Istusin kirikupinki vahest 75–80aastase memme kõrvale ja hakkasin kindaid kätte sikutama.Kirikus oli jahe, jahedam kui õues, kus päike viiendat tundi soojust ja valgust andmas oli. Minu kõrval istuja ütles, et temal küll külm pole. Minu küsivale pilgule andis ta vastuseks selgituse, et tal keha veel tulekusoe.Küsisin, kaugelt tal siis tulla oli. Kuus kilomeetrit, kuulsin vastuseks. «Aga seekord sain pool ...

Sellest on möödunud nüüd kaks aastat, kui võtsin osa Soome TV saate «Ristitee» tegemisest. Käsikirja autor oli Kuopio piiskop Wille Riekkinen.Saates jälgiti Kristuse Kolgata tee üksikuid etappe ning läbiti selle 14 peatuspaika. Nii on just Vaiksel nädalal saanud paljudes kirikutes tavaks mõtelda Kristuse kannatamise ja surma üle järele, järgides tema teed Pilaatuse paleest kuni ...

Emakeelepäeva laupäeval Eesti Kirjandusmuuseumi saali kogunenud enam kui seitsmekümnel inimesel oli võimalus kuulata väga sisutihedaid ettekandeid.Päeva teemat - «Eetilised väärtushinnangud muutuvas ühiskonnas» - analüüsiti nii rahva elulugude, eetika, meditsiini, pedagoogika, hingehoiu, avaliku arvamuse kui ka teoloogilisest aspektist. Tartu Laste Tugikeskuse juhataja lastearst Ruth Soonets joonistas ...

Paar nädalat tagasi pidas Tallinna Diakooniakoolis loenguid pime vaimulik Ari Suutarla. Varases nooruses pimedaks jäämisest hoolimata on ta saanud hea hariduse ja töötanud suurt vastutust nõudvates ametites Soome kirikus. Kui ma 1988. aastal esimest korda NLiidust välja pääsesin, oli Ari Suutarla Soomes minu vastuvõtjaks ja hoolitsejaks nende kümne päeva jooksul. Mööda Helsingit taksoga sõites ...

Inimesed Eestis, ka EELKs, olevat väsinud, ei viitsivat midagi teha. Ei tahtvat tööd teha ega vastutust kanda. Igatsevat tagasi nõukogude aega. Põlgavat läänemaiseid voorusi.Raivo Raave jutustab ajalehes KesKus, kuidas ta kunagi V. I. Lenini teoseid põletas. Eesti nimel ning praeguse aja tendentside vastu kiidab ta Leninit: «Oleme suuresti selle eest, mis meil on, temale võlgu. Ta oli ainus, kes suutis sellele ...

Martin Bauer kirjutab teose «Templirüütlid. Müüt ja tõde» sissejuhatuses: «Vaevalt leidub mõnd muud organisatsiooni, mis sümboliseeriks ühendatud Euroopat paremini kui Templiordu. Templirüütlid olid pärit Euroopa kõigist regioonidest ja liitusid, et täita ühist ülesannet. Tollased üleskutsed ristisõdadeks on tänased Maastrichti lepingud: katse ...

Vaba, oma elu korraldava ühiskonna tähtsaimaks riiklikuks pühaks on kahtlemata iseseisvuspäev. Tänavusele iseseisvuspäevale läheme vastu vastuolulises olukorras. Ikka ja taas küsitakse, kas sellist riiki me tahtsimegi? Palju on räägitud kahest Eestist ja küsitud, kellele on tänane riiklus kasulik? Möödunud aastal ei suutnud (või tahtnud) Riigikogu anda hukkamõistvat hinnangut kommunismi ...

Taliolümpiamängud ja paastuaeg on alanud. Sportlased on teinud tohutult tööd, et jõuda tippu, olla parematest parimad. Nad on selle nimel paljust loobunud. Meeletu raha on kulutatud olümpiamängude kaitsmisele kurjade eest, haigete hullude eest. Aga meie - siin Eestis, kas oleme andnud endast parima ja kas oleme kaitstud? Mõtlen ühe perekonna saatusele. Nad kasvatasid kuut last, muutsid oma põlistalu üheks Eestimaa ...

Tänases lehes on terve lehekülg pühendatud mehele, kes oli Eesti Kiriku viimane sõjaeelne peatoimetaja. See mees oli Anton Eilart, kes läbi kahtluste ja kõhkluste Tartu ülikooli usuteaduskonda astus ja end vaimulikuks koolitama asus. Ta sai kooliharidust vene keeles, elas paarikümneaastase vahega läbi kaks riigikorra vahetust. Esimene kord, revolutsiooni ajal oli tema see, kes IV kursuse üliõpilasena pidas professor ...

Saksamaa kiriklikus ajakirjanduses on tulnud käibele selline mõiste nagu «konfessioonitu», usutunnistuseta inimene. Selle all mõeldakse peamiselt endise Ida-Saksamaa, nn uute liidumaade kodanikke, kes enamuses on juba mitmendat põlve elanud kirikuvõõras ümbruses.Nende jaoks ei ole lihtsalt olemas selliseid asju nagu Jumal, usk või kirik, sest nad pole nendega oma elu jooksul kokku puutunud ega neid tundma ...

Kui sellenädalane Eesti Kirik lugejateni jõuab, on Õpetajate Konverents juba alanud ja osa teemasidki käsitletud.Juhtkirja kirjutades ei tea ma veel, keda kaasvõitlejatest kohtan Sangastes. Konverentsist osavõtt on aastate lõikes olnud erinev ja ma ei olegi saanud aru, miks ühed tulevad ikka uuesti, aga teistel on igal aastal just siis pakilist tegemist ja põhjust kõrvale hoida. Ühte olen küll ...

Avaldan südamest tänu Veiko Vihurile kirjutise «Hinga kõigist oma tegudest» eest 9. jaanuari Eesti Kirikus. Selles oli hingekosutust vähemalt vaimulikele. Usun, et ka paljudele teistele.Meilt nõutakse üleinimlikku suutlikkust. See hoiak on üldine. Sama kuupäeva Postimehe kirjaderubriigis kirjutab Laine Lehtse sellest, kuidas ta töötuks jäi. Talle jäi ajalehtede tööpakkumisi ...

Jeesuse sõnadega «Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise» kutsume me pihilisi altari ette. Põhjendus selleks kõlab: «Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge.» (Mt 11:28-30) Need sõnad kostku ka uue aasta algul. Need on mõeldud otseselt ja igale tulijale kogetavalt: Jeesuse ike on hea ja tema koorem kerge. Seevastu tavaliselt mõistetakse iket raske koormana, mis on ...