Viibisin LEADER-programmi raames koos valla esindusega kolm päeva õppereisil Lätis. Tegemist oli sisutiheda ettevõtmisega, kus iga päev kogusime palju uusi mõtteid meie valla arenguks ning heanaaberlikud suhted edenesid silmanähtavalt. Tabasin end vahel mõttelt, et kui sageli otsime koostööd ja kogemusi kusagilt seitsme maa ja mere tagant, siis ometi on siinsamas lähedal väga palju kõike seda, mida hinnata ning ...
Lea Altnurme uurimuses «Kristlusest oma usuni» on kirjeldatud muutusi eestlaste religioossuses 20. sajandi teisel poolel, mis annavad selget tunnistust arengust ühiselt üksikule. Kui esimesel iseseisvusperioodil määras privaatsfääri usku üldine ja kollektiivselt jagatud traditsiooniline religioon, siis alates nõukogude ajast on selle mõju pidevalt vähenenud. Religiooni eesmärgid on hakanud piirduma ...
Kui osa Tallinna vaimulikke valimiskampaania pärast muretsedes erakondade juhtidele manitsuskirja saatis, siis tuletas teoloogiadoktor Jaan Lahe ametivendadele Postimehe vahendusel meelde, et maailm on vahepeal saanud täisealiseks: «Tänapäeva inimene on kriitiline kõikide autoriteetide suhtes. Inimene tahab ise otsustada ega talu, kui teda koheldakse nagu eestkostealust.» Kirik võib inimesi eetilistes küsimustes toetada, ...
Carlos Ruiz Zafón ütleb oma romaanis «Tuule vari», et sõjavägi, abielu, kirik ja pank ongi apokalüpsise neli ratsanikku. Dramaatilisust vähendades ja pisut laiemalt võetuna täidavad need teemad tõesti enamiku meediaruumist. Sellesse rubriiki mahub ka uudis, et Eesti võtab tõenäoliselt järgmisel aastal kasutusele euro, mis tähendab muu hulgas, et minul õnnestub oma elu jooksul juba kolmandas ...
Meedias ilmus kaks vastuolulisi reaktsioone esile kutsunud poliitilist avaldust: Keskerakonna kampaaniat tauniv kiri Tallinna koguduste vaimulikelt ja NO99 teatri poliitilise etenduse «Ühtne Eesti suurkogu» teadaanne. Esimene tundis muret ühiskonnas maad võtvate vihkamismeeleolude pärast, teine oli ise üsna raevukas:«Nad pole eriti andekad, kuid see ei paista välja, kuna neid kaitseb hästi sissetöötatud ...
Kui küsida tavaliselt eesti inimeselt, mis päev on 9. mai, siis enamik ei meenuta enam võitu Euroopas II maailmasõja päevil (nn võiduparaadi päeva Moskvas) ja paljud ütlevad, et tegemist on Euroopa päevaga. Aga kui paluda täpsustada, siis selgub, et küllaltki vähe on neid, kes seostavad seda päeva Euroopa Liiduga ja ütlevad, et tegemist on Euroopa Liidu sünnipäevaga. Ning veel vähem on neid, ...
Kui peaks liigitama olulisemaks ja vähem oluliseks oma elus tööd, perekonda, tervist, sõprust ja enda vaimset seisundit, mida peaksime olulisimaks? Mille kaotust võtaksime kõige traagilisemalt? Ja vastupidi, mille edendamisele me reaalselt kõige rohkem aega, energiat ja iseennast pühendame?Muinasjuttudest mäletan juhtumeid, kus kangelane seisab teeristil ning peab valima, kas minna otse, vasakule või paremale. Ta ei ole Tartu ...
Matuserongi ees kalmistu poole sõites äratas mind mõtisklustest teismelise tütarlapse hüüatus tänavalt: «Einoh, minge pekki, matuserong!» Tütarlapse kõrval loivavad noorsandid kommenteerisid hüüet millegagi, mis kõlas umbes nagu jäle-värk-küll-täitsa-pael-hea-nali. Mõnes teises olukorras oleksin ilmselt autost välja hüpanud ning noortele kodanikele paar kõvemat ...
