Eestlaste usklikkus on teema, mis aeg-ajalt pinnale ujub ning paneb meid arutlema selle üle, kuidas usklikkust määratleda ning kui suur seos on sellel kristluse ja kirikliku kuuluvusega. Statistikat vaadates tundub olukord muidugi enamasti eriti lootusetu ning eestlaste religioosne leigus käib juba vaata et meie identiteediga kaasas. Nõndasamuti nagu hõredaks kulunud stampväljend, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Vahel hakkab tunduma, et erinevate kuivade ...

Nüüdseks on Eesti rahvas ja tema usk ära loendatud – 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal on 15aastaste ja vanemate eestimaalaste hulgas õigeusklikke 176 773 ja luterlasi 108 513. Kui 2000. aasta rahvaloendusel tunnistas luteri usku 14,8% ja õigeusku 13,9% elanikkonnast, siis mullu olid vastavad protsendid 10 ja 16. Mis siis õigupoolest lahti on? Postimehe juhtkiri (30.04) viibutab kiriku suunas näppu: «Kui kirik on autoritaarsuse ja minevikku hoidmise ...

Keskajal ühe suure katedraali ehitusplatsil oli kolmel töölisel sama ülesanne – kive raiuda. Esimese töölise käest küsitakse: «Mida sa teed?» See vastab: «Ma raiun kive.» Teisele esitatakse sama küsimus. Tema vastab: «Ma teenin oma perele leiba.» Kolmanda käest küsitakse samuti. Aga tema vastab: «Mina? Mina ehitan katedraali.» Kõik kolm meest tegid sama tööd, aga nende elukutsed ja elu kutsed olid erinevad. Sellele loole tasub mõelda töörahvapüha künnisel. Enamik inimesi ...

Kristlastele on sajandeid hästi tuntud usuelule põhirütmi andvad sündmused: pühapäevased jumalateenistused, kirikupühad, inimese elukaarega seotud rituaalid. Nende kõrval eksisteerib aga veel hulk teisi usulist elu rütmistavaid sündmusi, mis vastavalt oma spetsiifikale korduvad igal kuul, poolaastal või aastal. Osa neist paari aasta möödudes kaob, kuid tekib ka uusi. Möödunud nädala lõpus toimus Põltsamaal järjekordne teaduse ja religiooni kolleegiumi kevadkool, mille ...

Avastasin enda jaoks hiljuti üsna juhuslikult, et Eesti ajalooarhiivi EELK Jaani koguduse fondis säilitatakse üht arvatavat Martin Lutheri kirja 6. veebruarist 1540. aastast, adresseeritud Georgius Scarnbrusele. Viimasest isikust pole eriti midagi teada, kuid Martin Luther nimetab teda auväärseks meheks ja kõige kallimaks vennaks. Scarnbrusel tundub olevat mingi probleem, milles Martin Luther näeb kuradi sepitsust ja usuisa on andnud Scarnbrusele mitmeid soovitusi, kuidas ...

Lugesin huviga Mati Maanase juhtkirja eelmises kirikulehes. Assessor kirjutab: «Mulle tundub, et luterliku vaimulikkonna ridades valitsevad tõsised erimeelsused, mis ühel päeval võivad üle kasvada kirikulõheks.» Nõustun erimeelsuste diagnoosiga, lõhenemise prognoosiga aga pigem mitte, kuna jagada saab seda, mida jagub. EELK pisenemise taustal võrduks ühe grupi eraldumine ilmselt enesetapuga. Olulisem on ehk erimeelsuste põhjustes selgusele jõuda. Näiteks nõnda: probleem on ...

Usutavasti tekib uut rahvapärimust kogu aeg, aga enam pole palju neid, kes viitsiksid seda korjata. Inimesed teevad ikka nii looduses kui ühiskonnas toimuva põhjal järeldusi ja vormivad need tabavateks ütlusteks. Nagu viimati, kui – ka minu maitse jaoks pisut võltsivõitu tundunud – priiuse põlistumise päevale anti rahvasuus nimetus «Pätsu koera sünnipäev». Tore oli lugeda ka Tõnu Õnnepalu raamatut «Paradiis», milles talletatud paljutki Hiiumaal Ristna neeme tipul kunagi ...

Täna, priiuse põlistumise päeval, on Eesti vabadus saanud põlisemaks kui kunagi varem. Teist korda on seljataha jäänud 7890 päeva, mil Eesti rahvas on olnud vaba. 24. veebruaril 1918 välja kuulutatud Eesti Vabariik ei ole mitte kunagi lakanud olemast – riigiõiguslikult on ta kestnud katkematult üle 95 aasta, tänaseks 34 730 päeva. Kuid Eesti riik on olnud varjusurmas suurema aja oma olemasolust. Täna pühitseme päeva, mil surnuist ülestõusmisest on möödunud rekordarv päevi. ...

