Merille Hommik „Üle maailma on paljusid erinevaid viise, kuidas evangeeliumiga inimesteni jõutakse. Eestisse on jõudnud eelkõige USA-s ja Lääne-Euroopas loodud meetodid. Aga eestlane on omanäoline! Meil on mingi oma viis, kuidas suhtleme ja teistega sõbruneme, kuidas ellu uusi asju vastu võtame. Kui püüame üksühele rakendada mõnda näiteks USA-s hästitoimivat evangelismivormi, siis võib vabalt juhtuda, et meie sõnumit mõistetakse hoopis nii: kirikus on ...

Tänase tuhkapäevaga algab teadagi suur paastuaeg. Luterlik kirik annab paastumise sisu osas igaühele võrdlemisi vabad käed otsustamaks, mis on see hea, millest veel suurema hüve nimel ajutiselt loobuda. Paastumine kui usu ja palve akt, aga ka enese proovilepanek, on 21. sajandi kristlase jaoks kahtlemata vähemalt sama oluline, kui ta on olnud varasemate sajandite usklikele. Küllap on tuntuim viis paastumiseks teha korrektiive oma toitumises, väljendugu see siis loobumises ...

Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, / kaitse teda kallist, meie armsamat. Meie kodumaa Eesti! Meie oma vaba riik! See on ime. Isegi see on ime, et võime sellest vabalt rääkida, heisata sinimustvalget – oma riigi lippu, laulda oma riigi hümni. Eesti vaba riik on Jumala armu hämmastav ime. Kui võtaksime arvesse kõike seda, mis on olnud ja mis on selge reaalsus – Eesti asukohta, ühte tema naabrit, ajaloo keerdkäike, suurte riikide juhtide mänge, sõdasid, küüditamisi, katku ja ...

29. jaanuaril tähistas 85. sünnipäeva Fred Jüssi. Linastus äsja valminud film „Olemise ilu“ ning teles on näidatud mitmeid varasemaid intervjuusid ja filme nii Frediga kui Fredist. Eks Fredi lugu – ühes teleintervjuus Frediga ütles Tõnis Mägi, et Fred räägib 60 aastat ühte ja sama lugu – kõnetab inimesi erinevalt, seetõttu järgnevad mõtted on mitte üksnes Fredist, vaid ka sellest, kuidas need mind kõnetasid. Fredil ei ole mitte elufilosoofia või maailmanägemus (teooria või ...

Eelmisel sügisel oli mul võimalus külastada Madagaskari luteri kirikut, millel on üle nelja miljoni liikme. 20. sajandi esimesel poolel tärkas selles kirikus malagassi keeli Fifohazana (’äratus’) nime kandev äratusliikumine, milles oli ja on oluline osa tervendamisel ja kurjade vaimude väljaajamisel. Liikumise ühest olulisemast tegelasest, prohvetist ja jutlustajast Volahavana Germaine’ist, kes sai pika kasvu tõttu hüüdnime Nenilava (’pikk ema’), on säilinud hulk lugusid, ...

Mõne kuu tagusest Kaitseliidu aastapäeva tähistamisest Tartus on mulle meelde jäänud kindral Riho Ühtegi kõne. Kindral rääkis oma vanaisast, kes oli meie esimesel iseseisvusajal Kaitseliidu liige olnud ja kellelt sõjaajaloo huviline, tulevane Kaitseliidu ülem Ühtegi n-ö pärisajaloo kohta teadmisi ammutas. Küsimuse peale, miks Eesti enne II maailmasõda iseseisvuse kaotas ja Kaitseliit sel ajal ühtegi pauku ei teinud, oli vanaisa rääkinud küll ühte ja teist, kuid jutu ...

Kolm nädalat on möödas paavst Gregoriuse kehtestatud kalendri aastavahetusest, nädal Julius Caesari kalendri uusaastast ja hiinlaste aastavahetus on eelseisval laupäeval. Tähtpäevade korral on inimestel tahtmine teha kokkuvõtteid möödunust, aga ka igatsus aimata tulevat. Ennustamine toob meelde raamatutest loetud ja filmides nähtud kaardipanijad, käevaatajad, kohvipaksu ja kristallkuuli silmitsejad ning taldriku keerutajad. Ristirahvana ei ole meil taoliste kunstidega asja. ...

Kui mõtlesin hiljuti, mida soovida uuelt aastalt, siis tuli meelde möödunud aasta nigulapäeva eeskujulikult sisustanud konverents „Shalom – rahu, rõõm ja lepitus“. Kiitus Anne Burghardtile, kes konverentsi EELK Usuteaduse Instituudi ruumes korraldas ning osalejatele nõndaviisi ohtralt mõtteainet organiseeris. Lepitust soovingi uuelt aastalt. Ei oota ma, et suuremastaabilised poliitilised vastased üleöö totakalt naeratades üksteist kiitma hakkaks. Ei vaja ma suurt avalikku ...

