Konservatiivsuse-nimeline tagurlus, alalhoidlikkuse ...