Nostalgiaga meenutan ämma, äia ja eksabikaasa talu Ida-Virumaal murakaraba ääres. Häärber oli suur, nelja magamistoa ja kahe köögiga. Talu juurde kuulusid kõrvalhooned ja elu kulges kindlat rada: tõusti hommikul vara, laupäeval söödi ahjus küpsetatud kartuleid soolalihaga, pühapäev oli puhkamiseks. Nagu paljudes ümberkaudsetes taludes, oli sealgi klaver. Üleojade suguvõsa oli väga musikaalne. See oli ilus aeg, mida võib meenutada. Aga maailm on muutunud ja see aeg enam ei ...

Kakskümmend aastat on riigieelarve arutelu ajal olnud juttu „katuserahast“. Taolist väljendit kasutatakse riigikogu fraktsioonide ettepanekul riigieelarvest seltsidele, kogudustele, omavalitsuste koolidele, spordi- või lasteasutustele antava raha kohta. 1990ndatel muutis riigikogu küllaltki suurel määral valitsuse eelarve eelnõu kulude jaotust. Peaasjalikult andis riigikogu raha maakoolimajade remondiks. 1998, enne valimisi ja Telekomi erastamist jättis valitsus ...

Tselluloositehase arendajad ütlevad, et teist kohta tehase rajamiseks kui Tartu või selle lähiümbrus nad ei kaalu. Nemad tahavad teha tehase Emajõe lähedale, kuni 10 kilomeetrit jõest ja punkt. Valitsus on algatanud riigi eriplaneeringu tehase kavandamiseks ning kohalikul omavalitsusel selles sõnaõigust ei ole. Tartu linnavalitsus ja -volikogu on kui üks mees te­hase linna külje alla kavandamise vastu ning oma möödunud nädala neljapäevase otsusega nõuab volikogu ...

2018. aasta on rikas kõikvõimalike juubelite poolest. Lydia Koidula 175, A. H. Tammsaare 140, Marie Under 135, Eesti Vabariik 100. Loetletud reast tuleb ilmekalt välja tõik, et iseseisva riigi eelduseks ja alustalaks on tugev kultuurikiht. Ilma omakultuurita näib omariiklus mõeldamatu. Tammsaare sündis Vene tsaaririigi alamana ning tema nooruspõlve mõjutas hiljuti oma kõrghetki elanud ärkamisaeg, unistus oma saatust ise määravast Eestist. Tammsaaret mõjutas eriti tema ...

Vabaduse väljaku ääres paiknev Jaani kirik oli vabariigi sünnipäeva sündmuste tunnistajaks. Õhtuleht Möödunud nädalas oli palju sellist, mis muutis hinge hellaks, tuletas meelde, kui palju ilusat ja head on meile kingitud ja kui palju on meil põhjust olla tänulikud. Aga esmalt, hea lugeja, jagan Sinuga killukese kohtumist, mis ulatub mõne aasta taha. Üks mu Kanada sõber, eestlane, pani mind imestama. Ta oli läinud läbi suurte raskuste, kurbade kaotuste, kuid alati, kui ...

Eesti rahwas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseiswuse järele. Põlwest põlwe on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja wõõrast rahwaste wägiwallawalitsusest, weel kord Eestis aeg tuleb, mil „kõik piirud kahel otsal lausa lööwad lõkendama“ ja et „kord Kalew koju jõuab oma lastel õnne tooma“. Nüüd on see aeg käes. Ennekuulmata rahwaste heitlus on Wene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end ...

Möödunud nädalal algasid Lõuna-Koreas Pyeongchangis taliolümpiamängud. Küllap pidid nii mõnedki spordihuvilised nagu minaga möönma, et Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks toimuva mitmekesise kultuuriprogrammi taustal jagub seekord tähelepanu olümpiale pisut napimalt. Samas on juba esimesed päevad näidanud, et ligi tuhandeaastase ajalooga antiikolümpiamängude ja saja kahekümne aastase ajalooga suveolümpiamängude lähedane sugulane taliolümpiamängud, mis oma sajandat ...

Veebruarikuu on Eestile väga tähenduslik. Kui mingil ajal on täiesti loomulik igal tasandil isamaalisi ettevõtmisi korraldada, siis on see just veebruar. Sel kuul ei tundu ka tseremooniatesse ja hümnilaulmisesse leigemalt suhtuvatele kodanikele ülepingutusena ei aktustel ega paraadil käimine. Ka koolides käsitletakse Eesti ajalooga seotud sündmusi pidulikumalt kui tavaoludes. Olen seepärast tihti mõelnud missioonile, mis meil on nii nende ees, kes meie rahva läbi raskete ...

