Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Sõdur ei ole asi

Veteranipäeva tähistamise traditsioon sai Eestis alguse 2013. aastal. See on sõjalistel välismissioonidel osalenud Eesti sõdurite ja teenistuses vigastada saanute päev. Kuid veteranipäeval peame meeles ja mälestame ka neid, kes on andnud Eesti eest kõige kallima – oma elu. Aprillikuu jooksul toimuvad mitmesugused üritused, nende hulgas jüripäeval, 23. aprillil kell 12 sõjameeste mälestuskirikus Toris oikumeeniline mälestusteenistus. Kuid võib olla, et mõnigi lugeja küsib, ...

Sinu tahtmine sündigu! 

Miks Jumal lubab Ukraina sõjal toimuda, laseb kümnetel tuhandetel vägivaldselt surra ja sunnib miljonid kodudest põgenema? Hiljuti pidin taas kord ühe ajakirjaniku umbes nõnda esitatud pärimisele vastama. Nii küsida on inimlik. Jumal sellest ei solvu. Ta on ju Jumal. Heaoluühiskonna inkubaatoris võrsunud inimloomus kirjutab edu ja õnnestumised reeglina enda arvele. Läbikukkumised paneb ta süüks Jumalale. Vahel on mõni õnnetusjuhtum see ainus kord, millega seoses Jumal ...

Oleme kannatusajas

Pühapäevaga algas meie kirikuaastas kannatusaeg. Kristuse kannatamise ajaks on peetud meiegi luterlikus traditsioonis ka kogu paastuaega tuhkapäevast ülestõusmispüha eel- õhtuni, aga spetsiifilisemas mõttes on Kristuse kannatamise ajaks tõepoolest viimased kaks nädalat sellest. Just siis läheb jumalateenistuste piiblilugemiste kavas rõhk Issanda Jeesuse poolt tervendamise või suisa surnuist ülesäratamise lugudelt ja teistelt näidetelt tema võidust patu, haiguste ja surma ...

Täna on palju hoolt ja muret 

24. veebruaril olime politsei väikese esindusega tulnud Tartus Vabadussõja mälestussamba juurde, et panna pärg samba jalamile ning austada neid kangelasi, kes panid aluse meie riigile. Oleme nõnda aastapäeva meeles pidanud aastast aastasse. Kena päikseline hommik, lühikesed, aga sisukad kõned, Kaitseliidu kaplani palve ning head soovid kaaskodanikele ja meie riigile. Aga sellel korral oli õhustik teine. Kõned olid sünged ja pikad. Alanud oli Venemaa vaenutegevus Ukraina ...

Kas peame olema vagad, täielised või täiuslikud?

Emakeelepäeval, 14. märtsil olin üks nendest, keda president Alar Karis oli kutsunud Kadriorgu lugema ette üht oma lemmikraamatut. Otsustasin lugeda Piiblit. Kas mul oma kutsumusest lähtuvalt olekski sobinud lugeda midagi muud?  Iga järgmine põlvkond vajab uut piiblitõlget. Emakeelepäev andis võimaluse tõmmata piiblitõlke vajadusele avalikkuse tähelepanu. Seepärast lugesin esmalt ette 1739. aasta esimesest eestikeelsest piiblitrükist kõige esimese peatüki maailma ...

Ukraina rahu – kiriku rahu eest

Tuhkapäeval helisesid ühel ajal kirikute kellad üle kogu Euroopa, kutsudes üles palvetama Ukraina eest. Sõnum jõudis Eesti kodudesse ka „Aktuaalse kaamera“ kaudu. Konsistoorium on teinud avalduse seoses sõjaga Ukrainas. Möödunud pühapäeval vastasid „Kirikuelu“ saatejuhi Krista Taime küsimustele EELK peapiiskop Urmas Viilma, Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema koguduse liige Andrii Vytvytskyi. Peapiiskop ...

Pidagem rahusideme kaudu Vaimu antud ühtsust

Täna õhtul helisevad üle maa kogudustes kirikukellad, et mälestada nädala Ukraina territooriumil kestnud sõja ohvreid. Veel Eesti Vabariigi 104. aastapäeva künnisel, rääkimata varasemast ajast, ei suutnud enamik inimesi selliste sündmuste arenguga arvestada. Tuleb nõustuda Eesti presidendi Alar Karise eelmisel laupäeval Vabaduse väljakul toimunud toetusmiitingul öelduga: „Isa ja vanaisana, lihtsalt inimesena on mul hingematvalt valus näha, kuidas Ukrainas lähevad pered ...

