Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Aktiivne või passiivne puhkus?

Suvi on puhkuste aeg. Minul ta alles algas. Kuidas tuleks veeta puhkus? Kodu- või välismaal? Paikselt või rännates? Aktiivselt või passiivselt? Pean tunnistama, et juba mõnda aega mõjub kutse aktiivsusele mulle vaenulikult ja ärritavalt. Tahaksin mässata, trotsida ja ülistada hoopis passiivsust. Miks? Tabavalt on kirjeldanud aktiivsuse ja passiivsuse vahekorda Erich Fromm: «Aktiivsus ja passiivsus on ehk meie keeles ...

Teelistena suvisel Eestimaal

Eestlane elavat kevade ootuses ja suvemälestustes. Praegu on paras aeg endasse suvemälestusi koguda. Igaüks teeb seda omal viisil. Mina sattusin tahtmatult, kuigi omal vabal valikul, kokku omapäraste suvemälestuste kogujatega.Läinud nädala esmaspäeval võtsin Tartus Tähtveres Tallinna maantee otsas autosse kaks seljakottidega noort inimest. Varustust vaadates arvasin, et nende lähim sihtkoht saab olla vaid ...

Kasuta suve!

Senikaua, kui päeva on, tehkem Jumala tegusid, manitseb Jeesus. Rahvatarkuski ütleb: kasuta päeva. On kõige pikemad päevad, on suvi. See on meile midagi erilist. On pidude ja puhkuste aeg. Aga kas ka Jumala tegude tegemise aeg?Kindlasti on suvel palju kiriklikke üritusi, peetakse leeripühi, laulupäevi, koguduste ja kirikute aastapäevi, kristlikke laste- ja noortelaagreid. Toimunud on üldkiriklikud diakoonia-ja ...

Enam heasoovlikkust

Langegu vihmapiisad õrnalt su laugudele, Lahutagu leebed tuuled sinu meelt, Rõõmustagu päikesekiired sinu südant, Olgu päevakoorem sulle kerge kanda Ja võtku Jumal sind oma armastuse hõlma. Sellised on sõnad vanas iiri palves, mille on ühe uue palveraamatu jaoks tõlkinud Valda Raud. Nelipüha nädalavahetusel püüti Viljandis EELK diakoonia- ja misjonipäevadel leida vastust küsimusele, mida ...

Valikud, võimalused ja tahe

Ajakirjanduses tähistatakse terminiga «hapukurgihooaeg» suveaega, kui on raske hankida materjali, millega täita lehe külgi. Inimesed puhkavad, kõik on justkui teise rütmi sisse saanud, midagi erilist ei toimu.Kirikulehel ei ole suvel hapukurgihooaega. Pigem on tõsist peamurdmist, et kõik see, mida toimetus tahaks kiiresti ja kohe lehes ära trükkida, ei pääse lugejate ette paaril lihtsal ...

Euroopa Liidu põhikiri

Euroopa Liidu (EL) põhiseaduse esialgses eelnõus ei mainita sõnagagi Jumalat ega ristiusku.Preambulas viidatakse üksnes Euroopa kultuurilisele, usulisele ja humanistlikule pärandile. Selline oli teade, mis jooksis läinud reedel uudistest läbi. Jäi mulje, et Eestis see erilist tähelepanu ei äratanud. Samas seisab meil ees rahvahääletus, milles otsustame, kas tahame kuuluda ühinenud Euroopasse või ...

Ei midagi uut päikese all

Mind on pannud mõtlema viimastel aastatel aeg-ajalt kõlanud pessimistlikud noodid meie kiriku tuleviku kohta. Sarnased hääled jäid kõlama ka kuu aega tagasi Haapsalus toimunud Kirikukogul.Aja nõudeks noore kapitalismi tingimustes peetakse arukust. Nii nagu terves ühiskonnas, tahetakse ka kirikus koostada arengukavad ja seada kirikule arukad ja võimetekohased prioriteedid. Teatud piirini pean minagi vajalikuks aja- ja ...

