Eile Kambjas toimunud kirikukogul oli päevakorras nii sisulisi kui ka neid küsimusi, mis kandsid enam formaalset ilmet. Kuid tõsi on see, et kirikus on vajalik nii teoloogiline refleksioon kui tegelemine aruannetega ja seaduspügalate muutmisega. Kõike selleks, et kirik võiks omas ajas paremini täita talle Jumala poolt antud ülesannet. Kindlasti on see ülesanne mõistetav ka kiriku tulemisena inimestele lähemale ning oma ...
Kaasaegses pedagoogikas räägitakse palju õppijakesksusest, võib öelda, et hästiunustatud vanadest tõdedest, et inimene on ainulaadne ning vajab oma võimeid, oskusi ja kogemusi arvestavat õpetust. Niisugune õpetus loob eeldused avatud, teistega arvestava, oma võimeid ja vajadusi realistlikult hindava ning tugeva identiteedi ja väärtushinnangutega inimese kujunemisele.Kui vaadata, milliseid mõisteid ...
Mõned aastad tagasi, kui me koos ühe Hispaania armee kaplaniga mägistel ja kitsastel Bosnia teedel kodubaasi kiirustasime, võttis too kaplan taskust püha Kristoferi pildi ja palus, et ma meie kahe eest väikese palve teeks. Selgituseks rääkis ta mulle, et tema kodukirikus Toledos põlevad küünlad alati just püha Kristoferi altari ees. Nimelt valitseb seal uskumus, et kui oled sellele pühakule ...
Kristus on surnuist üles tõusnud! Selle Piibli tunnistusega tervitan lugejaid ja soovin kaunist alanud kevadet. Ülestõusmispühade ajal on Piibel olnud mitmel viisil esil. Inimeste suhtumine Piiblisse on erinev. Kellele on see juturaamat, kellele maailma ajalugu, kellele pühakiri, mida lugeda iga päev. Meie vana Piibli tiitellehel on kiri: «Piibli Raamat, see on kõik Jumala Sõna, mis pühad Jumala mehed, kes Püha ...
Mt 25:29–30 on kirjalõik oma provotseeriva iseloomuga. Sulane, kes ei suuda temale usaldatud talendiga adekvaatselt toime tulla, on kõlbmatu ja väärt heitmist pimedusse. Esimese mõttena meenub linnatänaval lonkiv kodutu, kes ei ole osanud omal ajal hästi ümber käia sellega, mis tema kätte usaldati. Kogenud tugevat tagasilööki, loobus ta pingutamast ja tulemuseks on toidumenüü prügikastist. Vaevalt et ...
Inimesed võivad end soovi korral määratleda vabana sündinuna ja nõnda kas või loomigi iseloomustada. Iseasi kui suur inimese vabadus sündides ja elades üldse on. Meie kiriku ajalehe taassünd sai aga võimalikuks vabaduse suhtelise kasvu ajal, suurtest lootustest tiivustatuna ja siiski paastuaja tingimustes. Paastuaegsel režiimil elab leht ka praegu, kuid täidab juba kakskümmend aastat Issanda antud kuulutuse ...
Osalesin laupäeval Estonias Eesti Kongressi 20. aastapäeva tähistamisel. See oli mulle tähtis, rõõmus ja veidi nukker päev. Eesti Kongressi ettevalmistamise näol oli tegemist olulisima rahvaalgatusega, mille käigus registreerus kodanikena ligi 800 000 inimest ja mitukümmend tuhat kodakondsuse taotlejat, hea sõber Jüri Stepanov teiste hulgas. Olen väga õnnelik ja tänulik, et olen saanud osaleda ...
Julgen tunnistada, et olin pisut üllatunud, kui ühe meie kristliku raadiojaama saatejuht soovis üleeile oma kuulajatele õnnistatud naistepäeva. Tundsin selles mingit alateadlikku ebakõla. Ilmselt lõi minus välja kompleks, mis veel paljudel nõukogude aega elavalt mäletavatel inimestel tugevalt sees istub. Naistepäev oli tollal muudetud ülepolitiseeritud riigipühaks ning koos sellega tekkis endastmõistetav ...
Tänapäeval on kombeks korraldada mitmesuguseid küsitlusi, et teada saada, mida rahvas ühest või teisest asjast arvab. Kui palju inimesi usaldab presidenti, kui paljud valitsust ja kui paljud riigikogu. Statistika ütleb, et politseid usaldab üle kaheksakümne protsendi elanikkonnast. See on hea tulemus organisatsioonile, mida enam pole. Kas nendest küsitlustest ka kasu on, pole mina pädev ütlema. Uuest aastast oleme ...
Igal aastal võetakse Eesti Vabariigi aastapäeva paiku mõnes meediaväljaandes tähelepanu alla kiriku koht ühiskonnas, eriti EELK esindajate roll riiklike tähtpäevade tähistamisel. Enamasti lahatakse teemat samas kulunud võtmes: Põhiseaduse § 40 sätestab, et riigikirikut ei ole. Miks siis kõneleb peapiiskop lipuheiskamisel, peakaplan palvetab kaitseväe paraadil ning president osaleb jumalateenistusel ...
Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse, nõnda alustab oma kuulutust Jeesus (Mk 1:15). Meeleparandus on pühakirja läbiv teema. Ometi kipub tänapäeva inimene ja ühiskond seda eirama ja kõrvale tõrjuma kui arhaismi. Mõne meelest ei saagi meelt parandada – isiksust määravad sotsiaalsed, bioloogilised ja füüsikalised põhjused, mis tahtele ja meelele kuigivõrd ruumi ei jäta. Kui üldse ...
Riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» juhtnõukogu võttis vastu 2010. aasta eelarve. Oma sisult kujunes koosolek kultuuriministeeriumi poolt antud summa jagamiseks ja taas leidis kinnitust vana tõde, et kümneid miljoneid jagatakse mängeldes minutitega, aga mõnesaja tuhande krooni saatuse üle otsustamine võib kesta tunde ja kokkulepet ei saavutatagi. Meil läks sel korral õnneks ja koosoleku ...
Eile pühitsesime Tartu rahu 90. aastapäeva. Sellega ühenduses toimus mitmeid üritusi Tartu linnas, kus meie riigile alustandva tähendusega dokument üheksa aastakümne eest alla kirjutati. Ka Nõmme Rahu kirikus peeti mälestus- ja tänujumalateenistus, millest on viimastel aastatel kujunenud juba täiesti iseenesest mõistetav tava. Tõepoolest, kas ongi Tartu rahu meenutamiseks paremat paika kui Nõmme Rahu ...
Viie kuu pärast on meie kiriku laulupidu ja kirikupäev juba minevik. Kui kaugel ollakse aga praegu laulupeo repertuaari õppimisega? Aasta tagasi kogesid need kirikukoorid, kes suurele laulupeole tahtsid minna, erakordset survet: ühel pool oma koguduse tarvis õpitav repertuaar, seal kõrval aga laulikutäis toredaid laule, mida suuremalt osalt kirikus kasutada ei saa. Pealegi pidid kõik koorid osalema närvesööval ...
Möödunud aastal sai ühiskonnas üheks enim kasutatavaks sõnaks «solidaarsus», seda eelkõige majandussurutise ja eelarvekärbetega seoses. Toimetulekuraskused puudutavad suuremal või vähemal määral ka kogudusi. Viljandi Jaani koguduse juhatuse koosolekul pühapäeval oli üheks põhipunktiks aastaeelarve kulude kärpimine 100 000 krooni võrra. Viime talvekuudel kiriku temperatuuri ...