Taas on kätte jõudnud ühe aasta lõpp ja teine on kohe algamas. See on aeg, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aasta kohta, vaetakse, antakse hinnanguid, tehakse aruandeid – ühesõnaga kaalutakse meile antud aega. Ja teiselt poolt on see aeg, kus pöörame pilgud tulevikku, unistame, loodame, anname lubadusi ja ootame soovide täitumist. Nii mõnedki uurivad horoskoope ja selgeltnägijate ennustusi, et täpselt teada, mida päevad toovad. Soovime, et saabuv aeg oleks meile armuline, ...

Jõulud on peatselt käes. Advendiaja nädalad andsid meile ka sellel aastal võimaluse jõuludeks valmistuda nii jõuluturul käies, kingitusi muretsedes, jõulukaarte saates, lastega jõulusalme õppides kui ka jõululaule kuulates ja lauldes. Mõtlen suure tänuga kümnetele kontsertidele, mis on toonud kirikutesse tuhandeid inimesi. Imetlen, kui palju meil on muusikuid, nii lapsi, noori kui eakamaid, kes on tulnud oma muusikaandeid pakkuma, ja ka tuhandeid kuulajaid. Meie ühiskonnas ...

Tänase Eesti Kiriku ilmumise päev, 15. detsember on märgiline päev ka politsei- ja piirivalveametile. Sellel päeval 1994. aastal toimus traagiline rünnak, mis oli suunatud nii Eesti politsei kui tegelikult kogu meie taas vabanenud riigi vastu. Järva maakonnas Mäo teeristis toimus 15. detsembri öösel raskete tagajärgedega tulevahetus politsei ja kurjategijate vahel. Selles tulevahetuses hukkusid politseinikud Marek Lemming ja Argo Kivi.  90ndate esimene pool oli aeg, ...

Selle kuu alguses tähistasime kirikuaasta algust ja ridamisi järgnevad advendipühapäevad. Saabuvad jõulud on aeg, kus soovime olla koos oma pere ja lähedastega.  Tänapäeva maailmas on elu muutunud tohutult kiireks. Info ja arvamuste kiire vaheldumine on saanud normiks. Seda aega sümboliseerib ka soov saada kõik kätte kiiresti, oleme hakanud unustama kannatlikkust. Meie elu on asunud juhtima materialistlikud unelmad ning tahame nautida elu. Meie kirikki on saanud osa ...

Koroonaaeg on tublisti muutnud kirikuelu. Juba mitu kirikukogu koosolekut on toimunud interneti vahendusel ja kirikukogu liikmetel ei ole olnud pikka aega võimalust üksteist silmast silma näha. Käesolev aasta on olnud kogudustes valimiste aasta. Kogudustele valiti uued juhtorganid. Valimistel said mandaadi ka uued kirikukogu liikmed. Selle nädala algul kogunes oma koosolekule kirikukogu uus koosseis. Sel korral oli kindel soov päris füüsiliselt kokku saada ja ühises ...

2022. aastal 25. ja 26. jaanuaril toimuva vaimulike konverentsi teema on „Hirm ja arm“. Millest selline teema? Võib-olla polegi see kuigi üllatav, kui vaadata sellele, mis maailmas hetkel toimub ning kus ka kirikud ja kristlased on jagunenud võitlusleerideks, mille taga on eeskätt hirm midagi olulist kaotada. Otsitakse süüdlasi, valitakse pooli või kuulutatakse koguni maailma lõppu jne. Hirmu jagub, lootust napib. Konservatiivid ja liberaalid, luterlased ja ...

Armastatud rännumees Hendrik Relve on sõnastanud oma elu ja rändude juhtlause: „Kõige raskem on märgata kõige tähtsamaid asju. Sest nad asuvad liiga lähedal ja on liiga suured.“ Ilmselt on see kogemus paljudele meist tuttav ja küllap oleme püüdnud ka vastuseid leida, miks see nii kipub olema.  Üks vastustest ongi, et kui inimesed ühes oma imeliste mõtetega on meie juures, võibki juhtuda, et nad on meile liialt lähedal, et me süda suudaks nende mõtteid mõista. Või on ...

