
Kust täpselt läheb piir, millest alates mingi seisukoha avaldamine pole enam seadusega kaitstud õigus sõna- ja arvamusvabadusele, vaid muutub keelatuks ja karistatavaks, seda on lihtsam teada mitte üldpõhimõtte («kõne on lubatud, vihakõne mitte»; «salliv seisukoht on lubatud, sallimatu mitte»), vaid üksikjuhtumi ehk selle järgi, kui me teame, mida tuleb sallida, mis liigitub vihakõneks ja mida ei tohi eitada.
Näiteks holokausti eitamine on mitmes Euroopa riigis (Austria, ...