Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Harimine on elukestev

Pikalt söötis olnud põllu harimine on omamoodi väljakutse: künda, äestada, vaod ajada, külvata, kasta, rohida … Iseenesest ei midagi uut, ent sellise põllu hingamine on ikkagi teine: ta peidab endas igasugu trotsi täis juuri, mis ei allu korraldustele ja füüsilisele jõule ning mis ajavad endast uusi võrseid hõrgu porgandi või kurgi kõrvale niipea, kui selja keerad. Tal on umbrohust puntraks pusserdatud kerasid ja mättaid, mida võib korjata lõpmatuseni. Ta poetab enda ...

Pagulane kui ligimene

Lühikeses perspektiivis ehk selles, kuidas me näeme kulgevas uudisvoos umbes viimase ööpäeva jooksul toimunut, peaks Euroopasse jõudnud asüülitaotlejate katsumused tekitama meis kaastunnet, empaatiat ja ligimesearmastust. Põhjusi on rohkelt. Vähemalt 2/3 põgenikest on pärit kriisi- ja konfliktikolletest, kus inimesed kogevad poliitilist, kultuurilist ja usulist vägivalda. Miljonitest põgenikest (oma kodumaalt põgenenute arv on esimest korda pärast II maailmasõda tõusnud ...

Surm või väljalülitamine

Kirjanik Viivi Luik pidas Ööülikoolis loengu «Vale mitu olekut», mille tekst avaldati juulikuu Loomingus. Kirjanik on selgepilguliselt ja prohvetlikult analüüsinud vale võidukäiku praeguses maailmas ning küsib, mis on inimeses muutunud, et ta nii laiahaardeliselt valetab ja kõige pöörasemaid valesid usub. Kokkuvõtlikult: «Valel on lööki seal, kus valitseb sisemine ebakindlus, kahevahel olek, kus inimesed ei usu mitte midagi, ei tunnista elu niinimetatud põhiväärtuste, ...

Lahustunud kristlus

Lugesin ühest misjoniajakirjast, kui hirmus on kristliku moraali õpetamine kristlust kuulutamata. Autor arvas, et kõik kaasaja hädad tulenevad sellest. Tundub, et osa kristlaste jaoks on epiteetide ja täpsustuste kaudu kristliku ja mittekristliku eristamine ääretult oluline. Kas mõni muusikapala, raamat või teguviis on kristlik või mitte? Kord rääkis üks tore inimene, kuidas ta unistab kristliku hambaravikabineti loomisest. Kui küsisin, mida see tähendab, ütles ta, et seal ...

Ekraanide lumm ja pärisinimesed

Mõnikord märkan, et maailm on kulunud kummaliseks. Inimeste maailm on muutunud imelikuks. Pimedad peavad nägijaid pimedaiks ja hullud hüüavad hulludeks neid, kes veel ei ole, kuid lootus sureb koos viimaste hulludeks peetutega ja pimedad arvavad, et nende silmad näevad ka seda. Tegelikult näevad nemad vist vaid seda, mida neile näidatakse nende helendavatelt ekraanidelt, ja sinna tuleb pidevalt vaadata. Vaadake vaid, mis juhtub inimestega siis, kui lennuki lend hakkab ...

Miks Jumal vihma kinni ei keera?

Kristjanilt Jeesus pööras mäejutluses pea peale palju toonases ühiskonnas üldlevinud tõdesid. Jeesusega sai lahutuskirja andmise aeg läbi, naist ei tohtinud enam minema ajada ega minemaaetud naist võtta. Läbi sai ka silm silma ja hammas hamba vastu aeg. Matteuse evangeeliumi 5. peatüki 43.–45. salmis ütleb Jeesus: «Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et ...

Issand on Eesti rahva tugevus

Laulik ütleb (Ps 20:8), et «ühed ülistavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Issanda, oma Jumala nime». Samasuguse dilemma ees on seisnud ka hilisemad rahvad. President Toomas Hendrik Ilves julgustas võidupüha kõnes kuulajaid: «NATO toimib, NATO reageerib ja Eesti on seetõttu kaitstud.» Need sõnad kõlavad sarnaselt pealkirjaga, mis ulatus üle lehekülje, kui Postimees avaldas Eesti Vabariigi peaministri Kaarel Eenpalu kõne: «Eesti seisukord rahvusvaheliselt on kindel. ...

Rohkem rõõmsaid ristiinimesi!

Jürgenstein,Toomas 2013Paar nädalat tagasi avaldati Eesti Kirikute Nõukogu tellitud ja Saar Polli korraldatud uuring «Elust, usust ja usuelust». Seal leidis kinnitust mitmetest küsitlustest eelnevalt teadaolev tõsiasi, et väga paljud inimesed Eestis peavad end mingil kombel religioosseks, kuid kirikuga liitunute arv on väiksevõitu. Nii usub Jumalasse 39% Eesti elanikkonnast (eestlastest siiski vaid 28%), kuid kogudusse kuulujaid on vaid 21%, seejuures eestlastest vaid 19%. Samas peab mingi kõrgema ...

