Viimaste nädalate aruteludes homoseksualistide õiguste teemadel on kahetsusväärselt jäänud tagaplaanile õiguslikud aspektid. Tundub, nagu oleks suur osa ühiskonnast taoliste kampaaniatega nagu «Erinevus rikastab» juba ära hirmutatud ja eksiteele viidud, jättes Euroopa Liidu praegusest õigusruumist mulje, et isegi kirikutel ei ole enam võimalik keelduda tööle võtmast või ametis ...
Toomas Paul on oma essees «Kahjutustatud kristlus» juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et paljudes kirikutes ei kasutata tänapäeval enam kantslit, vaid selle all on väike pult. Tema meelest on see kõnekas detail: «Kantsel eeldas selget ja meelevallaga sõnumi edastamist, seda aga ei ole enam. Või ei ole veel?» Helsingi ülikooli praktilise teoloogia professor Heikki Kotila, üks retriidiliikumise ja ...
Kirikuloo vaieldamatult kõige põnevam periood on esimesed sajandid, mil tasahilju hüljati Issanda peatse tulemise ootus ning kirik ennast n-ö maailmas sisse seadis. Kus tulipunktis polnud enam aegade lõpp, lõputu olevik Jumalas, aja mälestuseks ja minevikuks saamine, vaid tulevik, mida hakati planeerima ja ennustama lootuses või kartuses, et jääme siia veel kauaks. Loodi organisatsioon, hierarhia, pühakiri, dogma, ...
Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor Anneli Unt ütles hiljuti ERSO rahastamise ümber lahvatanud skandaali ajal umbes nõnda, et ministeeriumis hinnatakse riigieelarvelise kultuuriüksuse juhti põhimõttel: mida harvemini ta pöördub ametnike poole probleemidega, seda edukam on.Üksteist aastat koguduses töötatud aja jooksul on mul vahel jäänud mulje, et vaimuliku edukust hinnatakse meie kirikus sarnaselt. ...
Minevikus mõeldi rohkem inimeste vajaduste täitmisele, tänapäeval räägitakse enam tarbimisest kui vajadustest – pangad innustavad laene võtma, et saaks veelgi rutem ja rohkem tarbida, reklaamid televisioonis, internetis, mobiilis enamasti ei arutle meie optimaalsest vajadusest, vaid sellest, mida meist tervemate, rikkamate, ilusamate ja edukamate tarbitavast ka meie endale võiks lubada.See, et me elame tarbimisühiskonnas, ...
14. septembril ETV saates «Vabariigi kodanikud» arutasid saatejuht Aarne Rannamäe ja neli stuudiokülalist – ajakirjanik Andrei Hvostov, õigusteadlane Lauri Mälksoo, suursaadik Mart Helme ja kaitseminister Jaak Aaviksoo – selle üle, mis ja kuidas on maailmas muutunud pärast üheksa aastat tagasi aset leidnud 11. septembri terrorirünnakuid. Nukravõitu meeleoluga saatest jäi kõlama seisukoht, et islami pealetung ...
Lehtede langemisega saabuvad millegipärast alati ka muremõtted, mis suvises palangus jäävad tavaliselt tagaplaanile. Mure saabuvate külmade ja sellega seotud probleemide pärast lasub vaimulikel ühtemoodi nii linnas kui maal. Ent muresid jagub muidugi mõista ka ilma pakaseta. Igaüks võitleb, nagu oskab ja suudab, aga mitte igaüks ei oska ega suuda võidelda nii kaua, kuni lõpuks tööpostil hinge heidab. ...
Selle aasta 1. septembril tervitas kooli minevaid lapsi karge, kuid samas päikeselist päeva tõotav sügishommik. Päev oligi ilus, hoolimata tuliseid kirgi üles kütnud koolide edetabelist. Tegelikult võikski öelda, et mis seal ikka – elu läheb ju edasi ning õppetöö algas ka nendes haridusasutustes, mis jäid riigieksamitulemuste pingereas tahapoole. Hariduseta ei jää ju keegi ning õppimine ja ...
