Viimastel kuudel on avalikkuses palju olnud juttu koroonaviiruse vastu vaktsineerimisest. Inimesi püütakse vaktsineerima meelitada, mõjutada, ähvardada, veenda ja paluda. Valitsus on avalikult lubanud, et sügiseks, mis saabub juba 22. septembril, peab plaan – vaktsineerida 70% täiskasvanud elanikkonnast – saama täidetud. Täna juba teame, et see plaan jääb täitmata. Järelikult tuleb jätkata veenmist, palumist, ähvardamist ... Erinevad uudised eri riikidest on ...

„Kadunud poja tagasitulek“ on vanglas väga populaarne Piibli lugu. Kinnipeetavatele on selle mõistuloo kujundlikkus selgelt ja äratuntavalt arusaadav. Enamasti meeldib neile loo väline külg ja kirjeldus, lunastuslikule aspektile hakkavad nad mõtlema alles siis, kui neid selleni juhatada. See on hea näide sellest, kuidas ka meie oma eludes jõuame selguseni. Meil on iga päev palju mõttemustreid ja kohati kaosele sarnane segadus ning piisab vaid kergest juhatusest, kui kõik ...

Ilmselt on see meisse väga sügavale kirjutatud vajadus, et keegi oluline persoon meid ühendaks ja oleks see, kelle järgi saab ennast identifitseerida ja määratleda. Et küsimusele, kas ka sina oled üks nendest, saaksime midagi vastata. Seejuures kuulume me erinevas rollis väga erinevatesse gruppidesse. Ühendajaks võib olla üks usk, sarnane vaade elule ja maailmale. Aga ka rahvana ja riigi kodanikena oleme üksteisega seotud ja teatud määral alati üheselt ...

Missio Läänemaa 2021 logol, mille kujundas Piia Saak, on sinimustvalge looduspildiga ristis huvitavalt ühendatud Eestimaa ja ristiusk. Täna võib öelda, et see kauaoodatud suursündmus on möödas, aga missio jätkub. Jätkub inimestes ja kogudustes, sest Jumala armuaeg kestab ja kes siis muu peab kandma maailmale head sõnumit kui iga kristlane ja iga kogudus. Missio tegevuste läbi anti võimalus ühiselt seda sõnumit jagada. Missionädala jooksul toimus üle kaheksakümne ürituse. ...

Käes on väga eriline nädal – möödub 30 aastat sellest, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 69 poolthäälega vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Taastati riik, mis oli loodud 24. veebruaril 1918. Igal tähtpäeval on meie kohustus ja eesõigus vaadata tagasi ja vaadata edasi, teha analüüs ja anda hinnang olukorrale. Teeme seda vabade inimestena. Iga jumalateenistuse alguses on pihiosa. Pihi olemus on tunnistada: mina, vaene patune inimene. Vabadus ja sellega kaasas ...

Eesti Vabariigi kuuenda presidendi ootuses oleme sattunud mõneti eriskummalisse olukorda, kui vaid mõni nädal enne riigipea valimisi ei ole veel teada, kes erakondade poolt üles seatavate kandidaatidena üldse valimisvõitlusse astuvad. Pikantsemaks muudab olukorra veel ka see, et nädala pärast tähistame oma iseseisvumise taastamise 30. aastapäeva, mis juba iseenesest sunnib küsima, millist riigipead tänane Eesti vajab.Iga viie aasta tagant toimuvate presidendivalimiste eel ...

Sellist suve nagu tänavu, pole aastaid olnud. Eks 30kraadiseid kuumanäite ole meil ju varemgi mõõdetud, samuti on meeles põllumeeste meeleolu häirivaid põuaperioode, aga et äärmuslikult kuum ja vihmata aeg lausa nädalaid jutti kestaks, seda ei tea. Kas parasvöötmeline kliima ongi seoses globaalse kliimasoojenemisega maad andmas lähistroopilisele, sellest on ehk veel vara kindlas kõneviisis rääkida, aga suurte muutuste alguse prognoosimiseks on tahtmise korral küll võimalik ...

Kevadel jahmatas meid kaitseväe juhataja Martin Heremi otsus lõpetada kaitseväe orkestri tegevus. Sama saatus ootab ka politsei- ja piirivalveorkestrit. Tänaseks on orkestritel seljataga viimane võidupüha paraad, kus nägime neid väga professionaalselt rivisammu astudes peast marsimuusikat mängimas. Tõsi, nüüd on asutud orkestri tegevuse edasisele jätkamisele lahendust otsima, kuid suur osa muusikuid on siiani pahased ja segaduses.  Puhkpillimuusikal on Eestis väga ...

