Merille Hommik. Kui uhkeks suudab üks inimene minna? Kui palju võib ta hakata endast arvama? Juba Eedeni aias lubas madu: „Te saate Jumala sarnaseks.“ Inimene läks õnge ja siiamaani üritab seda teoks teha. Paabeli torni ehitus jäi küll pooleli, aga Rooma keiser kuulutas enda jumalaks. Sedasama on teinud paljud valitsejad. Kus jumalaks pürgijaid on palju, seal luuakse panteon.  Julgen arvata, et midagi seesugust juhtus nii muistses Kreekas kui vanade ...

Merille Hommik. Oktoobrikuu lõpp ja novembri algus on üks neist aegadest, mil kirikuõpetajatel on päevakorral üsna ettearvatavad teemad ja küsimused, millele tuleb vastata. Juba palju aastaid küsitakse meilt sel ajal ikka, mis lugu on halloween’iga, kas see võiks asendada mardi- ja kadripäevi ning kas kristlasele ikka sobib säherdust püha tähistada.  Kui küsisin usupuhastuspüha hommikul Põlvas Jakobi kooli hommikupalvusele kogunenud õpilastelt, mis tähtpäevad ...

Merille Hommik. „Lapsed, kell on veerand, kes on kella keerand, aega otsast piirand, seierisi tiirand …“ – nii kirjutab Hando Runnel oma luuletuses „Kella kallal“. Eeloleval pühapäeval tuleb taas kord minna üle talveajale. 2018. aasta suvel korraldatud küsitlus näitas, et Euroopa Liidu elanikest pooldas 84 protsenti ehk umbes 4,6 miljonit kellakeeramise kaotamist. Kuigi Euroopa Parlamendi komisjon tegi juba sama aasta sügisel ettepaneku kevadine ja sügisene ...

Merille Hommik. Leerikooli õpetaja, alustades Uue Testamendi tutvustamist, tsiteeris meile kaksikkäsku (Mk 12:30–31). Lisas siis muigel suuga: „Kõik, võime koju minna!“ Saime toona aru, et kristlase elu aluseks on armastusekäsk. Ka looduses on üks ja suurim seadus – püüda jääda ellu ja anda järglaseid. Kogu elus maailm allub sellele. Mõlemates käskudes sisaldub tegutsemisvajadus, et seadust täita.  Tegutsemine vajab energiat ja tahet. Mis aga paneb tahtma? ...

Merille Hommik. Möödunud kolmapäeval toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus peapiiskop Urmas Viilma tänuvastuvõtt Kirikufondi suurannetajatele, kelle abiga sai toomkiriku tornikiiver uue kuue ning võib taas paista silma kõigile tallinlastele ja pealinna külastajatele. See oli erakordne tugi kirikule, enamik kutsututest oli annetanud 2022 eurot – summa mida Kirikufond küsis – või enamgi. Kokku kulus töödeks 523 000 eurot, millest olulise osa andis Tallinna ...

Merille Hommik. Taas on käes aeg, kus me kirikus avalikult täname. Inimesi. Jumalat täname loodetavasti iga päev ja igal pool. Selleks ei ole vaja ilmtingimata korraldada eraldi jumalateenistust või mõnd muud talitust. Vaikne palve ja tänu huulil on meie igapäevane olemus.  Kas ja kuidas peaksime ja võiksime tänada aga oma lähedasi? Kas see on kristlasele omane ja vajalik?  Kunagi ammu, kui mõned meie kogudused hakkasid jagama tänumärke ...

Peaingel Miikael, 1753. a, Rooma. Merille Hommik. Homme on peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha – mihklipäev.  Aeg-ajalt kuulen või loen, kuidas inimesed soovivad teistele või mulle: „Ingleid!“ Loodan, et nad soovivad ikka häid ingleid. On inimesi, kes mängivad inglitega mõttemänge – arvavad, et saavad neid saata kellegi juurde, kutsuda appi. Osad lubavad ingleid saata kuulekatele, kes mingeid kummalisi kirju edasi saadavad. Milliseid ingleid – kes seda ...

Kui inimene vaatab oma ninaesisest kaugemale, on tal väga lihtne uskuda Jumala olemasolusse. Piisab ka, kui küsida, miks puuleht liigub, ja iga vastuse peale küsida uuesti: miks? Ei ole vaja palju kordi küsida, kui jõuame Jumalani. Kes otsib oma elule mõtet, jõuab usuni Jumalasse veelgi kiiremini. Kes loeb Piiblit, on puhta õnnega koos. Kes jääb koguduse keskele, see püsib usus. Kes märkab Jumala isalikku hoolitsust või Kristuses armastuse suurust või kes kogeb Püha Vaimu ...

