Mis küll saab, kui meil läheb hästi? Inimlikke himusid ja tahtmisi õilistavas maailmas ei ole niisugusele küsimusele kohta. Kui palju me muretseme selle pärast, mis saab, kui tõesti juhtub, et meie unistused täituvad ja meie tahtmised saavad teoks? Kas siis on paradiis maa peal või on pigem nagu kuldkalakese muinasjutus?
Leonard Bernsteini koomilises operetis „Candide“ on stseen, kus merehädalised muretsevad mitte sellepärast, et võib-olla nad hukkuvad, vaid hoopis ...
Söögipalve pidamine ei ole tavaline. Vaevalt kõik kristlased regulaarselt söögipalvet peavad. Mõte käib muidugi sööki nähes peast läbi küll, et tasub olla Jumalale tänulik. „Õnnistatud on su korv ja su leivaküna“, seisab 5. Moosese raamatu 28. peatüki 5. salmis. Meile on seda õnnistust vaja. Kuid kui tihti me seda Temalt küsime?
Palvushommikusöökide traditsioon toob kokku palju mõjukaid inimesi, et mõelda: miks me oleme, kuidas me oleme ja kellega me oleme? Kas meie oleme ...
Mõned aastad tagasi rääkis Jaan Tammsalu, et oli küsinud noortelt, kes pidevalt sotsiaalmeedias istuvad, mis värvi on nende ema silmad. Facebooki tunnusvärvi teadsid kõik, aga oma ema silmavärvi mitte. Mind on see küsimus vaevanud viimasel ajal sootuks teises kontekstis.
Naudin hetkel pisititaga kodus olemist ja lastega seotud teemad puudutavad väga. Loen meediast ja kuulen, kuidas tänapäeval elu on nii hea, et kui raha on, siis saab endale lubada peaaegu kõike. Nii ka ...
Pool tuhat ja üks aasta tagasi pani Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, kutsudes väitlema süü, patukahetsuse, karistuste ja andestamise teemal. Tema esimene tees tuletab meelde, et kogu uskliku elu peab olema meeleparandus.
Tollal kahjuks ei sündinud väitlust, mis oleks peaeesmärgiks seadnud ühise mõistmise või siis erimeelsuste piiritlemise. Kiriku institutsioon lähtus ülimuslikust seisukohast, keiser soovis hoida riigis rahu ja Lutheri mõttekaaslased ...
3. septembril esitleti EELK Usuteaduse Instituudis usuteadlase ja vaimuliku Jaan Lahe jutluste kogumikku „Uks teise maailma“ (216 lk). Raamatu on toimetanud Imbi Arro, kujundanud Margus Luht ning välja andnud Hildegarde Raamat.
Tunnistan veel, et Jaan Lahe jutlusi lugema hakates lootsin sealt leida teoloogiat, mida kirjanik Tõnu Õnnepalu oma artiklis „Vundamentalismist“ nimetab „vanaks heaks valgustatud luterluseks“ (vt ...
11. oktoobril avaldas oikumeenilise patriarhi sinod teksti, milles „taaskinnitati juba tehtud otsust, mille kohaselt oikumeeniline patriarhaat jätkab Ukraina kirikule autokefaalse staatuse andmise“ protsessiga. Otseselt ei kuulutatud välja autokefaalset kirikut (tänase seisuga on 14 autokefaalset õigeusu kirikut, nt Serbia, Kreeka, Gruusia ja Rumeenia kirikud on autokefaalsed ehk järgivad kirikuõpetuslikes seisukohtades õigeusu üldiseid seisukohti, ent administratiivselt ...
Tänavusel arvamusfestivalil tõstatas peapiiskop Viilma eestlaste usku puudutavas diskussioonis küsimuse, miks 2021. aastaks planeeritud rahvaloenduse küsimustikust kavatsetakse välja jätta religiooni küsimus ja kuidas meie religiooniteadlased sellesse suhtuvad. Kuna probleem jäi vaevama, otsustasime selgust otsida.
Eesti püüab olla innovaatiline maa ja seda ka rahvaloenduste korraldamises. 2021. aasta rahvaloendus toimub registripõhisena. See tähendab, et elanikkonna kohta ...
Hiljuti sattus minu lugemislauale norralasest seikleja, kirjastaja ja ettevõtja Erling Kagge raamat „Vaikus müraajastul“ (Post Factum, 2018), milles autor toob välja huvitava fakti tänapäeva inimese keskendumisvõimes toimunud kiire muutuse kohta: kui aastatuhande vahetusel oli inimese keskendumisvõime keskmiselt 12 sekundit, siis nüüdseks on see langenud kaheksale sekundile.