Varsti saame sada täis. „Eesti! Sa seisad lootusrikka tulewiku läwel“, ütleb meie iseseisvuse manifest. Kas oleme seda ka praegu? Manifest ammutab lootuse Looja enese käest: „Su üle Jumal walwaku // Ja wõtku rohkest õnnista // Mis iial ette wõtad sa, // Mu kallis isamaa!“ Hiljem ka ametlikult hümniks tõusnud laulust tsiteerib manifest vaid kolmandat salmi. Ju on see kolmas salm kuidagi eriline. Näiteks Teise maailmasõja ajal, kui Eesti oli juba okupeeritud, lasti Eestile ...

Riikide ja rahvaste saatust võib võrrelda inimsaatustega. Võrrelda võib nende sündigi! Lapse sünniaega on raske määrata sekundi täpsusega. Ka riigi sünd on pikaldane toiming. Olgugi et igal riigil on harilikult üks kindel sünnikuupäev, on see sageli kokkuleppeline. Nii ka Eesti Vabariigi puhul. Pärnakad imestavad siiamaani, miks ei ole Eesti riigi sünnipäev 23. veebruaril. Kuulutati ju meie riik esmalt just sel kuupäeval suure pidulikkusega Pärnu Endla rõdult välja. ...

Lojaalsuse headus sõltub sellest, kellele ja kuidas lojaalne ollakse. Tööandjad vajavad lojaalseid töötajaid. Andekast ja võimekast inimesest on vähe kasu, kui ta pole lojaalne. Andekat, ent ebalojaalset on raske usaldada, tema käitumine pole etteaimatav, ta võib teha seda, mida pole öelnud, ja mitte teha seda, mida ütleb. Kui inimene aga ongi ainult lojaalne, ei esita küsimusi, ei mõtle asjade üle ise järele, siis võib temast saada kergesti kasutatav (manipuleeritav) ...

Lõppenud aasta süütalastepäeval toimus Vabariigi Valitsuse korraline istung. Minister Jaak Aabi ettepanekul oli päevakorras raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile (EELK-le sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks). Otsustati eraldada vahendid tagastamatu toetusena. Sama päeva Postimehe juhtkiri esitab kahtluse: „Samas tuleb küsida, millist hinda kompromissi eest ikkagi maksti ehk mis ...

EKNi kontsertpalvusel Nõmme Rahu kirikus. Vasakult: Mailis Reps, Andres Põder, Anu Röömel, Maris Lend, Mari-Liis Riibak ja Einar Soone. Tiiu Pikkur Igal aastal jõuluajal kõnetab mind üks jõululaul eriliselt. Vahel on selleks mõni hästi tuntud koraal, vahel mõni koori- või lastelaul. Sel aastal olen juba pikemat aega lummuses Matis Metsala laulust „Ta tuli taevast meie juurde“. Mitte ainult imeilus meloodia ei ole see, mis paneb kuulama, vaid sisu. Nelja lausega on ära öeldud ...

Soomlased olid esimesed suure Vene riigi alamad, kes end pärast oktoobripööret 1917. aastal iseseisvaks kuulutasid. Juba 6. detsembril. Meie põhjanaabritele järgnesid leedulased, lätlased, poolakad ja eestlased. Poliitikas on soomlased meile ja kogu maailmale varemgi eeskuju näidanud. Juba 1906. aastal said Soome naised õiguse valida ja olla valitud esinduskogudesse. Esimeste naistena maailmas ja seda veel siis, kui Soome oli Vene tsaaririigis vürstiriigi staatuses. Nii ...

Kas suudame ette kujutada 1863. aasta rahvaloenduse aegset Tallinna? Linnas elas siis 25 124 inimest, neist 13 000 eestlast, 8000 sakslast, 800 rootslast ja 3300 teistest rahvustest kodanikku. Tallinna saabuva maarahva vool üha kasvas ning pühapäevastel jumalateenistustel ei mahtunud inimesed enam Püha Vaimu kirikusse ära. 1871. aastal loeti Tallinnas juba ainuüksi eestlasi 15 097 inimest ja nad moodustasid poole kogu elanikkonnast. Esimese maailmasõja alguses elas ...