Kristjan Luhamets. „Arusaamatused aru saamiste pärast panevad arusaamatuid saamatult arutama. Arusaam, et arusaamiste arv võib olla arutu hulk, on arukaim.“ See huumoriga kirjutatud ütlus viitab siiski tõsiasjale, et mingite nähtuste käsitlemisel kasutatakse erinevaid vaatenurki ja tasandeid ning arusaamatused ja vaenamisedki võivad tekkida lihtsalt sellest, et üks räägib aiast ja teine aiaaugust.  Leivapätsi võib käsitleda eluks vajalike kalorite allikana, ...

Kristjan Luhamets. Novembrikuu algab kõikide pühade (pühakute) päevaga. Igal nädalal on meil püha päev, aga aastaringiski on mõni aeg erilisem üheks, teine teiseks tegevuseks.  Tõsi küll, elektrivalguse ja kõiksugu ekraanide helendus segab meie päevil paljudel ehk hämara aastaaja võimalusi täiel määral nautimast, kuid vähemalt põhimõtteliselt võiks siin hingedekuu hakul küll püüda tavapärasest enam mõelda neile, kes ise ennast uksest-aknast peale ei suru, ent ...

Nüüdisaegne Eesti näib halastamatu sõjatanner, kus oma õiguste ja teiste õiguste eest võitlevad inimesed on karvupidi koos ning tulistavad üksteise pihta sellise hooga, et kõrvaltvaatajad saavad pigem samuti pihta, kui võivad südamerahus pargipingil sukka kududa. Kuid kas meil on kunagi varem ühiskonna vaimne õhustik olnud parem kui praegu? Ei ole. Termomeeter on alati laes. „Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka, ...

Kristjan Luhamets. Kolmkümmend kolm aastat ta­gasi, veebruaris 1987 saa­tis sõ­ja­komissariaat mind pool­teiseks kuuks Gusevisse (en­di­ne Gumbinen Ida-Preisi­maal) kor­dusõppustele. Õp­pu­­sed olid pigem tubased. Is­tu­sime audi­too­riumis ja val­mis­tusime saa­ma puna­armee roodu­üle­ma­teks reser­vis. Mul oli kaasas 1899. aastal välja antud „Uus lau­lu­raamat“. Küllap oli ka Pii­bel, kuid meelde on jäänud just lauluraamatu sirvimine. Laulu­­raamatu lõpus on ...

2008. aastal võeti Euroopa Lii­du nõukogu raamotsusega „tea­tud rassismi ja kseno­foobia vormide ja ilmingute vas­tu võitlemise kohta kri­mi­naalõiguse vahenditega“ vastu tekst, mis keskendus kaitsele rassistliku ja ksenofoobilise vihakõne eest (ehkki seal mai­niti lisaks ka usutunnistust ja sünnipära). Kirikule paistab enim peavalu tekitavat see, et vihakõne määratlus on hil­jem muutunud avaramaks ning kaitse vihakõne eest laie­neb ka seksuaalsetele ...

Merille Hommik. Aeg-ajalt püütakse inimesi imestama panna selle üle, et mõne inimese nägu sarnaneb väga mõne teise inimese näoga. Kusagil leidis keegi kellegi teisiku. Maailmas on miljardeid inimesi ja nende mitme miljardi hulgas olevat kaks, kelle näod olevat sarnased. Äkki peaks imestama hoopis seda, et selle maailma miljardid näod on erinevad? Jumal on hämmastav Looja – ainu- ja erakordse looja. Istusin neid mõtteid mõeldes ja kirja pannes Viljandimaal ...

Merille Hommik. 1993. aastal jälgis pool miljonit eestlast, kuidas Rosa Garcia üle kõrge aia ronis ja pisut ploome varastas. Algas esimene seebiooper Eesti Televisioonis. Ei olnud ploomivargus teab mis kuritegu, aga piisav, et rullida lahti abielurikkumiste ja kõikvõimalike probleemi­pundarde lõputu ahel ja publik 99 korda telerite ette koguda. „Metsikule roosile“ olid Kesktelevisioonis teed valmistanud „Lihtsalt Maria“ ja „Ka rikkad nutavad“. Hilise­maid ma ei mäleta, ...

Küllap on hea lugeja kuul­nud Eesti ühiskonna uuri­jatelt, et Eestis on palju re­li­gioosset kirjaoskamatust. Kesk­mine eestlane teab usu ja usun­dite kohta vähe. Vähene orien­tee­rumisvõime tähendab vähest vabadust, sest ei osata ära tunda klišeesid ja eelarvamusi usu ja usundite kohta. Religioosse kirja­oska­matu­sega on kahtlemata seotud ka hermeneutiline ehk ekse­gee­tiline ehk tõlgenduslik kir­j­a­oskamatus. See tähendab, et näiteks Piiblit loetakse ja ...