Jumala võimalused

Jätkuvalt on päevakorral küsimus kiriku rollist ühiskonnas. See näib olevat väga tagasihoidlik inimlike võimaluste tasapinnalt vaadates ja tohutu suur Jumala võimaluste seisukohast.Lugesin just raamatut ristimisest. Peatükis laste ristimine ja laste usk nimetas autor, et meie ei tohi küsida, kas lapsed on suutelised uskuma, vaid seda, kas Jumal on suuteline lastele usku andma. Inimlikust seisukohast tundub imikute ...

Laste ristisõda

Ühes ajaleheusutluses väitis Briti peaminister Tony Blair, et tema ja ta abikaasa väsinud väljanägemises on süüdi nende pere pisipoeg Leo. Kolmeaastane põngerjas ronivat öösel tihti nende voodisse ja äratavat vanemad üles.Peale selle sekkub noor Blair isa töösse – enne Iraagi sõja algust kõndis poiss sisse otse valitsuse istungile, lükates enda ees väikest käru, ja ...

Piiskop Kalvanast meenutades

Möödunud kuu lõpus saime kurva teate, et 25. aprillil suri 55ndal eluaastal Leedu Luterliku Kiriku piiskop Jonas Kalvanas.Ligi kaheksa aastat juhtis ta edukalt vennaskirikut. Selle tunnistuseks oli mitmetuhandeline rahvahulk, kes oli kogunenud väljendama oma lugupidamist ja tänu tema kodukirikusse Taurages lahkunu ärasaatmise leinateenistusele. Kõik kohaletulnud ei mahtunud siiski kirikusse ja suurem osa rahvast pidi seisma ...

Kirikukogu – nii rahva kui Jumala suu

Taas on koos olnud Kirikukogu. On see ristirahvale oluline sündmus või ühe institutsiooni rutiinne tegevus?Rahva hääl olevat Jumala hääl. Muidugi võib küsida, millise rahva milline hääl? Evangeelne arusaam on, et isegi kirikukogud võivad eksida, rääkimata rahvamassist või, Jesaja sõnul «rahvast, kes käib pimeduses».Siiski, kui Jeesus räägib eksinud lambast, keda ...

Liiga palju vastamata küsimusi

Üks kuulus väepealik seisis kord koos sõbraga oma lapse voodi ees ja küsis, kas sõber teab, kes tegelikult riiki juhib. Sõber arvas, et keiser. Ei, vastati talle, seda riiki juhib seesama väike laps. Kuidas? Aga lihtsalt – see väike laps juhib oma vajadustega oma ema, tema ema juhib oma vajadustega mind ja keiser toetub pea kõiges, mida ta ette võtab, mulle. Seega juhib meie riiki see väike abitu ...

Kristuse risti all

Minu silme ette on jäänud Soomes Kuopio piiskopkonnas Nilsiä kirikus asuv altarimaal Kristus risti kandmas. Raske koorma all astub ta vaevaliselt mööda külavaheteed, mis tõuseb mäkke. Teda saadab irvitav rahvahulk.Kohaliku õpetaja seletuse järgi kulus palju aastaid, enne kui koguduse nõukogu soostus paigutama kunstnikult tellitud maali ettenähtud kohale. Põhjus? Ristikandva Jeesuse teotajatena oli ...

Lahingus haavamatu pöialpoiss

Ma ei ole koolis tundigi usuõpetust saanud, ma ei ole käinud pühapäevakoolis ja minu leeriaeg ei kestnud pool aastat. Ülikooli lõpetamiseks pidin tegema teadusliku ateismi eksami. Mina olen olnud iseõppija ja kasvaja usus.Usuõpetust ei ole õppinud ka minu lapsed. Noorimal tütrel, kes alustas oma kooliteed kaheksa aastat tagasi kohalikus vallakoolis, on veidi rohkem õnne olnud. Ei ole ka tema ainekavas olnud ...

Pühakodade riiklik programm

Vana valitsus kiitis veel enne lahkumist 18. märtsil heaks riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng». Allolevalt peatun väga lühidalt sellel, kuidas programm sündis ja mis on selle sisu. Vabariigi valitsuse ja EELK vahelise koostöö arendamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni koosolekul 30. novembril 2000 esitas kultuuriväärtuste alakomisjon ettepaneku algatada riiklik programm sakraalhoonete ...