EELK misjoni arengustrateegia dokumendi (2010. a) eessõnas ütleb tolleaegne peapiiskop Andres Põder „Kirik ei saa olla misjoneeriv, kui tema liikmed seda ülesannet ei teadvusta: kui see näib vaid vaimulike, mõne ametkonna või üksikute aktiivsete inimeste kohustusena. Nii inimlik on veeretada vastutust kellelegi teisele, olla kõrvaltvaataja rahvasummas, vajadusel ehk isegi salgaja. Kirik suudab just nii palju, kui palju panustavad tema liikmed üheskoos.“ Meiepoolne usu ...

Kuidas lahendada koroonamõistatus, mis meie ette on asetatud? Eesti ühiskond on katki – vastakuti on nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesed, maskikandjad ja maskist keeldujad. Kõigil neil on omajagu tõeseid argumente, sekka vürtsiks libauudiseid. Olen ise vaktsineerimise pooldaja. Usun, et minu kergete külmetusnähtudega kulgev koroonahaigus on vaktsineerimise tulemus. Kuid on ka näiteid vaktsineeritutest, kes on haigestunud väga raskelt.  Ristiinimestena ...

Rahva jõud peitub ühtsuses. Selles, kui kõigi mõtted liiguvad ühes suunas ja kui südamed löövad ühes rütmis. Ühtsust saame kogeda ja võimendada koos olles ja koos tegutsedes. Laulukooris lauldes või rahvatantsugrupis keerutades, jumalateenistusel koos palvetades või armulauda vastu võttes. Tänu rahva ühtsusele saime tagasi ka oma vabaduse ja seda ei tohiks unustada. Praegu elame küll kummalises ajas. Ühelt poolt oleme vabad – Eesti riik on ikka meie oma riik, kirikus ...

Olles naasnud nädalaselt puhkusereisilt Kreeta saarele, leidsin end ühel toredal õhtusöögil mõnede ametikaaslaste seltsis arutlemas selle üle, kui pikk võiks olla vaimuliku puhkus ja milline oleks kõige viljakam viis selle veetmiseks. Vähemasti kahes asjas olime ühte meelt – puhkust peab teadlikult planeerima ning selle õnnestumiseks on vajalik keskkonnavahetus. Puhkamise puhul pole küsimus aga üksnes töö- ja elukorralduses, vaid ka meie enese-, maailma- ja jumalapildis. ...

Taas on Eestis käes kohalike valimiste aeg. Olen ka eelmiste valimiste puhul kirjutanud valimise protsessist ja meie vastutusest. Valimistel on olulised kolm aspekti: julgus kandideerida, vajadus teha otsus, aeg minna valima.  Minu sõnum on olnud ka eelmiste valimiste puhul, et mingit kasu ei ole sellest, kui me ennast valimistest distantseerime. Loomulikult on ühed koalitsioonis ja teised opositsioonis. Aga mõlemad võivad olla siiski ausad ja lugupidavad ...

Viimasel ajal on meie kirikus palju räägitud vajadusest piiskoppide järele ja nende ülesannetest. Olen tänulik, et koguduste liikmed ja vaimulikud on pöördumises peapiiskopi ja piiskoppide poole toonud välja piiskopiameti kõige olulisemad ülesanded. Tsiteerin veel pöördumist: Augsburgi usutunnistus õpetab, et piiskopiamet seisneb „jumaliku õiguse kohaselt evangeeliumi kuulutamises, pattude andeksandmises, õpetuse üle otsustamises, evangeeliumiga vastuolus oleva õpetuse ...

Näib, et inimene ei vaja väga palju oma eluks. Kui leib on laual ja katus pea kohal, sellest peaks justkui piisama. Samas vajame ju palju enamat. Vajame armastust, hellust ja hoolt. Ütleb ka Jeesus, et me ei ela ainult leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust. Kuidas aga see sõna meieni jõuab, meid puudutab, elustab ja hoiab, on ilmselt inimeseti erinev. Üheks viisiks, kuidas ja kus Jumal on mind kätte saanud – ning küllap ka paljusid teisi –, on reisid. ...

Olen kuulnud välismaalasi imestamas, miks mõnes Eestimaa kirikus on altari kõrval rahvuslipp. Kristlus olevat ju universaalne, mõne meelest lausa kosmopoliitne. Jumala riigis ei olevat „juuti ega kreeklast“, nagu ka orja ega vaba, meest ega naist, vaid kõik on üks Jeesuses Kristuses (Gl 3:28). Unustatakse, et apostel Paulus kõneleb siin ristitute eesõigusest olla lepitatud Jumalaga, mispuhul rahvus, sugu või sotsiaalne seisund tõepoolest mingit rolli ei mängi. Muus osas on ...