Merille Hommik. Nii mõnigi asi on uus septembrikuus. Muuhulgas muidugi õppeaasta. (Pole vast üllatus, et kristliku kooli kaplanilt septembrikuu lehte kolumni tellides kooli teemad jutuks tulevad.)  Sel aastal jäi teadmistepäev ja õppetöö algus üldhariduskoolides nädalasse, mille teemaks kirikukalendri järgi oli enese läbikatsumine ja alandlikkus. Enam kui asjakohased teemad on mõlemad! Esimesel septembril lugesime püha Peetruse manitsust: „Vanemaid teie ...

Merille Hommik. Kui tihti sa mõtled sellele, kes on sinu inimesed? Kuidas üldse liigitada inimesi minu inimesteks? Ilmselt see polegi vajalik liigitamine, kuid tabasin end sel suvel mitu korda mõtlemast, et aeg läheb, inimesed saavad vanemaks, neil on omad elud, aga kui taas kord kohtud, saad aru: see on minu inimene. Ma ei hakka rääkima oma perest, sugulastest ega kolleegidest. Need on igal juhul ja igal ajahetkel minu inimesed. Tahaks rääkida hoopis neist, keda ...

Merille Hommik. Täna on lõikuskuu viimane päev ja homme mihklikuu esimene päev, mis on igale perele tähtis. Õppeaastat alustavad lapsed või lapselapsed, ka neil, kel kooliminevaid pereliikmeid ei ole, tulevad meelde kooliajad. „Kõik, kõik on uus septembrikuus“, on oma luuletuses öelnud Olivia Saar. Esimene september on kooliaasta algus mitmel maal ja meil saanud tavaks. Enne II maailmasõda võis maakoolides õppetöö alata ka hiljem, kuid pidi kestma algkoolis vähemalt ...

Merille Hommik. Täitsa normaalne suvi on olnud, sest tundub, et koroonaviirus ühiskonda enam suurt ei sega. Võib jääda isegi mulje, et elu on pöördunud tagasi normaalsesse olekusse. Küll mitte lennujaamas, kus võis omal kombel kogeda pandeemia järelmõjusid: reisimised, mis jäid kaks aastat tegemata, tehakse nüüd tasa erakordse innuga. Reisisin muu hulgas Vormsi saarele. Astusin oma reisikaaslastega Eesti Kiriku suvereisi osaliste värskeid jälgi mööda. Jõudsin ...

Merille Hommik. Möödunud nädalal kogunes Turus XIV soome-ugri vaimulike konverents. Konverentsi planeerima hakates ei olnud veel mitte mingisugust aimdust hiljem puhkenud koroonapandeemiast ja veelgi enam Venemaa agressioonist Ukrainale ning algne plaan oli keskenduda tuleviku seisukohast kiriku jaoks ühele kesksele küsimusele – kristlikule kasvatusele ja haridusele. 24. veebruari varahommikul puhkenud sõda Ukrainas mõjutas aga ka konverentsi päevakorda sedavõrd, et ...

Merille Hommik. Peamiselt (sotsiaal)psühholoogia uurimustest sain hiljuti teada, et inimene on homo narrans ehk lugusid rääkiv, lugude põhjal end ja teisi, ühiskonda ja maailma ning ka ennast inimkooslustes ja maailmas mõistev olend. Loopõhiselt tunnetame end ja teisi juba kaheaastaselt, kolmeaastaselt oleme (peamiselt vanematelt) õppinud rääkima lugu endast ka teistele.  Ühes vaates on nii, et kõigepealt on kogemused ning kogemuste järel selgitame loo vormis ...

Merille Hommik Mulle on ikka sümpatiseerinud suured usuinimesed, kes on saavutanud autoriteedi, millest ei saa mööda minna ka oponendid. Esmalt meenub Aurelius Augustinus (354–430), ristiusu ja Platoni filosoofia ühendaja, suur nii teoloogias kui filosoofias, kelle ideed on olnud teenäitajaks sajandeid.  Näiteks lugesin hiljuti Postimehe kirjastuse poolt välja antud Dean Buonomano raamatut „Aju on ajamasin. Neuroteadus ja aja füüsika“ – ülimalt huvitav ja ...