Austatud kirikujuhid ja kirikute esindajad! Armas oikumeenilise aastapreemia laureaat Anne Raiste! Daamid ja härrad! Seekordne Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpupalvus siin Pirita kloostri kabelis on võrreldes varasemate aastatega teistsugune. Meil ei ole võimalik selle auväärse kloostri ruumides kohtuda enam palgest palgesse isa Vello Saloga. Kindlasti on meist igaühel temaga kokkupuutumistest omad eredad isiklikud mälestused ning tõenäoliselt tunneme me küll ka jätkuvalt ...

Rõõmustame Tartu ülikooli usuteaduskonnas koos EELK ja Joel Luhametsaga (vaata 11. detsembri juhtkiri Eesti Kirikus) Pastoraadi avamise üle, mis annab uusi võimalusi inimeste vaimulikuks teenimiseks. Oma juhtkirjas unistab Joel Luhamets suurelt ning kirjutab: „Pastoraadi näol avatud koolituskeskus annab kindluse selleks, et kui aeg peaks taas muutuma ja kõik Eestimaa koolid vajavad lisaks uusi usuõpetajaid, siis saab lühikese ajaga neid suurel hulgal ette valmistada.“ Need, ...

Kahel moel on jõulud kõigile ühtmoodi. Jõulude ajal ollakse koos lähedastega ning midagi sotsiaalset ollakse või tehakse jõulude ajal kindlasti ka. Sotsiaalse all pean silmas heategevus- ja annetuskampaaniaid, kaubanduses jõulukampaaniaid – eripakkumisi ja allahindlusi, jõulukontserte, -laatasid ja -tegevusi Raekoja platsil, jõulude pidamist igas võimalikus kohas, kus inimesed tegutsevad: poes, lasteaias, koolis, töökohal, maal ja linnas. Niivõrd, kuivõrd jõulupuud ja ...

Ilmselt on mõistel „kultuur“ taga terve tähenduspilv. Mulle meeldib mõelda, et kultuur on inimese kohanemisvõime instrument. Töö instrumendiga on protsess, kus me kasutame eelnevate põlvede pärandit ja loome ka pidevalt uut. Uut, mille väärtuslikkus selgub ajas. Uue loomise vajadus võib tuleneda meie füüsilise keskkonna muutustest, aga ka meie vaimsetest vajadustest, olgu selleks siis usk, uudishimu, äng, igavustunne vms. Kindlasti ka vajadus ühiseluliste reeglite järele. ...

Kuidas läheb? Hästi! Tegelikult veel paremini, sest suurema osa heaga oleme nii ära harjunud, et ei märka öeldagi, küsimisest rääkimata. Käesoleva nädalaga algab kirikuaasta uus kuulutusring. Me kõneleme Jumala suurtest tegudest, ent imelised on ka tema väikesed teod. Ka kõige väiksem Jumala tegu on lõpmata suurt kiitust väärt. Absoluutselt kõik, mida Jumal teeb, on hästi tehtud! See on lihtsalt võrratu. Piisab, kui vaadata peeglisse. Mul on kaks silma. Kui ühega midagi ...

Viimasel ajal on teoloogid kirjutanud ja rääkinud meie mitmekesisest pühakirjast ja Piibli tõlgenduste muutumisest. Öelnud isegi seda, et kõik inimesed, olenemata veendumusest, peavad pühakirja tõlgendama. Tõlgendusi on tõepoolest palju, aga kas kõik tõlgendused on samaväärselt õiged? Teoloogiadoktor Arne Hiob on tabavalt öelnud, et ka Jee­suse isiku kohta oli tema eluajal erinevaid vaateid ja arusaamu. Kaifasel oli oma vaade, Pilaatusel oma jne. Aga õige vaade Jeesusele ...

Kui ma jaanuaris oma puhkusi planeerisin, ei kavatsenud ma aasta jooksul ühtegi reisi ette võtta. Nüüd hakkab aasta peagi läbi saama ning pean tõdema, et kuidagi kogemata olen jõudnud päris mitmel korral kodumaa pinnalt eemale. Ühest küljest on põhjuseks olnud kindlasti müstiliselt odavad sooduspakkumised lennupiletitele, teisest küljest tundub, et tõeliselt puhata ongi viimasel ajal võimalik vaid enda täieliku äralõikamise teel üha raskemeelsemaks muutuvast ...