Peapiiskop Andres Põder kuulutas 1. advendil 2012 välja usuaasta. Poolteist kuud varem, 11. oktoobril kuulutas paavst Benedictus XVI usuaasta algust katoliiklaste jaoks. Ajal, mil arenenuks peetavates riikides toimub usuline taandareng, on usuaasta tähistamine rõhutatult oluline just nende riikide elanikele, kus keskmine elatustase ületab mitmeid kordi vähemarenenud riikide oma. Samavõrra on need riigid esirinnas usulise leiguse või ükskõiksuse edetabelis. Ülekohtune ja ...

Kirikuaasta viimane pühapäev tuletab taas meelde, et üks aastaring on täis saamas. See omakorda annab põhjust mõelda, mis ees ootab. Elatanud inimesele tähendab see ju, et maise elu jaoks mõeldud aeg on lühemaks saanud. Noorele ei tähenda see midagi, tal tundub aega küllalt olevat ja kärsitult on ta valmis edasi tõttama. Nii palju on tal pooleli, nii palju ära teha. Aga oled sa noor või vana – maises elus on nõnda, et peatume ja mõtleme elu üle järele. Mõtleme, mida oleme ...

Ristirahva vanem põlvkond tähistas kirikuaasta viimasel pühapäeval surnute mälestuspüha. Lahkunute meenutamine ja nende austamine on kirikus olnud sillaks ajaliku ja igaviku, nähtava ja nähtamatu vahel. Elukogemus ja -tarkus aitavad väärtustada mööduvat ning märgata uue algust. Muiste olid surnute mälestuspühal kirikud rahvarohked. Mälestati oma lahkunud lähedasi ja pärast jumalateenistust käidi veel surnuaias, et süüdata nende haudadel küünlaid. Paarkümmend aastat tagasi, ...

Novembrikuu on kirikuaasta lõpu, igavikku ja enesesse vaatamise aeg. Jõudsime misjonikeskuse töötegijatega ühel päeval arutleda ja endasse vaadata, et misjonitöö olukorda hinnata ja tulevikku kavandada. Arutelust tõusis esile visioone ja arenguvõimalusi. Üks olulisi vajadusi kogu kirikutöös on kirikusse kuuluvate inimeste teavitamine kogudustes toimuvast. Misjonikeskust huvitaks, mida inimesed oma koguduses teevad misjonitöö eesmärgil. Nagu oma, Lääne-Nigula koguduse ...

Eks inimestel on palju ettekujutusi ja arusaamu, mida peetakse tõeks, õiguseks ja loomulikuks. Arvatakse, et kui üks või teine asi on paika pandud, siis nii see on ja jääb. See sobib mõttemaailma ja taolise ettekujutusega on kerge elada. Aga elu ei ole ju nii lihtne, nagu arvatakse või ette kujutatakse. Iga järgnev päev on tänasest erinev ja tuleviku ennustamine on keeruline tegevus. Meil tuleb otsustada, kuidas me antud päeva kasutame, mida teeme. Kõik otsused ei pruugi ...

Elame muutuvas maailmas. Ka jumalariigi töö jaoks on ajas situatsioonid erinevad. Kaugele vaadates võime näha algkoguduse olukorda, riigikiriku teket, kiriku seisundit keskajal ja kirikut reformatsiooni sündmuste keerises. Lähemale vaadates teame, et töö nõukogude korra ajal oli erinev tänapäevasest, kuid ka iseseisvumise algaastate olukord erines suuresti praegusest. Kogudus on ikka oma tööd teinud, kuid tingimustest lähtuvalt on tulnud veidi erinevatele asjadele ...

Täna tuletame koos paljude kristlastega meelde seda, et augustiinlaste ordu munk Martinus naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi sooviga, et teoloogia õppejõud ja kirikujuhid arutaksid analüüsi, kas ollakse ikka kõiges õigel teel. «Armastusest tõe vastu ja püüdlusest seda valguse kätte tuua väideldakse järgnevate lausete üle Wittenbergis auväärse isa Martin Lutheri, kunstide ja püha teoloogia magistri, kes on sealsamas ka nendesamade [ainete] korraline õpetaja, ...

