Me kõik teame, mis on puhkus, ometi on see arusaamine kõigil nii erinev. Mõne jaoks on puhkus see, kui saab sõita kodunt ära – ükskõik, kas kaugele või lähedale. Peaasi, et poleks kodus, sest muidu hakkad ikka midagi tegema. Teise jaoks on puhkus kodus olemine ja n-ö mitte midagi tegemine. Kolmandale on puhkus kodus remondi tegemise ja koristamise aeg, mida igapäevatöö kõrvalt teha ei jõua. On veel nn aktiivne puhkus ja osaliselt käib selle alla kodune rabeleminegi. Igal ...

Tallinna 31. rahvusvaheline orelifestival on alanud. Pidasime pühapäeval Tallinna Jaani kirikus festivali avajumalateenistust. Kirik täitus kauni muusikaga ja rahvastki oli rohkelt. Sellega, et ka sel aastal festival toimub, paljusid ei üllata. Paljud on harjunud. Nii on see ikka olnud ja ainult festivali korraldajad teavad, kui palju tööd ja vaeva ning kohati ka sellise festivali jätkumise vajalikkuse äratõestamist see aasta-aastalt nõuab. See festival meelt ei lahuta. ...

Kevadel korraldas Eesti Kiriku toimetus EELK 100. aastapäevale pühendatud lugude kogumise võistluse teemal „Minu kodukogudus“, millega innustati inimesi jagama oma kogemusi koguduse liikmena. Mälestusi kogunes kena hulk ja kõik need on osa meie kiriku (aja)loost. Kui mõtlen tagasi ajale, mil ise kunagi teismelisena koguduse liikmeks sain, siis meenuvad esmalt emotsioonid esimestest kokkupuudetest kiriku, koguduse liikmete ja õpetajaga. Muljed olid toona mõneti ambivalentsed ...

Enne jaanipäeva toimusid paljudes haridusasutustes meeleolukad koolilõpupeod. Ehkki olin lõppenud õppeaastal oma koolis vähem tegev kui tavaliselt ja vaatasin lõpuaktust natuke distantsilt, elasin emotsionaalselt lõpetajatele vägagi kaasa. Samuti tuletasin nostalgiliselt meelde oma möödunud aastal Facebooki tehtud sissekannet: „Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpupidu on võimas. Avastan, et endast kolm korda noorematega saab tantsupõrandal koos olla küll, kabinetti tulevad ...

Eesti Kirikus ilmunud Alar Kilbi kolumn „Kirikus käimine presidendile kohustuslikuks?“ (31.5) häiris mind mitmes aspektis. Mis asi on „tänujumalateenistus ametisse vannutamise järel“? Kas see kuulub ammusesse rubriiki, mida tähistasid viis laulu kiriku lauluraamatus (1900) alapealkirja all „Palvelaulud ülemate eest“? Algselt käisid need Saksa keisri kohta ja kõlbasid hiljem Vene keisririigis laulda. Laul 548: „Issand Jumal, võta kaitsta Meie keisrit armuga, Anna talle ...

Apostel ütleb (Rm 8:28), et „neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks“. Heal päeval kõlab see hästi, sest mulle meeldiks uskuda, et kõik, mis on minu meele järele, on mulle hea. Iseasi on lugeda apostli sõnu raskuste ja kannatuste keskel. Ma saan veel aru, et lapsevanem sunnib last sööma või õppima, kinnitades, et see on lapsele hea. Samuti usun, et Jumal kasutab minu hoidmiseks ja õpetamiseks ka keerulisi, ohtlikke ja isegi ebameeldivaid ...

EELK 100. sünnipäev ergutas mõtlema, mida Eesti rahvas kristlastest arvab. Tänapäeval, 2017. aastal. 35 aasta jooksul, mil olen kirikus käinud, on arvamus olnud erinev, emotsionaalselt kõikuv. Mõõnade (nt 90ndate lõpus) ja haripunktidega (nt 80ndate lõpus). Üks tunne on mulle siiski jäänud: inimene, kes pole kristlastega/kristlusega kokku puutunud, tunneb kirikuinimeste ees aukartust või hirmu. Jumalakartus ja kristlasekartus on kaks erinevat asja. Üks on mõistlik, teine ...