Mu isamaa on minu arm

Tänane Eesti Kirik jõuab lugejani iseseisvuspäeva künnisel. Küllap igal eestlasel ja eestimaalasel on omad kindlakskujunenud tavad selle päeva tähistamiseks, nii nagu meil igaühel on Eesti riigi ja rahvaga oma lugu. Ning ometigi on just 24. veebruar see päev, mil võime ja peamegi neid lugusid jagama, talletama, edasi andma ja taaslooma. Meie kõigi väikestest lugudest saab kokku üks Suur Eesti Lugu. Ärkamisaegne isamaaline luule on oma sisult ja väljenduslaadilt ...

Preestrite paast

Meie elurütmi ei kujunda mitte ainult neli aastaaega, laste koolivaheajad või nädalapäevad. Kirikuaasta pühade kalender suunab samuti meie elu. Nüüd kuulutas kirikukalender preestrite paastuaja alanuks. See vaimulike paast algab veidi varem kui Kristuse kannatusajaga seotud suur paast. Paulus põhjendas sõna kuulutajatele suuremate nõudmiste esitamist sellega, et nad teistele jutlust üteldes ise ei muutuks väärituks. Kuigi meil ei ole kindlaid reegleid paastumiseks, ometi on ...

Armastus annab aega juurde

Viimase aasta kohta oleme võinud lugeda, et lisaks koroonaviirusest tingitud füüsilistele ja vaimsetele kannatustele oli kahjuks enam ka lahkumisi ajalikust elust igavesse. Ja seda mitte ainult otseselt koroonast tingituna, vaid mitmetel juhtudel võis viirus anda tausta, mis võis teha inimesi tõsistele terviseriketele vastuvõtlikumaks, nii et oleme saanud sõnumeid võrdlemisi varajases eas lahkumisest. Et see on nõnda, võisin kogeda väga lähedalt eelmise aasta viimastel ...

Tartu rahu minu ja sinu jaoks

Täna on Eesti lipuehtes – palume ja täname rahu eest ning mõtleme, kuidas saame anda rahu heaks oma panuse. Rahu ei ole vaid sõja puudumine – rahu on eluviis. Vihkamise õhutamisel ei tohiks olla kohta meie ühiskonnas. Rahu on heebrea keeles šalom ja tähendab „ole tervik, täielik“. Kui keegi küsib sinult heebrea keeles „Ma šalomcha?” (Mis on sinu rahu?), siis ta küsib, kas sa oled tervik, ühes tükis. Heebrea tervitussõna šalom tüvi šalem tähendab täielikult tervikuna ...

Vanglate kaplanaadi tegus aasta

Üle kolmekümne aasta on vanglamüüride vahel käinud vaimulikud ning pakkunud usulist teenindamist kinnipeetavatele. Selle kohati tuima mõiste „usuline teenindamine“ alla mahub märkimisväärselt rohkem, kui esmapilgul paistab. Vaimuliku olemus ja kiriklik/kristlik kultuur kannab endas juba algkristlikust ajajärgust kohustust aidata vaest, hädalist ja eksinut. Vaimulik vanglas ei ole ainult kirikuõpetaja rolli täitja, usuliste talituste (jumalateenistus, palvus, piht) kõrval ...

Uues aastas Eesti Kirikuga

Kui levinud komme on soovida head uut aastat kolmekuningapäevani, siis on olemas ka traditsioon, mis seob jõuluperioodi lõpu küünlapäevaga. Viimast aluseks võttes kasutan võimalust soovida kõigile Eesti Kiriku lugejatele väga head uut aastat. Toimetusepere nimel tahan tänada kõikide meile saadetud pühadekaartide ja uusaastatervituste eest.  Kordan ennast, aga rõhutan siiski, et iga lugeja on toimetusele oluline. On väärtuslikud kõik teie tähelepanekud, ka ...

Tõese info jagamine on oluline

Kolmekuningapäeval said Eesti riigile kuuluva energiaettevõtte kliendid eelmise kuu arve. Kogudused, kelle liikmeskond on väike ja suurte hoonete ülalpidamise kulud suured, ei tea tavapärasest 4–5 korda suuremate kulude puhul, kuidas selles olukorras toime tulla ja kelle poole pöörduda. Riigile kuuluv ettevõte räägib ühte ja otsustajate ringis olevad poliitikud teist keelt. Inimesed on nõutud ja niigi polariseerunud ühiskond ilmutab rahulolematuse märke.  See ...

Sõnumi sisust ja selle mõistmisest

Meedia mõjutab meie elu rohkem, kui esmapilgul arvame. On täiesti tavaline, et hommikukohvi kõrvale jälgime internetist uudiseid, mida toovad meieni mitmed meediakontsernid. Sageli on need uudised sarnased, vahel leiab ka midagi erinevat. Uudisvoogu jagab ka sotsiaalmeedia.  Kas meediat võib usaldada? Esimene asi, mida tasub vaadata, on allikas. Kunagi lugesin ühest väljaandest uudist, et Lätis on suur hepatiidipuhang, ja ruttasin seepeale end vaktsineerima. Hiljem ...