Kristjan Luhamets. Kunagi kuulsin pisut lapsikut lugu sellest, kuidas nõukogude ajal ilmus ühes rajoonilehes teade, et peagi peetakse kohalikus kultuurimajas ettekanne teemal „Tõeline armastus“. Saal täitus sel õhtul rahvaga. Ettekandja astus rahva ette ja kõneles tunni Lenini armastusest laste ja kogu nõukogude rahva vastu. On surnuaiapühade aeg. Arvan, et tean, milleks inimesed kiriklikele surnuaiapühadele tulevad. Vastuse leiab vist ka kiriku laulu- ja palveraamatu ...

Kristjan Luhamets. Ma ei mäleta, et juuni keskpaik oleks paljudes valdkondades olnud nii pingeline nagu tänavu. Maailm ei ole toibunud viirusest tingitud segadustest, jumalateenistustel tuleb järgida ohutust, rassiprobleemid on uuest maailmast ka Euroopasse kandunud, kliimaküsimused pole kuhugi kadunud jne. Nendel teemadel on omajagu põrkunud ka usulised vaated, kusjuures ma ei kahtle, et erinevatel seisukohtadel olevad kristlased esindavad oma vaateid siiralt ja püüavad ...

Kristjan Luhamets. Mis on unistuste elu? Vanasti arvati, et kuninglik elu on kahe kasuka vahel istumine ning mee ja sularasva söömine. Unelm peegeldas vastandina tollast reaalsust – palju füüsilist tööd ilma meelevallas, samas söömisrahuldust pakkuvate rasvade ja suhkrute nappus.  Tore, et saab talvelgi poest värsket peterselli osta. Lõhna ja maitse poolest jääb see küll suvisele peenrataimele alla. Miks? Sest kasvuhoones puudub vajadus end kahjurputukate eest ...

Kristjan Luhamets. Kriis mõjub inimestele erinevalt. Ühe halvab, teisele annab sellist motivatsiooni, mida tal tavaolukorras ei ole. Kellegi muudab enesekesksemaks stiilis „uppuja päästmine on eelkõige uppuja enda asi“ või kristlikus mõttes „selleks, et armastada ligimest, pean kõigepealt armastama ennast“, kedagi innustab veelgi tugevamalt pühenduma koostööle ja ühishüve edendamisele.  Demokraatias andis Covid-19 tõttu tekkinud eriolukord omad võimalused igale ...

Kristjan Luhamets. Sada aastat tagasi oli meie rahva elus pöördeline aeg. 7. mail 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu „Avalikkude algkoolide seaduse“, mis jättis koolidest välja usuõpetuse.  Otsus oli uskumatu, veel 1. septembril arutas Tartu sinod, mida ette võtta, kui riik peaks tõesti tahtma usuõpetust täiesti surmata. Uute lahenduste otsimine oli alanud. 7. juunil 1920 asutati sisemisjoni seltsi Tartu osakond. Päevakorral olid ka usuõpetus ja ...

Kristjan Luhamets. „Paus kannab,“ öeldakse, kui laval võtab maad kõnekas vaikus. Olgu see teatris või kontserdil, paus mängib olulist rolli nii sõnalavastustes kui muusikas, sest mõtestatud paus annab vabaduse tunnetada, kogetut endast läbi lasta, süveneda võngetesse, toonidesse, alltekstidesse.  Tihti pelgame vaikimist, sest äkki siis arvatakse, et meil pole midagi öelda. Et võib-olla tundub me sõnatus kellelegi rumalusena, arvamuse puudumisena. On ju väärikas ...

Kristjan Luhamets Küllap leidub praegu nii mõnigi ärimees ja poliitik, kes tunneb uppumise tunnet. Läänelikku eluviisi on tabanud otsekui veeuputus. Kuulun ka nende hulka, kellele see võrdlus pähe tuli, sest juhtus nii, et otsustasin just sellekevadisel eksegeesikursusel tegelda Genesise (1. Moosese) raamatuga. Ja juhtus nii, et üsna eriolukorra alguses sattusin üle vaatama oma kunagist vee­uputusloo tõlget. Sellest kujunes mõtte- ja usurännak inimkonna saatuse ...

Kristjan Luhamets Et inimesed üksteisest mitmel viisil erinevad ning et see erinevus üldpilti tihtilugu rikastab, pole meie ajal sugugi saladus. Ollakse erinevate huvide, annete ja kalduvustega, maitsest kõnelemata. Mõni armastab rutiini, teine vaheldust; mõni on tegusam hommiku-, mõni teine jällegi õhtupoole päevast jne. Kõigele sellele on tähelepanu juhitud ka hariduse vallas, kus nüüd, eriolukorrast tingitud suurte ümberkorralduste käigus on mõnelgi õppuril ja ...