Võidupüha annab põhjust tänutundega meenutada Vabadussõja kangelasi, aga ka mõtiskleda sõja ja rahu teemadel nii pühakirja kui kaasaja maailma vaatenurgast. Kust algab ja lõpeb õiglane sõda? Milline on riigi, kodaniku ja üksiksõduri vastutus? Mida tähendab käsk „ära tapa“? Kas vägivallatu vastupanu on võimalik? Kuidas võita kuri ära heaga? Pühakirjast leiame neile küsimustele ambivalentseid vastuseid – kõik sõltub viimselt konkreetsest olukorrast ja inimesest. Lunastus, ...

Kui igal aastal korraldame ühes praostkonnas või koguduses misjonipäevad, siis käesoleval aastal on misjonikeskus ja Lääne praostkond koos Eesti Kirikute Nõukogu ja kohalike omavalitsustega ette valmistamas 15.–22. augustini toimuvat missiot „Rõõm vabadusest“.Tähistame 30 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest ning esimesest missiost Pärnus ja Haapsalus. Missiotegevustega aitame kaasa koguduste elu uuenemisele ja kristliku ellusuhtumise kasvule kohalikus kogukonnas. ...

Oleme nelipühade järgses ajas. Paljud ristiusu kesksetest sümbolitest, mille abil kirjeldame oma suhet Jumala, vaimse maailma ja igavikuga, viitavad oma olemuselt millelegi püsivale ja ajas ning ruumis rohkem või vähem muutumatule. Näiteks pühakoda – suur osa kirikuhooneid on aastasadu vanad, nendesse sisenedes võime kogeda mitte ainult ajastute hõngu, vaid ka seda kindlat toetuspunkti, mida usk Jumalasse ja selles pühakojas palutud palved on aegade muutudes inimestele ...

Oleme suuremad kirikupühad saanud piirangute oludes ühel või teisel viisil tänaseks peetud ning valmis vaatama suviste tegemiste peale. Lootus, et suvi annab kosutust ning paljud kokkusaamised ja planeeritud tegevused siiski saavad tehtud, on täna suurem, kui see oli veel mõni aega tagasi. Pingutus selleks on aga olnud ränk ning selle pingutuse hinda tuleb ilmselt veel mõni aeg maksta. Mis nn arved meile veel selle tõttu laekuvad, seda ei julge keegi lõpuni ...

Head Eesti Kiriku lugejad, tervitan teid Kristuse Kiriku sünnipäevanädala kolmapäeval, kui austame Canterbury piiskopi ja misjonäri Augustinuse mälestust. Täna toimub sihtasutuse Ajaleht Eesti Kirik nõukogu koosolek praeguses olukorras COVID-19 viiruse tõttu veebikeskkonnas.  18. mail kirjutas SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees Jüri Ehasalu nõukogu liikmetele Tõnis Lukasele, Randar Tasmuthile, Mihkel Kukele ja Tiit Salumäele: „Austatud kauaaegsed kolleegid! ...

Nelipüha kui kirikuaasta ühe suurema püha tähendus on kahjuks jäänud tänapäeval isegi enamikule koguduse liikmetele üpris kaugeks ja võõraks. Põhjusi selleks võib olla mitmeid. Nelipüha sündmuse kirjelduses ei näe me midagi samaväärset jõuluidülliga või suure reede tragöödiaga, vaid hoopis Jeruusalemma elanike ja pealinna kogunenud palverändurite hämmeldust ja nõutust, kui Jeesuse jüngrid hakkasid järsku rääkima keeltes, mida nad ise ei vallanud, kuid mida selle kuuljad ...

Piiblis on see üsna tavaline väljend: kellel kõrvad on, see kuulgu! Või siis kõrvad teil on, aga te ei kuule. Prohvet Jesaja on öelnud, et „Issand on mulle andnud õpilase/õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule … Ta äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuuleksin õpilase kombel“. Jumala asjade mõistmiseks on ilmselt vajalik õpilase kõrv ja keel. Ka teise inimese seisukohtade mõistmiseks on vaja avada oma kõrv. Kuulamisest saab alguse mõistmine ja üksmeele ...