Kuidas ma kaevikust kiriku leidsin

Äsja seljataha jäänud kaplaniteenistuse 20. aastapäeva sündmused panevad ajas tagasi vaatama ning olnut hindama. Nii otsisin välja oma vana päeviku aastast 2002, mil osalesin kap­lanite orientatsioonikursusel järjekorranumbriga 7. Kolmanda ülikooliaasta kevadeks olin jõudnud punkti, kus õpingud kasvasid üle pea ning tuleviku osas ei näinud valitud erialal erilisi valguskiiri. Ja siis tabas värske pahvakuna mu teadvust peahoone seinal olev lakooniline teade kursuse algamise ...

Tehnika arenguga rumalaks ja nõrgaks?

Taevakanalite doku­men­taal­filmis mainiti kord, et ühes täi­detud bensiinipaagis on samas koguses energiat, milleks on suu­teline elujõus mees oma ter­ve aasta kestva füüsilise pin­gutusega. Kui omistame autoga liikumise kiiruse enda töö ja vaeva arvele, siis võime ära unustada, kui suures koguses energiat tänu autole kui tehnilisele abivahendile me seejuures ära kasutame. Tõenäoliselt olin kaheksa- või üheksa-aastane, kui meie koolis korraldati riviõppused. Lapsed jaotati ...

Hellalt kumiseb kodukiriku kell

4. juuni hilisõhtul, vahetult pärast Viljandis toimuvate rahvusvaheliste hansapäevade avatseremoonia lõppu, pühitseb piiskop Tiit Salumäe Viljandi Jaani kiriku uue kellamängu kellad. Selle õhtuga saab peaaegu et punkt pandud projektile «Tornikell meie linnas», mille raames valati Jaani kirikule Saksamaal Gescheri kellavalukojas kaks uut tornikella, paigaldati neile elektrilised helistamismasinad ning Hollandis valatud ainulaadne 25 kellast koosnev kellamängu komplekt, mis ...

Ehituskivide kiituseks

Kuidas te suhtute klotsidesse? Minu põlvkond ilmselt mäletab veel omaaegseid puidust klotse, kus tähed ja numbrid peal. Nendega sai sõnu kokku kirjutada ja arvutamist õppida ning oli tore mängida ka siis, kui neid enam selleks otstarbeks tegelikult vaja polnudki. Lapsed on ju loomingulised, nad leiutavad kõikvõimalikke kujundeid, mänge ja uudset nimetut. Nüüd on tänu kohalikele firmadele taolised klotsid jälle tagasi tulnud, ehkki, pean möönma, uuemat põlvkonda nad nii ei ...

Pinnapealsuse pingeväli

«Ma arvan, et see juhtub selle pärast, et me kõik võitleme vähemalt kolmel erineval rindel ja kaotame aeg-ajalt asjadest ülevaate. Vähemalt minuga läheb nii.» Sellise siira arvamuse kirjutas mulle hiljuti üks vaimulik. Olin pika aja jooksul mitmes kirjas palunud mõnel vaimulikul mulle paarile konkreetsele küsimusele vastata, kuid vastuseid ei tulnud. Tundub, et tal on õigus. Seda kõike, mida me teeme, saab liiga palju ja pinnapealsus muutub tasapisi normiks. Üle ...

Asotsiaali välimääraja

Millest me tunneme ära asotsiaali? Lõhnast? Välimusest? Veel millestki? Kuigi tundub, et vängest haisust on juba enam kui küll, võib lähemal vaatlusel leida muidki asotsiaalsusele iseloomulikke tundemärke. Tartu Pauluse kirikus on kõnealune seltskond igapäevaseks külaliseks. Päevast päeva saavad nad siin sooja toitu. Õieti kuuel päeval nädalas, sest laupäeval antakse kaasa toidupakk pühapäevaks. Lisaks saavad sööjad tarvidusel kingad ja püksid jalga, särgi ja jopegi selga. ...

Lestadiuslane Soome peaministriks

Soome parlamendivalimised lõppesid 19. aprillil ja tõid kaasa ennustatud tulemuse: enim hääli sai Soome Keskusta (Kesk­erakond) eesotsas Juha Sipiläga (snd 1961), teise koha aga Perussuomalaiset (Põlissoomlased) eesotsas Timo Soiniga.-See tõi kaasa rõõmulaine ühtedes ringkondades ja ärevuse teistes. Soome kiriklik ajaleht Seurakuntalainen kirjutas aprilli algupoolel, et 51% Soome luteri kiriku töötegijaist ja 54% vaimulikest peab Juha Sipilät parimaks ...