Mõistagi on iga inimese keskendumisvõime erinev ning mõned taluvad väliseid segajaid paremini kui ...
Küllap mõtleb iga usklik inimene täna vähemalt viivuks paavst Franciscuse Eesti-visiidist. Tema lummavast ja hoolivast isiksusest on meie meedias põhjendatult viimasel ajal palju räägitud. On tore, et pildil on ka teised eesti katoliiklased. Näiteks preester Vello Salost tehtud film „Igapäevaelu müstika“ on väga populaarne, hiljuti kuulsin, et on ettevalmistamisel keeleteadlase ja esseisti Fanny de Siversi kirjutiste kogumik.
Paavsti visiiti oodates lugesingi uuesti Fanny ...
Sügisesse suubumine on minu jaoks alati kuidagi sisekaemuslik, sundides tegema mingeid alateadlikke kokkuvõtteid möödunud aastast. Tõsi, suur osa aastast on veel ees, kuid mingi hingeline raugemine algab siiski mu meelest kusagil looduse kollakate varjundite tekkimise piirimail.
Minu selle aasta senist tagasivaadet võib kokkuvõtvalt nimetada üheainsa sõnaga: palverännak. Nõnda, nagu see mul algas apostel Pauluse jälgedes Maltal, jätkus neitsi Maarja jälgedes Prantsusmaal ...
Jube kiire on. Mul ka. Hugo Treffner olla öelnud, et „kui tuleb kord surra, siis ei tea, kust küll selleks aega võtta“ (Hugo Treffner suri 13. märtsil 1912. Kes ei usu, võib minna Tartu Uus-Jaani surnuaiale – seal on tema haud olemas). Tegelikult on nii, et sured ära ja nagunii jääb suurem osa töid tegemata. Järelikult ei ole mõtet ohverdada hingamispäeva selle nimel, et kõik tehtud saaks.
Saaremaal otsustas üks mees, et hakkab hingamispäeva pidama. Esimesed kolm nädalat ...
Vabariigi president Kersti Kaljulaid on oma kõnedes korduvalt kasutanud mõistet komberuum. Tees on – kõik, kes aktsepteerivad meie komberuumi, on teretulnud ning selliste siia saabuvate indiviidide arvel võib kasvada rahvastik, areneda majandus ja kultuur. Mõistet komberuum teaduslikus kirjanduses ei kasutata ja seda võib käsitleda eesti tuletisena. Samas ruumi mõiste pole sotsioloogias võõras ja idee väljendub väljateoorias.
Kõik sotsiaalne eksisteerib mingis ...
Eesti riigi sajanda aastapäeva suvine peonädal on möödas ja eelmisel esmaspäeval tähistasime riigi iseseisvuse taastamise 27. aastapäeva. Peonädalas oli mitmeid teemapäevi nagu üldluulepidu ja looduse päev. Usupäeva ei ole, on teema-aasta „Eesti usk“. Aasta jooksul käsitletakse olulisi küsimusi: kellesse või millesse me usume?, kuidas see usk ilmneb ja elu kujundab?, kas püsib usk õiglusesse ja headusesse?, kas jätkub usku Eestisse?, kus on selle usu allikad?
Riigi ...
Kui mõelda sellele, mis ja kuidas on meile täna võimalik (lugeda, kuulata, pealt vaadata, osaleda, teada, suhelda, luua, tarbida, süüa, küpsetada, nautida, ehitada jne), peab tõdema, et ajad on meil erakordsed. Seniolematul moel ja suuremas mahus on võimalik teha mitte ainult head ja neutraalset, vaid ka halba.
Nii kirjutab Nassim Nicholas Taleb oma sel aastal ilmunud raamatus „Skin in the Game“ (’nahk mängus’ või ’nahk turul’, lk 11): „Me oleme alati hullusi teinud, ent ...
President Lennart Meri jälgis hoolega, et me rahvana olulistest asjadest rääkides kasutaksime õigeid sõnu. Riikliku tähtpäeva 20. augusti kohta kasutatakse meil kahte versiooni. On taasiseseisvumispäev või ka taasiseseisvumispüha ning iseseisvuse taastamise päev ja püha. Esmapilgul nagu polegi suurt vahet, esimene variant on kindlasti suupärasem ja lihtsam ning leiab seeläbi rohket kasutamist. Lennart Meri aga soovitas (ehk isegi nõudis), et me räägiksime iseseisvuse ...