Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Tom Sawyeri vaatepunkt

Jõulupühad on lähedal. Kas ja kuidas neid pühitseme? Jõulupuu, -kirik, -kingitused, -road, -peod ja kõned täidavad meie aja. Palamuse kultuuritöötaja kuulutas raadios, et jõulupühad ei ole kristlikud pühad. Üks usuliikumine peab jõule ja sünnipäevi paganlikuks traditsiooniks. Püha öö on seostatud telereklaamis Saaremaa vägijoogiga. Ometi tuleb märkimisväärne ...

Kutsutud ja seatud

24.–25. jaanuaril 2006 toimub Võrus Kubija  hotellis (www.kubija.ee) vaimulike konverentsi järjekordne istung. Vaimulike konverents on EELK põhikirjaline organ, kuhu kuuluvad kõik meie kiriku vaimulikud – piiskopid, õpetajad ja diakonid. Võib küsida, kas meie väikeses ja, nagu mõnikord tundub, ülestruktureeritud kirikus on kõikvõimalike nõukogude, komisjonide ja ...

Milline on maa hind?

August on käes ning suvi näitab oma küpset palet. Ar mastatud kirikulehega taaskohtumine augusti esime sel kesknädalal tähistab paljudele, kes samaaegselt Eesti Kiriku ajalehega juulis puhkasid, uue töise perioodi algust. Taas tuleb päevadesse kindel töörütm. Augustikuu on ka lõikuskuu. Põlluvili hakkab valmima. Pöörasin sel suvel Eestimaal ringi sõites erilist tähelepanu just ...

Jumalalaegas vajab täitmist

Jumala abiga on meie Jumalalaegas pikka aega olnud selleks kõrkjast punutud laevukeseks, mille sees meie Tallinna ristikiriku rahaasjad on ujunud otsekui Mooseslaps - tervelt ja õnnelikult mööda aja krokodillirohket jõge. Nõnda Jaan Krossi «Kolme katku vahel» tsiteerides alustas Henn Männik Järva praostkonna sinodil revisjonikomisjoni hinnangut praostkonna rahaasjule... Jumala abiga on meie Jumalalaegas pikka ...

Ülikool kirikus

Jälle on kõrgkoolides lõputööde kaitsmise aeg. Jälle on üks õppeaasta lõpule jõudnud. Seepärast on sobilik mõelda kiriku ülikooli, Usuteaduse Instituudi peale. Milline on ta koht ja roll? Tänapäeval on UI kindel ja üpris nähtav element Eesti kõrgharidusmaastikul. Kui ma veerand sajandit tagasi instituuti astusin, oli olukord muidugi teistsugune. Ametlikest ...

Kiriku Varahaldus teenib kogudusi

On sobiv aeg kirjutada Kiriku Varahalduse osaühingu eesmärkidest ja tegemistest, sest kindlasti on meie kirikus neid, kes on vähe sellest kuulnud. Ettevõte on tegutsenud veidi üle aasta ning on tasapisi jõudu kogunud. Stardipositsioon ei olnud kiita, algkapitali ainult 160 000 krooni (analoogsetel äriettevõtetel vähemalt 2-3 miljonit) ning eri arvamused varahalduse loomise vajadusse. Usun, et täna ei pea ...

Kiriku tähtsaim ressurss

Viimasel sügisel küsitleti vaimulikke ja diakooniatöötajaid, kuidas nende koguduses diakooniat tehakse ja mida nad diakooniast arvavad. Vastas kolmandik kogudustest: suuri ja väikeseid, maa- ja linnakogudusi, kogudusi, kus diakoonia on loomulik osa koguduse tegevusest, ja ka selliseid kogudusi, kus diakoonia kohta polnud midagi öelda. Nende vastuste põhjal sündinud pilti diakoonia hetkeolukorrast täiendavad 2004. aasta ...

