Kui me pataljoni esindusega Tartu rahu aastapäeval Raadi kalmistul Julius Kuperjanovit ning kõiki Vabadussõjas langenuid mälestasime, kippusid kõnelejate rääkimiseks mõeldud lihased pakase mõjul tarduma. Erakordselt külm ja samas nii kaunilt päikeseline ilm lisas aga minevikumeenutustele omajagu emotsioone – raskused ju, teadagi, ühendavad ning panevad järele mõtlema kõige selle üle, millistes ...

Homme on Eesti ajaloos nii olulise Tartu rahu aastapäev. 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel allkirjastatud rahuleping lõpetas Vabadussõja. Selle lepinguga määrati kindlaks Eesti idapiir ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Ehkki reaalpoliitika soovitab ikka kainelt mõtelda, oli sellel rahulepingul ka idealistlik ja igavene mõõde, nimelt loobus Venemaa igaveseks kõikidest ...

Alustades pärast pikemat pausi taas Eesti Kiriku kolumnide kirjutamisega, jäin esialgu peatuma ime teemal. Ehk oli otseseks tõukeks ülemöödunud nädalal Eestisse jõudnud jumalaema Kozelštšani ikoon, mis püsivalt asub Helsingi Uspenski katedraalis ja on tuntuks saanud oma imelise tervendusjõu tõttu. 2010. aastal see ikoon varastati, pool aastat hiljem tunnistas varas teo üles ja näitas kätte pühapildi ...

Lagle Parek ütles Vikerraadio aastalõpuprogrammis ühe mõtte, mis väärib alanud aastal kindlasti kaasa- ja edasimõtlemist ning minu meelest ka omaksvõtmist. Ta manitses kõrgeid ametiisikuid, et nood ei valiks abilisteks mitte endale takka kiitvaid nõunikke, vaid vastu vaidlejaid, sest dispuut viib edasi. Tahaks, et Eesti kodanikud oleksid mõtlevad, pakuksid ideid, julgeksid neid välja öelda, julgeksid ...

Jõulude aegu saabus meile sõnum rahvaloendusest – koguni kahest: sellest, mis toimub uue aasta alguses Eestis, ja sellest, mis toimus Jeesuse sünni aegu (u 6 eKr) Petlemmas. «Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.» Nii algas see tookord ning Joosep, kes oli kuningas Taaveti soost, siirdus Naatsaretist Petlemma, kus tal oli pärandiosa, «et lasta end üles kirjutada koos ...

Naine, kellest tuleb siin juttu, kuulub samasse põlvkonda, kuhu minagi. Me oleme need sõjajärgsed, kes jäid ellu tänu ühe-lehma-majapidamistele linna servas. Ja C-vitamiiniga, üldse aedviljadega päästsid meiesuguseid raudteetrassi-äärsed maaharijad, kelle käest tuli kartul ja rabarber.Nüüd töötab naine Maarjamõisas poolenisti kui õde, poolenisti kui sanitar. Ühel ...

Šveitsi ajaleht Der Bund on välja kuulutanud esseekonkursi, mille tähtajaks on käesoleva aasta viimane päev, auhinnafondiks 6000 franki (umbes 4000 eurot) ja teemaks lause inglise kirjanikult Julian Barnesilt: «Ma ei usu Jumalasse, kuid tunnen temast puudust».Toimetuse seletuskirjas tuntakse muret, et traditsiooniliselt tugevate kristlike juurtega Šveitsis on viimasel ajal levimas teatav vaimse kodutuse fenomen. Igal aastal astub tuhandeid ...

Maailm on üks veider paik.Vene Föderatsiooni riigiduuma valimised, mida sealmail hellitavalt ka «demokraatia pidupäevaks» kutsutakse, tekitasid seekord säärase elevuse, et rahvas ei taha enam tänavatelt lahkuda. Väidetavalt olla pettust ja võltsimist liiga palju, kuigi tegelikult võis olla hoopis vähem, sest Ühtne Venemaa sai ju kasinamalt hääli kui viimati.Seda oponentide poolt «varaste ja ...

Arusaam olemuslikult heast asjast muutub küsitavaks juhul, kui kulud ületavad tulusid. Näiteks riiklikud pensionid on head asjad küll, kuid me saame neid võtta tõsiselt vaid sel määral, mil pikas perspektiivis nendega seotud kulud ei ületa tulusid.  Rahvusriik, -kultuur ja -keel on ka head asjad, kuid tundetus turumajanduslikus kulude ja tulude arvestuses on nad ka väga kulukad ning vähe tulusad. Kui neis oleks ...

Hiljuti võttis ajakirjanduses sõna keegi saksa naisteoloogiks tituleeritud Eske Wollrad, kelle sõnumi peamiseks ideeks oli see, et tuntud lasteraamat «Pipi Pikksukk» olevat oma sisult rassistlik. Täpsemalt öeldes sisaldavat rassistlikke stereotüüpe, mistõttu selle teose ettelugemine multikultuurse ühiskonna lastele olla keeruline. «Kolmandik kuni viieaastastest Saksa lastest on oma päritolult immigrandid. Kuid ...

Kui ma oma esimese kaplaniteenistust ja -tööd tutvustava loengu olin paarisajale sõdurile ära pidanud, võttis pataljoni ülem kuuldu omalt poolt väga kenasti kokku: «Teile võivad religiooniga seotud teemad tunduda praegu võib-olla küll võõrad ning harjumatud, aga pidage meeles, et kui te ühel päeval leiate end kaevikust, kuulid vihisemas ümber pea, siis suudate mõelda ainult ühele. Ja ...

Pole parata: siinkirjutaja sõnavõtud teemal «Humanistliku kristluse manifest. Tänapäevase, demokraatliku ja avatud kiriku eest!» liginevad noaterale. Noatera nõuab täpsust, kuid keelab tasakaalutuse. Minusugused ei pea juhinduma sellest manifestist, sest ta ei ole kirjutatud meile; ta ei ole juhtnöör. Piisab, kui me saame temast aru, niisiis oskame selgitada, mis on humanism, mida tähendab ...

Kirikus on saabunud manifestide ajastu: internetist on leitavad humanistliku kristluse manifest, traditsioonilise kristluse manifest, humoristliku kristluse manifest, alkeemilise kristluse manifest… Avapaugu andnud manifesti koostajad sedastavad: «Me tahame algatada laiapõhjalist diskussiooni kiriku rolli ja võimaluste üle 21. sajandi Eesti ühiskonnas ning soovime, et see diskussioon oleks avalik.» Liikumise «Tänapäevase, ...

Mulle on õigust-öelda alati meeldinud see aeg, mis nüüd algab, on juba alanud. Pime aeg. Mõnikord on ta pime jah.Üks metsakülast pärit naine jutustas, kuidas ta kord noore tüdrukuna oli koos õega peolt tulnud. Oli sügisene pime aeg, nad tulid koolimaja juurest otseteed, läbi metsade. Korraga nad taipasid, et pole enam tee peal, vaid metsa all. Midagi polnud näha. Muud ei aidanud, kui tuli käpuli lasta ja ...

Sügisel jääb maa tühjaks. Sügisel on tunda, kui tühjaks ta juba on jäänud. Põldudelt on viidud, mis seal kasvas. Viimane õhtuvalgus neeldub pilvedesse rebenenud auku, nagu oleks temalgi kiire minekuga. Külas süttivad tuled. Kui on küla ja kui on selline küla, kus veel süttivad. Mõni ikka. Mõni vana naine, kes võib-olla peab veel vana videvikutundi, paneb lõpuks oma ...