Läänelik tsivilisatsioon on kahtlemata kõrgelt arenenud ja elujõuline. Paljude jaoks on ajaliselt või ruumiliselt kaugemad kultuurid imetlusväärsed, ent peame tunnistama, et praegune läänelik kultuur on seni tärganud tsivilisatsioonidest üks elujõulisemaid ja kohanemisvõimelisemaid, levides kui umbrohi praktiliselt kõikjale maakeral. Lääneliku kultuuri olemuse saab lühidalt kokku võtta akronüümiga WEIRD (ingl ’veider’; Western, Educated, Industrialised, Rich, Democratic – ...

Ma ei ole hea jutlustaja, aga mul on kirikutorni ja järve jutlused. Umbes nii rääkis kord Vello Salum. Ta oli vaimulik, kelle teenimise ajal taastati Pilistvere kiriku torn, tehti jõekäärust järvesilm, ehitati üles mahakistud pastoraat. Palju muudki tehti. Palju ilusaid jutlusi. Pilistveres on palju ära tehtud ka järgmise vaimuliku ja tema abikaasa juhtimisel. Paljudes teisteski paikades on rohkesti tehtud – sageli hämmastavalt palju peaaegu et olematuna tundunud ...

Avalikuks kohaks, ruumiks on igasugune territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav. Minu praeguse kodutänava ühes otsas on kirik ja kiriku ümber surnuaed, kuhu on maetud mitmeid Rootsi kultuuri ja ajaloo tähelepanuväärseid isikuid – teiste hulgas Rootsi kunagine peaminister Olof Palme (1927–1986), kes mõrvati sealsamas kiriku vahetus läheduses. Tähelepanuväärne on see kirikuaed ka seetõttu, et sellesse rahulasse ...

Luterlastele on reformimine tähtis sõna. Seda nii ajaloos tagasi reformatsiooni poole vaadates kui täna olulise põhimõttena – ecclesia semper reformanda – kirik peab pidevalt uuenema. Loomulikult tähendab tsiteeritud põhimõte, et selles protsessis uueneb ka inimene. 5. juunil arutati riigikogus riigireformi küsimusi, kuidas teha meie riiki paremaks. Väga meeldejääva ja mõtlemapaneva üleskutsega esines seal professor Rein Taagepera, kes toonitas: „Et tõesti edasi liikuda, ...

Mul on hea meel, et osa noori mehi, ajateenijaid Kuperjanovi pataljonis sai küpseks selleks, et jätkata oma teed väljaspool „aeda“ nii reservarmeelaste kui kristlastena: ristimis- ja leeritalituseni jõudsime täpselt 24 tundi enne esimeste sõdurite lahkumist. Tihe väljaõpe, allüksuste erinev elurütm, napp vaba aeg ning paljud muud tegurid tingivad igal aastal leerikursuse kokkukuivamise, kuid seda enam on hea meel nende üle, kes lõpuni välja veavad. Ma usun, et kui mitte ...

Umbes 18 aastat tagasi väljendas üks Norra piiskop mõtet, et ka samasoolisi paare võiks laulatada. Neli tema vaimulikku kirjutasid seejärel piiskopile avaliku kirja, milles nad põhjendasid, kuidas piiskopi ettepanek ei ole kooskõlas pühakirjaga. Piiskop kutsus need vaimulikud vestlusele ja selgitas, et ta püüab homoseksuaalseid inimesi aidata. Üks vaimulikest tunnistas, et on ka ise homoseksuaalsete kalduvustega ega ole suutnud leida põhjust, miks on see nii. Siiski on ta ...

Füüsikaliselt on tööd võimalik kirjeldada kui energia ülekande vormi, kus ühelt kehalt kantakse energiat üle teisele kehale. See on teatava olukorra muutmiseks tehtav pingutus. Inimene kasutab energiat, tehes pingutusi igapäevase leiva teenimiseks, loometööks või ühiskondliku ülesande täit­miseks. Töö tähendab energia loovutamist, et luua uut kvaliteeti: vormida sõnadest dokument, faktidest teadmine, toormest kütus, materjalidest ehitis või värvidest kunstiteos. Kuid on’s ...

Järgmise aasta 3. märtsil valitakse uus riigikogu koosseis. Edukad on erakonnad, kes oskavad sõnastada teema, milles peegeldub valijate enamuse soov. Häält ei anta mitte heade tegude palgaks, vaid lootuse peale. Mina ei oska öelda, mis on järgmiste valimiste eel tähtsaim küsimus. Tähele olen pannud üht elutahku, kus inimeste tahtmised ja tegelikkus erinevad. Tartu ülikool koostas kolm aastat tagasi uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: Tervis, haridus, ...