Pikaajalisest pühendunud sammsammulisest ja vaevarikkast võimete ja oskuste arengust ei ole moes rääkida. Ent sedalaadi jutust on oluliselt rohkem kasu kui ennast ja teisi petvast andekuse kultusest, mis väljendub «andekateks sündinutes» justkui kiirelt, ilma vaeva ja pingutuseta. Lugesin hiljuti Carol S. Dwecki raamatust «Mindset» (meelte hoiak, meelelaad), et IQ-teste ei mõeldud välja mitte selleks, et jaotada inimesi andekamateks ja andetuteks või et igaüks meist saaks ...

Mida aeg edasi, seda selgem on, et rahvakoguga seotud protsess on vägagi mahukas, professionaalne, eesmärgipärane ja tänuväärne. Üritus algas mitmeid kuid tagasi, kui sõnastati tajutud probleemvaldkonnad ning töötati välja rahvakogu (www.rahvakogu.ee) etapiviisiline ja sammsammuline tegevuskava. Et tõstatatud on rohkelt küsimusi ning ettepanekuid on tehtud tuhandeid, on nüüdseks Praxise koduleheküljel (www.praxis.ee) olevad alateemalised kokkuvõtted suureks abiks kõigile, ...

Triin Käpp on Eesti Kirikus (20.2) abordi teemal järjest kirja pannud kõik siirad küsimused, mis seoses selle temaatikaga pähe tulevad. Käpa sõnul on tegu mitmetahulisema probleemiga kui Rubiku kuubik. See öeldud, asub ta mustast ja valgest halli kokku segama. Huvitaval kombel ei hakanud mu sulg sügelema esiti mitte selleks, et pakkuda argumente, kuidas musta roosakashalli asemel siiski mustana näha, vaid meenus hoopis kuulsa psühhiaatri, koonduslaagri kogemusega Viktor E. ...

Möödunud nädalal lootsin endamisi, et pääsen kommentaaridest teemal «EELK vaimulikud ja vabamüürlus» – eelkõige seetõttu, et ma pole vabamüürlusega tuttav ei teoreetiliselt ega praktiliselt ning eluaastate lisandudes olen õppinud vältima resoluutseid ja üldistavaid hinnanguid inimestele ja olukordadele, mille kohta mul napib informatsiooni. Ent võta näpust! Ei möödunud ükski leeritund, piiblitund ega aastapäevapidustus, kus keegi poleks küsinud kiriku ja minu enda arvamust ...

Iga kõneleja ja kirjutaja peab endalt aeg-ajalt küsima, miks ta seda teeb. Kirjanik ja kolumnist Mihkel Mutt sedastab oma juubeliintervjuus: «Inimesele pakub täit rahuldust ainult see teadmine, mida ta saab kaasinimesega jagada. Muidu jääb see tema teadvuses üksnes häguseks aimduseks. Aga kui seda teistega arutada, peab ta andma sellele verbaalse kuju. Inimkeelsena muutub asi ka endale arusaadavamaks, armsamaks ja seeläbi tähtsamaks. Kolumn on lühijutlus: võtad ja räägid, ...

Rohkem kui veerand sajandit tagasi kirjutasin ma ajalehele TRÜ ligemale paarkümmend artiklit maailmakultuurist kui õhtumaa vaimsest ühisosast. Sealt jäi paljugi välja põhjusel, et mul puudusid siis sellekohased teadmised. Ma ei käsitlenud reformatsiooni ja protestantismi ajaloolist sisu ega keskaja teise poole juurat, vaid keskendusin renessansile kui ühiskondlikule pöördumisele minevikus sündinud loomingu ülevuse poole. Ainus teoloogiline aspekt, mida võinuksin välja tuua, ...

Märkasin möödunud nädalal meedias mitmeid ägedaid debatte, kus probleemide tuumaks oli sageli piir millegi säilitamise ja muutmisvajaduse vahel. Need olid arutlused Eesti ajaloo tõlgenduste üle, ETV saates «Foorum» peetud maksudebatt, emotsionaalsed arutlused Tartu ja Tallinna koolivõrgu muutmisest, avalikuks saanud video rünnakust õpetaja vastu, riigikogulase Yana Toomi ütlus, et eestlased on väljasurev rahvas. Loetletud teemadest hargnevad dilemmad puudutavad vahetult ...