Viimaste aastakümnete üheks tähelepanuväärsemaks uuenduseks kõrgkooliõpetuses on olnud nn probleemipõhise õppimise juurutamine. Tegemist on meetodiga, mis tugineb situatsioonidele ehk probleemidele, mille lahendamise kaudu omandavad õppijad teoreetilised teadmised. Õppijat julgustatakse tegutsema oma õpi- ja mõttetegevust suunava asjatundjana, sest juba õpingute algstaadiumis käsitletakse ...
Laupäevase Sakala esiküljelt vaatasid vastu Halliste kiriku tellinguis torn ja sõnad «Lõputute raskustega maadelnud kirikuõpetaja otsustas lahkuda». Kogudus on sõlminud katkise katuseosa parandamiseks ehitajaga lepingu ning tasunud talle ettemaksuna 100 000 krooni. Ehitaja, kes pidi töödega valmis saama 20. aprilliks, aga venitab ning annab kattetuid lubadusi.Halliste ja Karksi koguduse õpetaja Kalle Gaston ...
Suve lõpuks on ülekuumenenud nii ilm kui ühiskond ja sestap tormid kerged puhkema. Alles sadas alla Väike-Maarja kirikutorn ja vaid mõned päevad hiljem tekitas hiidlaine veeklaasis Tõnis Lukas. Välistades Eesti koolides homoabielude propageerimise ning ironiseerides Lutsu «Kevade» võimaliku poliitiliselt korrektseks ümberkirjutamise üle. Ettearvatavalt tormati küüni hangu ja kuuri kirve ...
11. juulil, jalgpalli MMi finaali päeval, sõitsime ühe jutiga 1450 km Hispaaniast Jaca linnast Hollandisse Haagi linna. Hoolimata loetust ja kuuldust, mis tihtipeale vastupidist tõestab, kipun Hispaaniat ikka kujutlema üliuskliku ja üdikatoliiklikuna, umbes nagu Ignatius Loyola päevil. Või nagu Carlos Fuentes ühe endise Hispaania ülemerekoloonia kohta kirjutab: «Mehhikos on ateistidki katoliiklased.»Teisest ...
Kui vastuseks antakse vaid minut aega ja vastama peaks lühidalt, ütleks inimene, et ta kuulub kirikusse tänu kiriku õpetusele ja sõnumile. Kui aga vaadelda liitumist kirikuga ajas nii, nagu ta päris alguses kulges, mõjutavad seda oluliselt suhted ja kogemused konkreetsete kirikuinimestega, kiriku sõnum selgineb ja saab üldjuhul oluliseks alles pärast liitumist.1997. aastal põhjendas Rodney Stark raamatus "The Rise ...
Karl Marx rääkis lihtsa inimese usust kui võltsteadvusest, teised teadlased ja mõtlejad on seejärel arvanud, et mõistuspärane teadmine taandab usu. Et usk on kui ahelad, mis ootavad kõrvale heitmist. Tõeliselt elav inimene usku enam ei vaja. Tema elu on mõttekas ja tõeline, õnnelik ja ka lootusrikas mõistuspäraselt. Sedalaadi mõtted pole tänaseks ühiskonnast kuhugi kadunud, mistõttu on ...
Hiljuti anti mulle isiklikult üle korralik kirjaümbrik ning paluti edastada peapiiskopile selles sisalduv pöördumine: ÕPETAJA ANNALIISALE! TAHAKSIN LUGEDA PIIBLILUGUSID. AGA MA EI OSKA VÄIKESI TÄHTI. TAHAKSID LAPSED SUURTE TÄHTEDEGA RAMATUT SIIS SAAME KA ISE LUGEDA. KRISTOFER, SIPSIKU RÜHMAST. Sageli mõeldakse, et mida laps ikka taipab või aru saab, ent lapse jumalatunnetus või maailmakogemine võib olla palju ...