Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Õige suuna valikust

 Ülestõusmispühad oma tõsiduses, rahus ja rõõmus on möödanikuks saanud ning igapäevatoimetused taas võimust võtmas. Pühad olid tagasivaatamise ja mõtiskluste aeg, mis peegeldab tõe äratundmise hetki, milles on nii kannatust ebaõnnestumistest kui rõõmu kordaminekutest. Vaimne tervenemine ja kasvamine aitab meid saada täiuslikumaks, et meie edaspidised tööd ja tegemised ...

Aeg vaimseks süvenemiseks

 Hea lugeja! Käes on kirikuaasta kõige olulisem nädal. Kirikuaasta sündmustega koos elamine nõuab meilt nii teadmisi kui usku, aga seda võin küll kinnitada, et kirikuelu ei ole kunagi hall ja ühesugune, vaid ääretult vahelduv. Kirik õpetab meid nägema aega ja tema hetkede erakordsust. Nagu hingamine tagab inimese hapnikuvajaduse ja hoiab meid elus, nii vajab ka meie vaimne inimene hingamist. Peapiiskop Jaan Kiivit ...

Sõna kirik

 Luteri kirikut tuntakse sõna kirikuna. See on saanud alguse Lutheri usupuhastuse peamisest avastusest, et Jumala sõnal on usu jaoks ülim autoriteet. Sõna kaudu sünnib usk ja sõna vahendusel usk püsib. Sellepärast on sõnal keskne osa jumalateenistuses ja nähtavaks saab sõna sakramentides. Sõna on iga kristlase jaoks eluleib, mis päevast päeva usule ja lootusele rammu pakub.Jeesus selgitab Jumala ...

Inimvara on kiriku vägi

 Eesti Koostöö Kogu on mitmel aastal välja andnud «Eesti inimarengu aruande» (EIA), mis kajastab sotsiaalteadlaste ja majandusanalüütikute uuringuid rahva elukvaliteedist. Teemadeks on olnud rahvastiku areng, eestimaalaste eluiga, haridus, tervis, majandus ja mitmed muud sotsiaalteadlaste fookusalad. Elukvaliteedi temaatika on viimastel aastatel üha sagedamini leidnud käsitlemist maailma sotsiaalteadlaste seas. See on teema, mille ...

Kirgliku armastuse aeg

 Kannatusaeg on Jumala kirgliku armastuse aeg. Kristuse kannatus ammutab jõudu sügavast ja kirglikust armastusest inimese vastu. Ammutab armastusest, mis on valmis minema äärmise piirini, isegi surma. Meie eest! Meie surma! Kristuse rist on imepäraseks sillaks Jumala ja patuse, eksinud inimese vahel. See on märk Jumala inimlikkusest – inimese poole pööratud palgest, inimese poole sirutatud käest. Armastuse vertikaalne ristipalk ...

Eesti Kirik – Sinu sõber

 Äsja möödus ajalehe Eesti Kirik taas ilmuma hakkamisest kakskümmend kaks aastat. Mul oli õnn 1990. aasta märtsi esimesel pühapäeval koos professor Evald Saagi ja tollase peatoimetaja Joel Luhametsaga osaleda ajalehe esimese numbri õnnistamisel Tallinna Kaarli kirikus. See oli meeldejääv sündmus ja oluline teetähis kogu meie kiriku jaoks. Väga paljud koguduseliikmed, nii need, kes olid aastaid ustavalt ja ...

Eesti riik algab Narvast

 Taas oleme saanud rõõmustada oma kodumaa sünnipäeva tähistades. Taas oleme saanud sirge seljaga laulda: «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», heisata Eesti lippu päikesetõusul ning kaasa elada nii kaitseväe kui prominentide paraadile. Taas tuletame endale meelde, kui õnnelikud me saame täna olla. Vabadus on eestlasele tõesti kallis. Valitsus võib rahulikult riigimakse tõsta, palkasid ...

Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks tuhkapäeval, 22. veebruaril

 Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahva­hõimudele. Õp 14:34Armsad õed ja vennad! Kuivõrd mõtleme tänapäeval patule? Kuivõrd see mõiste meid kõnetab ja erutab? Ometi iseloomustab see inimese loomuvastast olukorda siin maailmas: lahusolekut Jumalast, Jumala käskudest üleastumist, jumalavastast eluhoiakut. Pole juhuslik, et kümme käsku algavad just nõudega tunnustada Jumala ...

Rahukunstist

 Religioonid toovad maailmale rahu või on usk hoopis kõigi sõdade algpõhjuseks. Meie avalikus arvamusruumis on sageli viimane väide häälekam. John Lennon unistas oma laulus «Imagine» rahust maailmas, mis saab võimalikuks siis, kui pole enam riike, religioone ja omandit, mille nimel inimesed oleksid valmis teisi tapma ja ise surma minema. Unistuseks selline maailm ilmselt jääbki. Igavene rahuriik, kus taome oma ...

Inimese ilu

 Vabariigi aastapäeval annab president üle riikliku teenetemärgi EELK Rakvere Kolmainu koguduse juhatuse esimehele Karl Mäesepale. Selle eest, et president tolle mehe üles leidis, tahaksin ma teda lausa emmata. Tõeliselt heade inimeste tegudest me saame küll osa, kuid nad ise jäävad tavaliselt märkamatuks. Nende ülesleidmine on suur kunst, sest nad ise ei otsi endale tunnustust. Tõelise abi andmine ja ...

Ei soovi vastata!?

 Suutsin leida tunnikese ja täitsin ära rahvaloenduse ankeedi oma leibkonna kohta. Üldiselt läks kõik ladusalt, kuid võttis siiski aega. Kõik küsimused eeldasid vastamist kas minu enda ütluse peale või pidin valima etteantud valimist sobivaima variandi. Paljutähendusliku erandina tõusis esile küsimus vastaja usu (religiooni) kohta. See oli ainus küsimus, millele ühe vastusevariandina võis valida: ...

Instituudi eesmärk

 Milleks meile meie armas instituut (UI)? Teoloogidena vahel vastame eitusi kasutades. Minu arvates ei saa akadeemilise teoloogia viljelemine olla enam UI peaeesmärgiks. Ilmselt ei olnud see nõnda ka ajal, mil meil olid doktorikool ja doktorandid. Praegune UI peab kindlasti arvestame sellega, et ta on rakenduskõrgkool, kus tulemuste hindamisel astuvad akadeemilise kompetentsi kõrvale kirikutööks vajalikud praktilised oskused, õppijate ...

Inimlikkuse otsinguil

 Tuntud soomerootsi psühhoterapeut ja kirjanik Tommy Hell­s­­­ten püstitab oma raamatus «Ohustatud inimene» küsimuse: kas inimlikkus on muutunud liiga kalliks? Ning vastab, et ühiskonna arenguid jälgides ei ole seda tõsiasja – nimelt inimlikkuse defitsiiti – võimalik eirata. Pangad õpetavad oma kliente suhtlema betoonseinaga või maksma arveid internetis. Remonditöökodades ajame asju ...

Aruannete kuu

 Aasta esimese kuu üks olulisi ülesandeid on kokkuvõtte tegemine möödunud aasta tegevusest. Praostina loen kuueteistkümne koguduse aruandeid ja pean ütlema, et nende tase on ebaühtlane. Oluline on aga see, et kõik aruanded laekuvad õigeks ajaks. Tean vaimulikke, kelle aruandeid on põnev lugeda ka aastakümneid hiljem, sest seal leiduvad ülevaated ja hinnangud nii koguduse kui kogukonna ja kogu ühiskonna ...

Aadama itkust tornikellade lauluni

 Lõppenud aasta anno Domini 2011 jääb lisaks paljudele muudele asjadele ajalukku ka sellega, et koos Soome endise pealinna Turuga oli Tallinn üheks Euroopa kultuuripealinnaks. Ma usun, et paljud meie lehelugejadki said sellest ühel või teisel moel osa. Kui kultuuripealinna aastale 22. detsembri õhtul ametlikult punkt pandi, kujunes üheks oodatumaks sündmuseks Margo Kõlari «Tornikellade laulu» esmaesitlus. Heliteost, ...