Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Noa järeltulijad

Paar nädalat tagasi puudutas mind sügavalt Tartu Postimehe artikkel rassismist. Kõik algas tavalisest noortevahetuse projektist: «Noortevahetuses osalejate nimekirjas on kuus mustanahalist noort. Enamikule on see esmakordne kogemus reisida väljapoole kodulinna Londonit. Nad on oodanud seda noortevahetust pikalt ning nende ootused on suured. /../ Kuid ometi, juba esimesel õhtul leiavad Londonist tulnud end olukorrast, kus nende suunas loobitakse õllepudeleid ning neid ...

Misjon kui müügitöö

Kaasaegne misjonitöö kasutab mitmeid vahendeid ja võtteid müügi ja turunduse valdkonnast. Parakiriklikud misjonärid koguvad enda ümber toetajaid, keda värvatakse nagu võrk- ja püramiidturustuse agente. Tehniliselt võttes pole väga suurt vahet, kas müüa Tupperware köögitarbeid või kuulutada evangeeliumi. Muidugi on misjonäridel toetajate värbamiseks tugevamad argumendid. Kui muu ei aita, siis ehk avab Jeesuse enda antud suur misjonikäsk rahakotirauad. Ja mis selles siis ...

Peeglike, peeglike seina peal …

Vaatasin möödunud nädalal veebist Raimo Ülavere e-kursust «Kuidas anda ja saada tagasisidet?» ning lisaks teada-tuntud tõsiasjadele leidsin sealt mõnegi värske vaatenurga ja nõuande. Näiteks see, et negatiivse tagasiside andmise puhul tuleks loobuda klassikalisest hamburgeri-meetodist (kõigepealt kiida, siis noomi ja lõpuks jälle kiida). Negatiivse ja positiivse tagasiside mõju inimesele on üldjoontes 3 : 1 ning suure tõenäosusega jääb domineerima esimene. Kui seda aga ...

Kohaloleku ime

Vanameister Roman Toi kutsus mind restorani õhtusöögile. Jõudsin mõni minut varem, aga tema oli juba kohal. Nägu naerul, mõlemad käed ette sirutatud, võttis ta mind tervituseks oma käte vahele. Seejärel, kui olime soovitu ettekandjale ära nimetanud, võttis 98aastane härrasmees oma märkmiku ja ma märkasin, et avatud lehele oli kirjutatud minu nimi, kohtumise kuupäev ning kaheksa teemat ja küsimust, millest ta soovis minuga rääkida. Sain aru, et ta on meie kohtumise ...

Mõtetes on suveelamused

Jürgenstein,Toomas 2013Mis sa suvel huvitavat tegid? Mis sulle suvest kõige eredamalt meelde jäi? Usun, et pärast suvepuhkuste lõppu on need üsna sagedased küsimused, mida sõpradega kohtudes, kuid ka iseenese jaoks möödunust kokkuvõtteid tehes küsitakse. Mõeldes tagasi läinud suve peale tõusid minu jaoks perekondlike sündmuste kõrval esile kaks elamust: Eesti Maanteemuuseumis peetud vabaõhuetenduse «Vaga vend Vahindra» külastamine ja Paides arvamusfestivalil osalemine. Maanteemuuseumis vaadatud ...

Menüü ja õige usk

Öeldakse, et midagi peale menüü ei maksa tõsiselt võtta. Kõige otsesemas mõttes on inimene tõesti see, mida ta sööb, ja köök võib vahel defineerida terve rahvuse. Headeks näideteks sobiksid prantslased või itaallased. Aga ka ameeriklased pidid olema kõige lühemalt sõnastatuna inimesed, kes kannavad lasteriideid, vaatavad lastefilme ja söövad lastetoitu. Kotlette ja viinereid saia vahel ning õlis küpsetatud kartuleid. Nende eeskujul teeb sama küll juba suur osa maailmast. ...

Eilse päeva ilm

Juulikuu algusest ei saa enam kurta külma ja vihmase Eestimaa suve üle, juba pikemat aega tundub, nagu kordaks vähemalt ilma poolest tänane päev eilset. Vahemere äärde sõitmisel pole mõtet, saab kodumailgi puhta südametunnistusega siestat pidada, st pool päeva õunapuu vilus maha magada või raamatut lugeda. Taevakraanid on enamasti kinni keeratud, nii et meil on tegemist n-ö tagurpidi vee­uputusega. Mõtlema hakates olekski see olnud ju lihtsam variant elu hävitamiseks. Kui ...

Millal on mitu pead rohkem kui üksikute ajude summa?