Merille Hommik. Käimasoleva, üleilmselt ki­r­­i­kuid ühendava loo­du(s)­hoiu­kuu teema on „Maa juu­be­liaas­ta“. Piibli järgi siis 50. aas­ta, kus põldudel puhata las­ti ja võlad andeks anti (3Ms 25). „Juubeliaasta idee tu­leneb pühast tarkusest, mil­­­le kohaselt peavad ühis­kond­­lik, majanduslik ja öko­­loogiline aspekt olema õig­­la­selt ja jätkusuutlikult tasa­kaa­lustatud,“ on kirjas EKNi vee­bilehel jagatavas juhendis (ekn.ee).  Maa juubeliaasta oleks siis ...

Merille Hommik. Sünnilt pärnumaalasena olen ma talviti soojade ilmadega oma mujalt Eestist pärit tutta­vatega ägedaid debatte pidanud. Pärnumaal ja osalt ka piirnevates maakondades öeldakse lumepalli tehes, et su­lalumi pakib, mujal Eestis hak­kab lumi kokku. Samas on pakkiva või kokkuhakkava lu­me tulemus sarnane, peotäiest lumest võib kasvada kõigepealt põlvekõrgune, edasi vööni ning lõpuks mitmekesi pingutades ka inimesekõrgune lumepall. Usulistes kogukondades ...

Merille Hommik. Suvel Saaremaal puhates sat­tusin paaril korral Küüli­ku­külla. Tore koht, kus saab uudistada küülikuid ja ko­du­lin­de ning imetleda nen­de fan­taasiarikkaid elu­ase­meid. Küülikuküla ni­me­tus mõ­­jus inspireerivalt: üks kü­­las käinud hea ametivend aval­­das arvamust, et kui on ole­­mas küülikuküla, võiks ta­sa­pisi hakata mõtlema ka küü­ni­kuküla rajamisele. Nen­ti­sime, et elanikke sinna jaguks. Lugesin hiljuti Ida-Eu­roo­pa ajalugu hästi tundva ...

Inimeste rumalus on üüratu, seda ei ole võimalik ära peita ei laua ega voodi alla. Me oleme manipuleeritavad, ahvatletavad, kergeusklikud, ahned, omakasupüüdlikud ja saamahimulised. Halvad omadused sunnivad meid tegema asju, mille pärast võiks meil olla valus, häbi ja kurb, aga ei ole. Sest me ei mõista, mida paljudes olukordades teeme.  Me lööme oma Issandat risti iga päev, selle asemel et lüüa iseennast. Luuka evangeeliumi 23. peatüki 34. salmis ütleb Jeesus: ...

Lõpetasin äsja Johannes Käbini mälestuste lugemise. ENSV kauaaegse parteijuhi mälestuste ilmumist sel kevadel reklaamiti kui kauaoodatud sündmust ja mul ei tulnud pettuda. Käbin vaatab tagasi ajale ja tegudele, kuidas nõukogude võim end Eestis kehtestas, ja peatub põgusalt ka Eesti iseseisvuse taastamise juures. Käbini vaates, kes pärast sõda juhtis ENSVs võitlust ideoloogiarindel (tema enda väljend), oli algus väga raske. Ta kurdab näiteks, et väga keeruline oli tõsta ...

Merille Hommik. On suur rõõm, et saame taas osa mitmesugustest muusikaüritustest nii kirikutes kui mujal. Taas toimuvad kontserdid, festivalid, orelipooltunnid, palvused ja muud kaunid hetked muusikaga. Siiski on käesolev aasta meile kõigile pakkunud väljakutseid, kohati päris keerulisi. Ka muusikutele. Nagu giidid, tõlgid, bussijuhid ja paljud muude erialade esindajad on kannatanud eriolukorra piirangute käes, nii on muusikudki pidanud üles näitama leidlikkust ja ...

Merille Hommik. Selle kummalise aasta kummaline suvi on täies hoos. Kas midagi on olnud teisiti?  Suvi ise ei anna kuidagi mõista, et midagi on muutunud. Ilmad on olnud üllatavalt ilusad ja need vihmasabinad, mida meile on jagatud, on igati ära kulunud.  Teisiti on aga sisetundega. On ebakindlus, on teadmatus. Mitte et tavapäraselt oleks inimesel alati võimalik kõike ette teada ja kõiges planeeritus kindel olla, kuid me teeme plaane ju ikka. Sel aastal on ...