Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Vaimustuse vägi

 Apostlite tegude raamatu teise peatüki alguses kirjeldatakse sündmust, mida me tähistame nelipühana. Toonaste osalejate jaoks oli see täiesti otseses mõttes kõige vaimustavam ja vägevam sündmus elus. Just sellest kogemusest sündis kirik. Arvutud inimesed on läbi ajaloo seda aga taas kogenud ning nõnda on ka kirik taas sündinud.Vaimustuse vaibudes teevad kõik inimeste ühendused paraku läbi ...

Taevariik on inimese sarnane?

Merille HommikMeie kaheteistaastane koer on oma tõu ainus esindaja. Viimati marutõve vastu vaktsineerides kiitis loomaarst kõrges eas peni eeskujulikku kehalist vormi, klaari silmavaadet ja küüniseid, mis pehmed kui kutsikal. Moes on kõnelda, et inimene peaks alati ja kõiges kuulama oma südame häält, aga enamasti võetakse seda alles siis tõsiselt, kui soovitajaks on kardioloog. Koeral pole tervisenõustajat vaja, ta viibib ...

Täidesaatva võimu usk

Merille HommikEsmaspäeval sai Vene Föderatsioon endale presidendiks taas Vladimir Putini ning aasta lõpuks selgub ka uus Ameerika Ühendriikide president.Nii Ühendriikides kui Venemaal on täidesaatev võim korraldatud nii, et ühe isiku kätte koondub oluliselt suurem võim, kui on kombeks Euroopa parlamentaarsetes riikides, kus valitsused sõltuvad koalitsioonipartneritest ja parlamentidest ning võimud on rohkem lahutatud ...

Ons sookvoodid sõge idee?

 Ideed on «sõgedad» (Tõnu Lehtsaar, «Kui sõgedus tuleb võimule, saab hälvikust normaalne», Delfi, 24. aprill 2012) vaid siis, kui kellelgi jagub võimu kehtestada tõeseid ideid nii, et alternatiivid muutuvad sõgedaks. Kui mingi idee üle juba arutatakse, peab ta vähemalt ühe arutleja jaoks olema mingil põhjusel osutunud normaalseks ka siis, kui ta kõigile ülejäänutele tundub ...

Kahetsus kui värav

Merille Hommik Kui veniva kevade kestvad jahetuuled üle mu koduküla tuhisesid, toomata mesilaaeda helgavat soojust, siis puid pliidi alla pistes mõtlesin tahes-tahtmata kõiksuguseid kõiksusemõtteid. «Igavikulised asjad on vaid elu, surm ja armastus,» arutleb külla tulnud sõber. «Kõik muu on kiirelt mööduvad nähtused.» «Võib-olla üksnes elu ja surm?» täpsustan. «Kui kõnelda inimlikest tähistest, siis ikka armastus ka, ilma selleta laguneks kõik koost, siis ei saaks aru, kas midagi ...

Riigil peab olema eetiline alus

Merille HommikRiigil peab olema mingi eetiline alus. Ühiskonnaelu ei ole võimalik viimsete pisiasjadeni üksikasjalikult ära seadustada, et kõik pahateod oleksid seaduskoodeksites mingite paragrahvide all üles loetud.Kui see eetiline alus on olemas, siis saab karistada ka seda kurjategijat, kelle sooritatud pahateo kohta ei ole veel konkreetset seadusepügalat koodeksisse kinnitatud. Siis ei saa enam öelda: me ei saa karistada, sest pole seadust. See ...

Kas nii tohtis teha?

Merille HommikMees nimega Noël Godin, kes kasutab pseudonüümi Georges Le Gloupier, on tuntud Belgia kirjanik, näitleja, kuid ka … koogiterrorist. Juba nelikümmend aastat on tema üheks eesmärgiks olnud vahukoorekookidega rünnata ennasttäis ja ülbevõitu avaliku elu tegelasi. Rünnakuid kavandatakse sama põhjalikult nagu James Bond oma operatsioone: parukate, segadusse ajavate riiete, kõrvaltegelaste jms abil. Ohvri ...

Kristlase elamise rütmi kroon

Fragment Johann Köleri kutsuvat Kristust kujutavalt freskotehnikas altarimaalilt Tallinna Kaarli kirikus.  Foto: Arho Tuhkru Küllap oleme kõik kogenud, et meie elu raamistab kalendriline rütm. Seda võib tunnetada iganädalase tööga seoses, näiteks on pisut iselaadne tunne reede õhtul, kui töönädal on lõppenud, või siis pühapäeva õhtupoolikul, kui mõte vägisi uue töönädala radadele lipsab. Säärase rütmi osad võivad olla veel mõne nädalapäeva õhtule ...