President Kersti Kaljulaidi ametiaega on algusest peale saatnud ühiskondlik arutelu selle üle, miks ta ei soovinud EELK peapiiskopi Urmas Viilma pakutud tänujumalateenistust ametisse vannutamise järel, miks peab jõule ja kirikut iseseisvateks asjadeks ning miks arvab (22. mail Manchesteris toimunud terrorirünnakute järel), et rangelt ilmalik riik aitab ära hoida rahu usukogukondade vahel või miks ta ütles Joonas Hellermale antud aastalõpuintervjuus, et peab riigi ...

Tartus Toomemäel seisab Villem Reimani monument. Selle taasavamisel 2004. aastal (1931. aastal avatud Amandus Adamsoni kavandatud kuju lõhuti 1950) ütles president Lennart Meri, et loodetavasti ei tule seda avada kolmandat korda – me ei elaks rahvana seda üle. EELK kirikukongressi korraldajad peavad reede hommikul Villem Reimani mälestussamba juures Toomemäel mälestushetke, enne kui algab kahepäevane kirikurahva suurejooneline juubelikongress. Sellele mõeldes tulidki mulle ...

Olen viimasel ajal mõtisklenud emaks olemise ja lapseks olemise rollist tänapäeva ühiskonnas. Tunnen pidevalt, et aeg ja mõtteviisid tormavad mööda. Jõuan vaevu mõne uue ideega või lähenemisviisiga elule harjuma hakata, kui juba on see ajalugu. Ja tempo läheb aina kiiremaks. Kakskümmend aastat tagasi töötasin raamatukogus, kus täitsin rõõmuga perfokaarte ning laenutuste-tagastuste-lugejate raamatut. Ühel päeval toodi meile arvuti. Mäletan, millist hirmu selle ees tundsin ja ...

Kunagi teadsin, mida tähendab sõna evangeelium. See sai selgeks kreeka keele tunnis. Mäletan, et see teadasaamine tegi rõõmsaks. Rõõmus oli olla kirikus, mille nimes on rõõmul nii oluline koht. Hea oli saada rõõmusõnumi kuulutajaks. Kõik raskused tundusid väikesed. Sellest, et need olid raskused, sain aru alles hiljem. Külmad kirikud, pisike palk, pikad vahemaad, pidevalt remonti vajavad autod ja kirikud, ettekandeid kirjutavad nuhid. Südames oli palju rõõmu ja sees oli ...

Viimastel nädalatel on Eesti avalikkuses avaldatud üht- ja teistpidi arvamust selle üle, milline peaks olema ema, kes väärib aasta ema tiitlit. Postimehe artiklist alguse saanud vilgas arutelu näitas, kuivõrd laialdaselt puudutab see küsimus igat inimest. Meil kõigil on ema ja väga paljud meist on emad. Ristikirikus on piiritu emaarmastuse eeskujuks Jeesuse ema Maarja, armastuse ja kannatuse kehastus. Itaalias armastatud pühak Padre Pio on öelnud, et kes tahab armastada, ...

Priius on meie rahvale tagasi antud juba üsna ammu, paarsada aastat võib seda nüüdseks lugeda. Paberi peal on selline priiuse andmine ilus žest. Päris vabaduse kättesaamine võttis aega veel sadakond aastakest. Vaba olemine, vabana elamine – see on kunst omaette. Igaüks ei oskagi vaba olla ja vaba kodanikuna käituda. Kes on päriselt vaba, selle vaim on lennukas ning seda on inimese palgest märgata ja olekust tunda. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste tähistamise alul on ...

Kristlik haridus ei ole Eestis uus nähtus. Keskajal olid Eestis toomkirikute juures toomkoolid, tegutsesid ka kloostrikoolid, pärast Liivi sõda rajati Tartu jesuiitide kolleegium ehk gümnaasium. 1625. aastal pandi jesuiitide gümnaasium kinni ja selle asemel rajasid rootslased Tartu ülikooli. Tänapäeva Eestis on juba üheksa kirikukooli. Kui küsida, milline on hea kool, siis vastuseks võib öelda, et hea kool peab vastama lastevanemate ja laste ootustele. Ka Eesti põhiseaduse ...

Kui minu pisipoeg on pahandust teinud ja mina temaga riielnud, siis kuhu see õnnetu lapsuke oma nutuga lohutust otsima läheb? – Ikka isa sülle! Esialgu see üllatas mind. Suured inimesed teevad teisiti, vahel solvuvad ja otsivad kedagi, kellele oma kurba saatust kurta. Targemad ütlevad ka, et ülemuse ja hingehoidja rollid tuleb lahus hoida. Oma laste pealt olen õppinud vastupidist – hea ülemus saabki olla vaid see, kes on ühtlasi hingehoidja, ja raske on tõhusat tröösti ...