Kilp,Alar15. ja 16. augustil toimub Paides teine arvamusfestival, kus otsitakse eestlaskonda ühendavaid lugusid ja arutletakse Eesti võimalike tulevikunarratiivide üle. Eelmise aasta arvamusfestivalist võttis osa 2000 inimest ning 50 temaatilises arutelus diskuteeris 200 arvamuskujundajat. Seekord on korraldatavate arutelude arv kordades suurem (150). Korraldajad ei looda ürituselt leida üht eestlasi ühendavat narratiivi, küll aga usuvad nad, et üritus aitab edendada arutelukultuuri ...

Juhiga koos turvaliselt sihtpunkti

Olen juhtinud kahte väga erinevat organisatsiooni: maavanemana maavalitsust ja peasekretärina erakonda. Maavalitsuses töötasid pika staažiga ametnikud oma valdkonna spetsialistidena. Erakonnas toimetasid kutselised poliitikud, kes vedasid erinevaid valdkondi ja ministeeriume, piirkondade palgalised arendusjuhid töötasid nii tipp-poliitikute kui ka erakonna liikmete heaks, ja tuhanded erakonna liikmed, kellel olid organisatsioonile omad ootused. Kõige olulisem, mida ma ...

Keskmiselt väikese rahva maailmataju

Kui õppeainel puudub osalejate piirarv, võib üliõpilane üht ainet ülikoolis õppida mistahes õppekavalt. Nii juhtus sel kevadel ühes mu inglise keeles loetavas aines («Religioon ja poliitika»), et sinna kogunes välismaiseid õppijaid rohkem kui kodumaiseid. Ehkki aine ise oli kohustuslikuna mõeldud vaid eestikeelse magistriõppekava tudengitele (võrdlev poliitika), moodustasid eestlastest magistrandid auditooriumis arvulise vähemuse. Vahetusõppureid välismaalt on olnud ...

Avameelselt haldusreformist

Assessor Mati Maanas tõdeb 4. juuni Eesti Kiriku juhtkirjas, et «meie kiriku jätkusuutlikkus on olnud viimased paarkümmend aastat kahaneval kursil ning on puudunud tahtmine sellele vastu seista või vähemalt mõjusalt pidurit tõmmata». Ta kutsub (peapiiskopiks kandideerijaid) üles avaldama oma mõtteid ja plaane kiriku jätkusuutlikkuse tagamiseks, mis peab saama lähituleviku esmaseks ülesandeks. Julgen avaldada arvamust, et EELK haldusstruktuuri analüüs ja vajalike muudatuste ...

Sõda ei ole mugav

«Kas minusugused memmed on ikka kõige õigemad inimesed sellistes olukordades tegutsema?» mõtlesin endamisi, kui püssipauke kuuldes taas natuke närviliselt rakmete ja relva järele tormama pidin. Mõned sekundid siia ja mõned sinna ning juba leidsin end, üks põlv tolmus ning teine automaati hoidvat kätt toetamas, kindlaks määratud positsioonil vastast ootamas. «Kevadtormi» esimestel nädalatel meid pidevalt saatnud vihmajärgse sambla karge ning kontideni imbuv niiske puudutus ...

Miks peapiiskopi isik on niivõrd tähtis?

EELK järgmise peapiiskopi valimiskampaania sai hoo sisse juba eelmisel aastal, kui meedias ilmusid esimesed lood teemal, kellest võiks saada peapiiskop ning milline on tema roll kirikus ja Eesti ühiskonnas laiemalt. EELK jaoks on see aeg suur võimalus kirikut ja tema juhte ning nende mõtteviisi ja arusaamu avalikkusele laiemalt tutvustada – on konkreetne põhjus, miks kirikust rääkida. Mida rohkem kandidaate, seda parem. Nii kiriku liikmed kui ka ilmikud saavad ...

Eesti valib Euroopa Parlamenti

Eesti kodanikel on võimalus valida kolmandat korda kuus Eesti esindajat Euroopa Parlamenti – maailma suurimasse demokraatlikku esinduskogusse. Sinna kuulub edaspidi 751 saadikut 28 riigist. Euroopa Parlament (EP) esindab otseselt 500 miljonit Euroopa Liidu (EL) kodanikku ning vastutab nende ees. EP arutab Euroopa Komisjoni algatatud seadusi, parandab neid ja annab neile heakskiidu või lükkab tagasi, algatab ise seadusi ja võtab seisukohti kõigis olulistes ELi puudutavates ...

Vaimulik luule

Jürgenstein,Toomas 2013Jääb mäetipp paljaks ja pimedaks Maa mureneb tuulises ruumis Ma üleüldse ei imestaks kui talv algaks tänavu juunis /../ Me kulgeme üksipäini Hulk kummalgi käel See ammustest aegadest jäi nii Meie kõikide Kolgata mäel Need luuleread kuuluvad silmapaistvale vaimulikule ja EELK hingehoiu ühele tugisambale Avo Üprusele. Kui ma alles hakkasin teoloogia vastu huvi tundma, oli üks esimesi allikaid, mis mulle kätte sattus, ajakirja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1987. ...