Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Eesti Kirikute Nõukogu ülesanne looduhoiukuul

Sõbrad soovitasid kirjutada seekord Eesti Kiriku kolumnis millestki heast ja toredast. Sõjauudiste ja pingeliste aruteluteemade ajastul tundus see hea mõte. Head ja toredat on olnud ja on palju. Näiteks ilmad ei olnudki sel suvel kõige hullemad. Paar äikesetormi ei ole kuidagi võrreldavad suurte orkaanidega mujal maailmas. Suvitamise ilma on ka täitsa olnud. Olen isiklikult rõõmus selle üle, et mul vedas ilmaga ka Lõuna-Euroopas töölähetuses viibides. Kartsin kuumalainet, ...

Pühapäev kutsub argirutiinist lahti laskma

Nagu tavaliselt, teen ma suve lõpu poole väikest tagasivaadet möödunud suvele. Suvi on aeg, mil me „peame“ puhkama. Olen juba mitmeid aastaid saanud oma töid ja tegemisi korraldada nii, et tõmban neljaks nädalaks juhtme seinast, mis tähendab, et ma ei loe ka e-kirju ega vasta neile.Puhkuse alguseks on aju tavaliselt nii „kärssama“ läinud, et viimastel tööpäevadel ei suuda üldse selgelt mõelda ja nii tunnen end puhkuse esimestel päevadel nagu vasikas uue aia väravas! Ei tea, ...

Ülekoormusjuhtimine

Tänu tehnoloogiale saab töö ja elu minna aina tõhusamaks ja lihtsamaks, välja arvatud juhul, kui kõike on liiga palju, järg kaob käest ja nagu poliitikas öeldakse, „pikas plaanis“ läheb käest oluline siht ja igapäevane rutiinne protsess, millega selle sihi suunas kulgetakse.Andmed ja tehnoloogia esitavad uued võimalused ja väljakutsed kõikjal. Sotsiaalmeedia ja kasvav tava suhelda digivahendi kaudu ei ole väljakutse kirikule rohkem, kui ta on koolile, kodule, poliitilisele ...

Hoiame värvilist maailma

Suvi on värvide aeg, läbi akna aeda vaadates märkan õues kohe murule kukkunud rohevalkjaid õunu, valgeid ja roosakaid flokse, kollakaid saialilli ja valgeid kuldse südamega karikakraid. Õues pisut ringi vaadates lisanduvad neile uued ja uued värvid. Piltlikult öeldes on suvel Eestis ka kristlus värvilisem. On sagedasemad kirikukontserdid, külalisjutlustajad, pühakodade ustest astuvad sisse rändurid nii kodu- kui välismaalt. Olen vahel mõelnud, et suvi on ideede ja ...

Siseemigratsioon

Fjodor Dostojevski „Kuritöös ja karistuses“ lõpeb üliõpilase ja ohvitseri kahekõne nii: „Ah, vend, aga loodust ju parandatakse ja juhitakse, muidu peaks ju eelarvamustesse uppuma. Ilma selleta poleks ainustki suurt inimest.“ Ühe lähenemisviisi kohaselt võib seadus jäljendada tegelikus maailmas, nimetame seda siis looduseks, võimalikku, et anda inimeste suhetes selgust, kuid võimalikkuse piiri ületamata. Sofistide koolkonnast lähtudes võib ka öelda, et „loomulikku“ võib ...

Ilma puhta südameta oleme hukatuse teel

Palmipuudepühal, 18. aprillil 1943 oli Haapsalu kirikus leeripüha. Leeritunnistustele oli trükitud üks piiblisalm, aga õpetaja Konstantin Kütt kirjutas igale tunnistusele oma käega juurde veel teise salmi. Ainult ühele tunnistusele jäi see kirjutamata. Kui minu vanaema Vaike oma leeritunnistuse kätte sai ja käsitsi juurde kirjutatud salmi sealt ei leidnud, sai ta kohe aru, et tema jaoks oli mõeldud just see trükitud salm – järelikult polnud vaja midagi lisada. Kogu elu ...

Läbi lillede

Tulemas on koolide lõpuaktused, kus kindlasti kingitakse „peasüüdlastele“ ohtralt lilli. Lilled on ilusad, õied sümboliseerivad elu jätku ja viljakust, lilled on õnnitluste loomulik, universaalne osa. Lilli ostes mõeldakse, mis liigid ja värvid võiksid saajale meeldida ja sobida. Lilleseadjad oskavad koostada kimpe, kus sees nii imeline harmoonia kui ka põnevad aktsendid, vahel terve lugu. Lillepoed ja floristide silmatorkav heasoovlikkus tekitavad alati heaolutunde. Kas ...

