Äsja seljataha jäänud pühapäeva hommikul tervitas kirikusse­minejaid jäätunud auto ning harjumatust kargusest tühjaks ehmunud linn. Päike sooritas alles oma esimesi ringutusi läbi tänavatel lasuva roosaka hämu, eikusagilt pudenes krae vahele imepeenikest hõbedat. Mõtlesin, et pole vist elus nii vara hommikul jumalateenistusele läinud. Eriti veel sellise külmaga. Ent samas: palju ma siis üldse õigeusu kirikus tegelikult käinud olen, pealegi tundub, et luterlased armastavad ...

Siinkirjutajal puudub komme peatuda harduseks enne mingit tegu. Kui see tegu on aga tehtud, siis, jah, tahan ma olla üksi iseenesega, mõelda kõik, mis kunagi oli, veelkord läbi ja vaadata mõttes üle nii võlad kui tasud. Ei ole vaja lohutust ega troosti, kuid õhtu kisub justkui kiiva, kui see üksiolek iseenesega jääb ära. Põllumajandusliku kõrghariduse nõunikul – ligikaudu niisuguses ametis ma oma igapäevast leiba teenin – ei ole jõulude aegu nähtud ette ühtegi hardushetke. ...

5.–12. jaanuarini toimuvad Euroopas ja Eestis alliansspalvenädala jumalateenistused. Selle üle kümneaastase pikkusega traditsiooni taga on Euroopa Evangeelse Alliansi ja Eesti Evangeelse Alliansi (EEA) üleskutse korraldada iga aasta alguses palvenädalaid, mille raames erinevate kirikute ja koguduste liikmed peavad ühiseid oikumeenilisi jumalateenistusi, loevad ja tõlgendavad pühakirja ning palvetavad üheskoos oma maa, rahva ja kodukoha pärast. EEA kodulehe andmetel toimuvad ...

Iga õppeaasta lõpupeol toimub minu kodukoolis Treffneri gümnaasiumis hääletus, mille alusel valitakse välja millegi erilisega meelde jäänud abituriendid ja õpetajad ning antakse neile kolme aasta jooksul välja teenitud poolhumoorikas aunimetus. Selle tiitliga käib kaasas taies, enamasti kadakapuust medal, millele on kirjutatud või põletatud aunimetus ja millesse on löödud kõver nael (taieseid kutsutaksegi kõvernaeladeks). Vahel on tiitliks asjalik hinnang nagu «kõige ...

Olen isiklikus elus viimasel ajal tõdenud, et elan justkui paljude juubelite vahel – mitmetel minu sõpradel on täitunud või täitumas viiekümnes aastaring. Sageli on juubelid sündmused, kus minevik siseneb mälestuste näol jõuliselt olevikku ning see on parim aeg kokkuvõtete ja üldistuste tegemiseks, kuid ka minevikust õppimiseks. Veelgi laialdasemalt kui üksikisiku näitel avaldub juubelite inspireeriv ja suunav mõju organisatsioonide puhul. Kogesin seda detsembri esimesel ...

Usutunnistus määratleb koguduse: me usume üht püha ühist apostellikku kirikut. Mis on kirik? Kirik on üks. See on üks ihu, kellel on üks Issand Jeesus. Koguduse liikmed on selle ihu liikmed. Nad teenivad sama eesmärki, aga erinevate ihuliikmete kombel mitmel viisil. Kirik on püha. Kogudus koguneb korrapäraselt Jumala pühade asjade juurde – need on jumalasõna ja armulaud. Kiriku pühadus tähendab seda, et ka koguduse liikmed on pühad. Koguduse liikmete pühadus ei tähenda ...

Advendilaupäeva õhtu tegi maa õrnalt valgeks justkui jõulukringli või märgi porikuu lõpust ja uue aasta algusest. Pühapäeva hommikul oli kirikus rohkem rahvast kui muidu, kõik ikka kenasti puhtad ja klanitud. Algused on toredad, äratavad meeled erksamaks. Esimesel viieteistkümnel minutil õpitakse koolitunnis enamik pakutavast, edasi kipub mõte uitama ja õpetaja pajatused jõuavad kohale tükati. Advendiaeg annab tervele kirikuaastale hoo sisse, see on nagu usukooli esimene ...