Merille Hommik Hiina majanduse avanemise, Nõukogude Liidu lagunemise ja NSVL vasallide vabanemise järel on palju räägitud üleilmastumisest ja rahvusriikide osatähtsuse vähenemisest. Möödunud kuudel oleme olnud tunnistajaks, kuidas üle maailma levinud viirus on peatanud mitmes osas üleilmastumise. Riigid on sulgenud piirid ja inimesed püsivad kodus.  Inimeste tervise kaitseks on valitsused kehtestanud eriolukorra. Nii nagu tosin aastat tagasi majanduskriisi ajal ...

Merille Hommik Käesoleva aasta alguses arutasime ühe sõbraga, et nüüdisaegne elu on kui kiirrong, millele pidevalt kiirust lisatakse. Rong justkui kihutab mööda rööpaid ja pole nagu õieti mahti aknast väljagi vaadata ega mõtiskleda, kuhupoole tee viib. Õhku jäi küsimus, kas pidevale kiirendamisele tuleb millalgi lõpp ning kui, siis millal ja kuidas leiab aset pidurdamine.  Korraga ja üsna ootamatult see sündiski. Pidurdati viisil, mis puudutab ühel või teisel ...

Merille Hommik. Kaos. Täielik kaos. Just nii võiks võtta kokku selle tunde, mis tekkis kuu aega tagasi, kui sai teatavaks see, mida ma tegelikult juba mõnda aega kahtlustasin. Kirjutasin oma sotsiaalmeedia seinal täpselt kümme päeva enne eriolukorra väljakuulutamist, et võib-olla peaks seda tegema. Jõuaks ehk ilma paanika ja kaoseta. Mingi sisemine rahutus, mu isiklikud mured ja rõõmud olid minus tekitanud selle tunde, et peagi toimub kogu maailmas suurem muutus. ...

Kõik, mis täna toimub Eestis, Euroopas ja maailmas, on enamiku inimeste jaoks täiesti erakordne, uskumatu, kirjeldamatult häiriv. Võimalik, et inimesed, kes mäletavad veel II maailmasõda, on kogenud oma elu jooksul midagi sama ootamatut. Enamiku jaoks on tunded siiski segased: kas karta või kahetseda; kas töötada või masenduda, et enam tööd ei ole; kuidas elada või olla? „Miks?“ on kohane küsimus. Johannese evangeeliumi 11. peatüki 4. salmis ütles Jeesus: „See haigus ei ...

Merille Hommik. SOS on tuntud hädaabisignaal, tõlgendatud kui „päästke meie hinged“ või „päästke meie laev“. Miski on halvasti, vajame abi. Vajadust päästa maailm hüüab Greta Thunberg  ning deklareerivad loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid. Riigid üritavad kokku leppida CO2 emissiooni vähendamises, et pidurdada kliima soojenemist. Kus on siin karid?  Oluliseks kariks on nn ühispõllu tragöödia. Kui talunikud karjatavad lehmi ühisel karjamaal, siis iga ...

Merille Hommik Tänavune tuhkapäev tuli eriline. Pikk ja soe talv, mis üha enam lasi kevadel paista, võttis ootamatu pöörde ja tõi maha esimese korraliku lume. Lapsed kilkasid rõõmust ja aias kerkisid lumememmed. Nüüd on sellest lumest alles vaid üksikud hangeriismed. Mõttedki liiguvad tõsisematel teedel.  Tuhkapäevaga algas paastuaeg, Kristuse kannatamisaeg. Omamoodi kannatamisaeg algas sel päeval ka Eesti riigi jaoks, sest siis avastati Eestis esmakordselt ...

Pisut vähem kui 150 aastat tagasi kirjutas legendaarne vaimulik, ühiskonnategelane ja teadlane Jakob Hurt Eesti Postimehe lisalehes:  „Aga iseäranis palun ma vana laulusid ja regevärsisid korjata. Neid võib vanema rahva suust, mitmes paigas kõige enam vana naesterahva suust veel väga paljo saada, ja need on igatpidi väga tähelepanemist väärt. Minu mõte on, neid viimati üheks iseäraliseks raamatuks ühendada ja siis tarviliste seletustega välja anda, selle nime al: ...