Alates ajast, mil ristiusk sai riigiusuks, on kirik süüdistanud riiki, et see vajavat kirikut ainult kõlbluse, mitte aga usu pärast. Kuid riigi seisukohalt on see loomulik: riigi ülesandeks ei ole hoolitsemine igavese õndsuse, vaid maiste vajaduste eest. Selleks otstarbeks rakendab riik ka teadust, seades end seega oma positsioonilt üle nii kirikust kui teadusest. Kui riik ei mõista ennast ülimana, siis pole tal autoriteeti ja ...
Augsburgi Usutunnistuse Seltsi veebiväljaandes Meie Kirik avaldatud arvamusloos mõtiskleb Tauno Toompuu internetiseerumisega kaasnevatest väljakutsest kiriku info- ja kommunikatsioonitöös. Ta leiab, et EELK keskendatus ajalehele Eesti Kirik peaks asenduma positiivselt eklektilise meediategevusega, kus kiriku peamiseks infokandjaks pole üks ajaleht, vaid portaal, mis kasutab infovahetuseks palju erinevaid võimalusi. Lugejate vähenemine ...
Olin üks nendest väljavalitutest, kes osalesid Altmõisas Urmas Nageli ja Kristel Põderi juhitud retriidil EELK vaimulikele ja teoloogidele. Retriit, mille vastena Vello Salo on pakkunud omaloodud sõna «süvi», tähendab tagasitõmbumist argipäeva rutiinist üksildasse paika ning vaikusse eneseuurimiseks ja Jumalaga kohtumiseks.Vaikuse olemust ja tähendust luterliku vagaduse, palve ja liturgia jaoks on avanud Eesti ...
Vastuseks Enn Auksmanni, Avo Kiire, Toomas Nigola, Tõnu Taremaa, Illimar Toometi, Tauno Toompuu ja Veiko Vihuri repliigile eelmises Eesti Kirikus ütlen, et kirik jääb kirikuks ka iganenud soorollidest loobudes.Augsburgi usutunnistuse järgi on kirikul kaks tunnust – evangeeliumi puhas kuulutamine ja sakramentide õige jagamine (CA VII). Evangeeliumi kuulutamist ja sakramentide jagamist nimetatakse Augsburgi usutunnistuses ka spetsiifiliselt ...
... diskuteerisid Meego Remmel ja Eesti Väitlusseltsi esindajad Postimees.ee online-väitluses 8. märtsil aktiivse eutanaasia seadustamise üle Eestis. Kaks päeva hiljem arutlesid Tartu ülikooli eetikakeskuses samal teemal kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja tervishoiuameti juhtivinspektor Peeter Mardna.Argumendid mahtusid kahe äärmuse vahele: a) üksnes silmakirjatseja deklareerib inimelu vääramatut ...
Nii kirikutes kui väljaspool kirikuid on otsitud vastust küsimusele, kas inimloomus saab muutuda. Kas on nii, et madala enesehinnanguga flegmaatikust pessimistist, tagasihoidlikust järgijast, turvatunnet väärtustavast, riske ja suuri ettevõtmisi vältivast inimesest võib saada eneseväärikas ja enesekindel koleerikust optimist, kes võtab julgelt ette ise ning juhib ka teisi? Kas tahtejõuetust sõltuvuste käes ...
Silmapaistvatele Eesti kodanikele teenetemärke üle andes ütles president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti riik tunnustab inimesi, «kes annavad või on andnud rohkem, kui nõuab nende igapäevane töö», «kes teevad oma tööd suure südame ja hingega» ning «kes on pühendunud ja sihikindlad, ootamata selle kõige eest mingit erilist vastutasu». Sõnapaar «pühendunud ja ...