Kadunud maailm. Kolm aastat tagasi oli Vana-Võromaa kultuurikojas kunstnik Liive Koppeli isikunäitus. Seisin teise korruse akna all: vaatasin aknast välja ja vaatasin seinal rippuvat maali. Vaatepilt oli sama. Liive Koppel oli jäädvustanud killukese Võru linna ajaloolisest arhitektuurist. Nimelt Kreutzwaldi tänava ja Katariina alleel vana „Tamula“ sööklahoone ajast, kui see juba tühja ja mahajäetuna, aga oma endises aguliilus seisis. 1881. aastal ehitati hoone 14 toaga ...

Ma pole arvamusliider, kuid väljendan siin oma kurvastavaid mõtteid, mis tekivad, kui loen internetist meie kirikuinimeste arvamusavaldusi. Mis mulje me jätame oma väljendusviisiga teistele ja üldsusele, kes kirikust midagi ei tea või kellel on ristiinimestest mingi ettekujutus? Või pole sel tähtsust? Et see kõik on väline ja sisemiselt oleme ju rikkad? Aga kui inimene, kes otsib Jumalat, satub lugema just seda üht ja ainsat ebaviisakat postitust? Miks me ei võiks jääda ...

Eelmisel nädalavahetusel pidasime koos Leedu ja Läti vaimulikega ühes ilusas Brüsseli anglikaani kirikus Baltimaade, s.o Leedu, Läti ja Eesti ühist tänujumalateenistust. Tänasime üheskoos Jumalat oma rahvusriikide saja aasta taguste imeliste sündimiste eest. Kirikus oli palju lätlasi, leedulasi ja eestlasi. Brüsseli Baltimaade kolm koori laulsid üheskoos kõigi kolme riigi hümne. Oli helge ja ilus teenistus. Kui kõik lõppes, seisid peapiiskop, piiskop ja vaimulikud pikalt ...

Möödunud nädalavahetusel pidas oma esimese väljaspool Ameerika Ühendriike toimunud väljasõiduistungi legendaarse ÜRO peasekretäri Dag Hammarskjöldi mõisas Skånes ÜRO Julgeolekunõukogu, mille mittealaliseks liikmeks kandideerib aastateks 2020–2021 ka Eesti. Tähelepanuväärselt tõdes organisatsiooni peasekretär António Guterres tänapäeva maailmas valitseva olukorra kirjelduses, et uus külm sõda on alanud, kuid võrreldes eelmise külma sõjaga on mitmeid erinevusi: kui toona oli ...

Kui Friedebert Tuglas toimetas Juhan Liivi käsikirju, siis oli nende hulgas ka niisugune salm: „Ja nõnda on lugu ka Eestis / ja nõnda on elu kiik: / ükskord – kui terve mõte – / ükskord on Eesti riik!“ Seda salmi on trükitud küll erinevate luuletuste osana, aga nende lõppu on ikka pandud aastaarvuks 1905. Võime oletada, et see oli esimene kord, kui keegi kirjas kasutas sõnapaari Eesti riik. Praegu muud ei kuulegi kui Eesti riik, riik või meie riik. Igas lehes, saates, ...

Olen kuulnud, kuidas vahel naljatletakse austraallaste inglise keele üle. Nende öeldud „kas pole täna ilus päev“ võib harjumatule kõrvale kõlada justnagu „kas pole ilus päev suremiseks“. See kerge naljana öeldud tõsine lause meenub mulle enamasti kevaditi looduse puhkemise ajal. Meenus ka käesoleval aastal, kui märtsis-aprillis oli lühikese aja jooksul siit ilmast lahkunud mitu inimest, kellest olen sügavalt lugu pidanud ja kes eluaastate poolest võinuks veel elada. Iga ...

„Mainida tuleb suurte hulkade võõrdumist kirikust, esijoones linnades, kuid ka maal. Meie intelligentsi enamus ei vaja oma elus ristiusku ega kirikut peale üksikute erandsündmuste nagu varrud, abiellumised ja matused. Sama väikest osa mängivad nad ka laiemas rahvamassis, mistõttu paljudes paikades on pühapäeviti kirikud tühjad ning ka muul kujul iseäralisi usulisi tarvidusi ei ilmne. Üldse võib ütelda, et kristlik maailmavaade, kristlik kõlblus ja komme meie elus – eriti ...