Pühast palmipuudest

Merille HommikEelmisele pühapäevale langesid juhuse tahtel mitmed tähtpäevad: 5. paastuaja pühapäev, paastumaarjapäev ja küüditamisohvrite mälestuspäev. Kõigi nendega kaasnevad teatud kujutlused, teadvustatud või teadvustamata, innustavad või halvavad. Kujutlustel on suur vägi.Claude Duneton on sõnastanud aforismi: «Me näeme ainult seda, mida vaatame, ja vaatame üksnes seda, mis on meie peas ...

President Putin ja patriarh Kirill I

 Mai alguses algab postkommunistlikus Vene Föderatsioonis riigi ja kiriku suhetes pretsedenditu ajastu, mil nii õigeusu kirikut kui riiki juhivad kindlakäelised, ambitsioonikad ja tugevad juhid. Vladimir Putin on varem president olnud (2000–2008) vaid ajal, mil patriarh oli Aleksius II (1990–2008). Kirill I sai patriarhiks president Dmitri Medvedevi ajal. Nagu hiljuti Oxfordi kirjastuselt ilmunud Irina Papkova raamatust «Õigeusu kirik ja Venemaa ...

Kirikumuusika on kunst

Merille HommikEesti kooriliikumise arengukavast on lugeda, et traditsioonilises Eesti ühiskonnas moodustas muusika ja laulmine kogukonna suhtlemissüsteemi ühe osa ning selle esmane funktsionaalne tähendus oli seotud pärimuslike riitustega. Et laul oli vahendiks tunnete väljendamisel, sõnumite edastamisel ja rühmaidentiteedi tugevdamisel. Kui laulupeod üle-eestilises mõttes on meie etnilise kuuluvuse eksponeerimine, siis kirikumuusika ...

Kunstist, meelelahutusest ja kohtumõistmisest: seega streigist

Merille Hommik Kirikulehe ilmumise ajaks on Eestis tõenäoliselt alanud üleriigiline õpetajate streik. Osalemisest andis 29. veebruari seisuga teada umbes 15 000 koolmeistrit, neist enam kui 4000 Tallinnast. Oma toetusest pedagoogide nõudmistele on teatanud tervishoiu-, transpordi- ja päästetöötajad.Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand kirjutab: «Tulekul on streik ja sellised asjad on mulle ikka meeldinud. Ka praegune meeldib, tegevuskunsti ...

Rahvuskonservatismi uuestisünd

Merille Hommik Kümme aastat tagasi oli Eesti parteidega pilt palju selgem kui praegu. Toonane Isamaaliit eristus rahvuskonservatiivse erakonnana nii tekkivast Res Publicast kui Siim Kallase juhitud reformierakonnast. Nüüd esindab aga rahvuskonservatiivsust kas rohkem kui üks erakond – lisaks IRLile ka reformierakond – või ei esinda teda nagu peaks veel õieti mitte keegi, mistõttu tajutakse nii kodanikkonna kui poliitikute seas vajadust uue, autentsema ja ...

Riik algab usust

Merille Hommik Kui selline mõtteavaldus meie sekulaarses ühiskonnas välja käia, siis tekitab see arvatavasti reaktsioonilise vastukaja, mitte aga sisulise diskussiooni. Vestlesin kord ühe teenistuskaaslasega kaitsejõududest, kes nagu uudishimulik laps uuris, kuidas on olla usklik. Loomulikult lisas ta, et tema küll millessegi ega kellessegi ei usu. Selle peale soovitasin tal eriala ja töökohta vahetada, sest ei saa olla meie riigi teenistuses, ...

Ufodest ja orjarahvast

Merille HommikTsiviliseeritud olenditena tunneme rohkemal või vähemal määral vajadust elementaarse viisakuse järele. Tsiviliseeritud olenditena üritame seda ka ise jagada, sest nii on meid lapsepõlves õpetatud. Samas on igaühe elus hetki, kus tahaksime endalt heita nii mõnedki vaguralt kätteõpitud käitumisnormid ja paari vänge sõnaga väljendada seda, mis tegelikult me sees toimub. Meie peaministri palju ...