Emad õpetavad vaatama päikesetõusu poole

Räägitakse, et emadepäev saanud alguse ühe tütre pal vest. See oli maikuu teine pühapäev aastal 1907, kui üks naine läks Ameerika väikelinna kirikus vaimuliku juurde ja palus tal kirikupalves mõelda oma emale, kelle elutee oli lõppenud, ja lisas, et vaimulik võiks palvesse võtta ka kõik teised emad, kelle maine rännak on lõppenud. On tähtpäevi, ...

Kristlane ja töö

Kevadel teevad paljud inimesed puhkuse plaane, teised lihtsalt rõõmustavad ilusast aastaajast. Ka kirikukalender asetab kristliku kiriku ühed suuremad pühad kevadesse. Me tähistame Kristuse ristisurma ja ülestõusmist kui kõige tähtsamat õndsusloolist sündmust. See, mis toimub looduses, kinnitab elu võitu surma üle. Loodus ärkab uuele elule ja ülistab Looja vägevust. Ei ole ...

Usk ühendab või lahutab?

Möödunud laupäeval toimus Tallinnas kirikuvalitsuse ruumes integratsioonialane seminar «Oma ja võõras Eestis». Seminari korraldamise mõtte algatajaks oli Balti mere ääres asuvate riikide oikumeeniline projekt «Theobalt», mille eestvedajad paiknevad Gotlandi saarel Visbys. Sellesse ühendusse on kaasatud luteri, katoliku ja õigeusu kirikud. Soovituseks oli korraldada sellel aastal eri ...

Veritatem facere in caritate*

Paavst Johannes Paulus II läks ajast igavikku laupäeva hilisõhtul kohaliku aja järgi kell 21.37 oma korteris Vatikanis. Siit ilmast lahkumine on pikk protsess, milleks kirik oma kõigis seisustes lapsi õpetab valmistuma. Apostel kirjutab: «Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!» (Hb 13:7). Kell ...

Saladused kirikus

Kiriku tegelikust olukorrast aru saada ja seda objektiivselt hinnata on mõneti keeruline, sest paljud asjad kiriku elus on peidetud saladusliku loori taha. Selles maailmas, kus on lõpmatult palju kurjust ja pahatahtlikkust, ei ole alati võimalik avalikkusele näidata, mida keegi tunneb ja mõtleb. Kurjus võib lihtsalt palju asju ära rikkuda. Suurel Neljapäeval meenutati seda, kuidas Jeesus seadis armulaua. Ta ei saanud ...

Palugem südametarkust ja ellusuhtumise avarust

Kui ma neid ridu paberile panen, on veel teadmata, kuidas valitsuskriis Toompeal laheneb. Kuid iga võimuvõitluse ja raha ümberjagamise taga seisavad inimesed. Kui nende käitumist hakkavad juhtima madalad kired, sassiläinud suhted ja hirmud, siis on tulemuseks peataolek ja koostöö läheb raskeks. Kuidas edasi? Keda uskuda ja usaldada? Kellega käed kokku lüüa? Kellest teha patuoinas? Kättejõudnud ...

Koostöös on lootus edule

Vabariigi valitsus kiitis 11. märtsil 2003. aastal heaks riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng». Programmile annab toetuse ka Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonileping. Riiklikule programmile eelnes pingeline ettevalmistav periood, millest pea kõik kogudused osa võtsid. Töö pälvis üldise heakskiidu ja tunnustuse nii ettevalmistavalt komisjonilt kui ka Muinsuskaitseametilt. Usun, et ...

Tugevamal ei ole alati õigus

Möödunud reedel esitleti rahvusraamatukogu konverentsisaalis Lembo Tallingu äsjailmunud mahukat armeenia rahva ajalugu käsitlevat raamatut «Armeenia probleem». Teos annab eesti lugejale hea ülevaate ühe väikerahva pikast ja kuulsusrikkast võitlusest, aga ka kaasaja poliitilisest ja majanduslikust olukorrast. Autor on teose kirjutamisel keskendunud põhiliselt siiski armeenlaste kallal toime pandud genotsiidile, ...