Kirik valitsuse väärtuspoliitikas

Hetkel on väärtuspoliitikas tekkinud „avatud võimaluste aken“ ehk moment, mille kasutamata jätmisel järgmine sarnane võimalus võib tekkida alles aastate pärast. Riigikogus on progressiivsete väärtushoiakute valitsuskoalitsioon. Laiem poliitiline kontekst püsib suuresti muutumatuna kuni Ameerika Ühendriikide presidendi ja Euroopa Parlamendi valimisteni järgmisel aastal. Siis võib „tähtede seis“ muutuda. Siim Kallase ja Andrus Ansipi juhitud Reformierakond oli ...

Päev, mil rohigi ei kasva …

Mäletan juba oma varasest lapsepõlvest ütlemist, et taevaminemispüha ehk rahvakeeli suur ristipäev on nii oluline püha aastas, et sellel päeval ei kasvavat isegi rohi. Ega ma seda väidet meie liigirikkas ja õiterohkes koduaias kunagi mõõdulindiga kontrollimas ei käinud, kuid alateadlik aukartus selle päeva kohta öeldu suhtes jäi mu teadvusse ometi püsima ja püsib seal imekombel tänini. On karta, et enamik tänaseid lapsi, aga võib-olla ka juba nende vanemad ja ...

Tühistamine kui moodsa aja laastav relv

Mõned päevad tagasi noppisid ERR (06.05.23) ja Postimees (06.05.23) Tallinna Jaani koguduse sotsiaalmeediast üles õpetaja Jaan Tammsalu arutelu inimeste tühistamise teemal. Hea kolleeg kirjeldas peamiselt kolme näite – Andres Mustonen, Aivar Mäe, Juhan Smuul – varal, kuidas mõned inimesed püütakse kustutada avalikkusest ja halvimal juhul isegi meie ajaloonarratiivist. Arvamuslugu pälvis kiiresti laialdast tähelepanu, sest käsitles teemasid, mis viimasel ajal on tekitanud ...

Fundamentalism, evangeelium ja EELK valik

Tänan kolleeg Priit Rohtmetsa, kes avaldas märtsis ja aprillis Eesti Kiriku veergudel seitsmeosalise käsitluse „Vooludest kirikus – enne ja nüüd“. Rohtmets peatub ühel neist mitu korda: „Selle juures tuleb meeles pidada, et Meie Kiriku näol on jätkuvalt tegemist vaid ühte usulist maailmavaadet esindava väljaandega luteri kirikus. Suurem tähelepanu on lisanud selle tegijatele siiski jõudu ja enesekindlust, et näidata kirikus ja ühiskonnas toimuvat aina teravama võitlusena ...

Minu kliimateoloogia

https://www.mage.space/tehisintellekt Kord teravamalt, kord pehmemalt on ühiskonnas viimastel aastakümnetel olnud juttu kliima soojenemisest ja sellega seotud vajadusest fossiilsetel kütustel põhineva energia tootmist piirata. Kuna Vana Testamendi loomislugude kohaselt on inimesele antud ülesanne hoida ja harida heaperemehelikult meie planeeti Maa, siis puudutavad need teemad kindlasti ka religiooni. Nagu paljud kristlased, olen ka mina välja kujundanud oma ...

Lootus ja pelgus

Me oleme kirikuaastas kui ka ajaloolises ajas ülestõusmise järgses ajas. Rõõm peab kinnitama meie usku, lootust ja armastust ning Kristuse taastuleku ootust. Ma ei tea, võib-olla on ka taastulemine paljude eest varjatud ja ilmutatud valituile, nii nagu oli Petlemmas. Pühade eel ja järel on argipäevad. Möödunud aastal kuulsime, et mõned energia- mahukad ettevõtted panid uksed kinni või vähendasid tootmist. Saaremaal lõpetati Borodino leiva küpsetamine. ...

Elus ei ole kogu aeg päikesepaiste

https://www.mage.space/tehisintellekt Käes on kirikuaasta muutlikem nädal, mille päevad on erineva tähendusega. On päevi, kui inimene võib küsida, miks … On päevi, kui tuntakse osadust, on päevi, kui tuntakse kurbust ja on päev, mil tuntakse rõõmu.  On kummaline, et mida aeg edasi, seda vähem saadakse aru selle nädala tähendusest ja võetakse vähe aega selle üle mõtiskleda. Pean silmas inimesi, kel puudub side kirikuga. Pole ju ime, et suure neljapäevaga algab ...

Ristisurm – kas tõesti minu pärast!?

Kristjan Luhamets Mulle on mõnikord ette heidetud, et ma muust ei räägi kui patust. See pole päris vale, aga pole ka õige. Tegelikult räägin ma ühtelugu Jeesusest, kelles on avalikuks saanud Jumala armastus.  Armastusest räägitakse palju. Räägivad raamatud ja filmid, jutlustajad ja poeedid. Armastusele omistatakse erinevaid tähendusi. Vahel loodetakse armastust kogeda oma igatsuste ja tahtmiste kättesaamises, oma soovide ja unistuste täitumises teise ...