Kirikuaasta lõpul oma ajalikkusele ja surmale otsa vaadates ning meenutades kalleid kaasteelisi, kelle jäetud jälgi aastakümned või -sajadki ei saa olematuks pühkida, tuleb ikka ja jälle meelde küsimus: mis on inimese elus määrav, otsustav ja seeläbi ka püsiv? Toomas Pauli palveraamatus «Sinu tahtmine sündigu» on see kokku võetud nõnda: «On tõsi, et see määrav miski jääb väljapoole meie haardeulatust, õigemini, see ei tohigi olla meie kontrolli all. See saab olla midagi, ...

Üks osa kommunikatsioonist on ruumikäitumine – see, kuidas kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevaelu, kuigi teadvustame seda endale alles siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on üks rahulolu tingimusi. Eri kultuurides on omad ruumireeglid, mis sätestavad, kuidas tajutakse avarust, ülerahvastatust, distantsinormide rikkumist ...

Kõikidel tegevteenistujatel ning ajateenijatel on olemas personaalne metallist isikuplaat, millele on märgitud selle kandja isikukood, veregrupp, riigi tunnus ning usuline kuuluvus. Viimane muidugi juhul, kui see on olemas. Isikuplaati kantakse kaelas ja seda peale võimaliku vereülekande vajaduse tekkimise veel kahel peamisel eesmärgil: et tuvastada langenu isik ning saada aimu, millise usutunnistuse kohaselt teda matma peaks. Tundub ehk veidi grotesksena, et sellisest ...

Hiljuti piiblitunnis oli üks tore seik – sattusime arutlema Marta ja Maarja teemadel Lk 10:38–42 ning üks hea ja kiire tänapäevane tõlgendus oli, et selle looga on noortele naistele antud võimalus valida, kas saada lapsi või teha doktorikraad (loodetavasti saate kõik aru, et tegu oli utreeritud liialdusega). Kuna just sel hetkel lõi kell nii palju, et pidin oma tütrele lasteaeda järele minema, siis vabandasin kohalolijate ees, et mind ootavad nüüd Marta kohustused ja pean ...

Usu ja uskmatuse vahekordade uurijad on täheldanud läbisegi nii usu kadu, vähenemist, muutust, tagasitulekut kui kasvu. Religiooni defineeriv vastand võib (vastavalt vajadusele) olla kas teadus, ratsionaalsus, ilmalik, maine, individuaalne, mittekirik­lik, materiaalne, majanduslik, poliitiline, psühholoogiline või midagi muud. Religioon on kord erinev usust, individuaalne vaimsus institutsionaalsest religioossusest või nominaalsest kultuur­usust, teistlik usk deistlikust ...

15. oktoobril valiti uueks Rootsi kiriku peapiiskopiks 58aastane Antje Jackelén. Saksamaal sündinud ning nii Saksamaa kui Rootsi kodakondsust omav, abielus (abikaasa on preester), kahe tütre ema on esimene naine peapiiskopi ametis. Üheks peamiseks väljakutseks peapiiskopi ametis on ilmselt vähenev kirikuliikmelisus (Rootsi umbes 9,5 miljonist elanikust 6,5 miljonit on Rootsi kiriku liikmed). Kirik ise ei ole aastast 2000 küll enam riigikirik, ent ta toimib endiselt üsna ...

Iga kristliku usuga vähegi lähemalt kokku puutunud inimene teab midagi Aurelius Augustinuse (354–430) elust ja tema õpetusest. Esmalt võivad meenuda Augustinuse kirglik kiindumine teadmistesse, pühendunud tegelemine mani usundiga, pöördumine kristlusesse või siis tema kõige kuulsamad teosed «Pihtimused» ja «Jumalariigist». Augustinuse tähtsust kristlusele võib sageli tajuda ning siinkohal on kahju, et möödunud aastal linastunud Augustinusest kõnelev film «Rahutu süda» ...

25. septembri Eesti Kirikus avaldatud Ene-Margit Tiidu põhjalik analüüs «Eesti elanike suhtumisest usku rahvaloenduse andmetel» polnud luterlastele just julgustav lugemine. Peale end luterlasena määratlevate inimeste olulise vähenemise ühiskonnas oli üsna ehmatav teada saada ka luterluse vägagi väikesest mõjust noorte hulgas. Igatahes peame nüüd elama teadmisega, et luterlus ei ole enam Eestis kõige arvukam usk ning kardetavasti väheneb luterlaste osakaal tulevikus veelgi. ...