Eeloleval pühapäeval peetakse meie kirikutes ja kogudustes misjonipüha. Ka tuleva aasta 22.–23. jaanuaril toimuv EELK vaimulike konverents keskendub misjonile. Konverentsil kõnelevad prof Randar Tasmuth (misjonist algkristluses), õp Annika Laats (misjonist luterliku teoloogia valguses), dr Lea Altnurme (eestlaste ootustest kirikule) ja õp Tauno Toompuu (misjoni rakendusvõimalustest tänases kirikus). Oma kogemusi tutvustavad Soome ja Inglismaa kirikute esindajad. Tauno ...

Tänavu lõpeb 2010. aastal MTÜ EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) poolt Luterlikule Maailmaliidule (LML) esitatud projekt «Muuta noored otsustajateks». LML tegi meile ettepaneku kirjutada projektile jätk. Uus projekt «Kuidas toetada noorte luterlaste vaimulikku kasvu 21. sajandil» on suunatud konfessionaalse identiteedi küsimustega tegelemisele kiriku noorsootöös. Projekt on saanud sisu osas LMLi põhimõttelise nõusoleku, eelarve veel kinnitatud pole. Kõiki pikaajalist ...

Igasügisene lõikuseaeg päädib kirikus oktoobri teisel pühapäeval tähistatava rõõmsa lõikustänupühaga. Kirikuid ehtivate viljapeade ja altarile asetatud sügisandidega meenutame kuuenda loomispäeva tõotust, kus Jumal ütleb: «Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!» (1Ms 1:29) Kui Jeesus räägib mäejutluses, et puud tuntakse tema viljast, siis mõtleb ta selle all meid, inimesi. ...

Elu on sageli näidanud, et teisiti mõtlemine, teistmoodi käitumine ja ütlemine on taunitavad. Üldine ühiskondlik vorm nõudleb seda, et me peame mõtlema ja tegutsema nii, nagu kõik seda teevad. Nendest reeglitest kõrvale kaldudes satume tihtilugu terava kriitikatule alla. Kui ilmnevad uued tuuled, olgu nendeks siis majandusreformid, poliitilised pöörded valimistel või teistmoodi maailmanägemus, läheb kohe protestiks. Inimesel on väga mugav ujuda vanas voolusängis, sest kõik ...

Raha ei ole kunagi palju, raha on alati vähe. Enamjaolt sõltub määratlus sellest, kui suur vajadus raha järele antud ajahetkel on. Õnneks on vajaduse kujuteldav kogum aritmeetiliselt väljendatav suurus, mida lihtsa lahutamistehtega saab lõputult piirata ning sellise sunniviisilise tegevuse tagajärjeks võib kujuneda rahavajadusest sõltuvuses olevate institutsioonide väljasuremine. Riik on oma mured tugevama õigusega ajalooliselt väljakujunenud kombel lahendanud. Toimiv ...

Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel sõlmitud ühishuvide protokolli allakirjutamisest möödub kümme aastat. Eesti taasiseseisvumise järel oldi harjutud sellega, et kiriku esindajad osalesid aktiivselt nii poliitilises, kultuurilises kui avalikus tegevuses. ERSP ja Kristliku Liidu asutamine, vaimulike osalemine Eesti Komitee ja riigikogu töös, sinimustvalge lipu aastapäeva tähistamine Otepää kirikus, üldlaulupeo rongkäigu alustamise eel koos peotule ja ...

Evald Saag rääkis kord oma loengus kujundlikult ja meeldejäävalt Vana Testamendi aegsest templiteenistusest. Ta kirjeldas Jeruusalemma templi kõige pühamat ruumi, kus asus seaduselaegas, kui kohta, kuhu preestrid olid Jumala «lukustanud». Jumal kuulus vaid neile. Ainult neil oli ligipääs Jahvele. Ainult nende kaudu Jumal ka kõneles rahvaga. Eelmisel nädalal märkasid paljud Tallinna bussiootepaviljonidele ja reklaamitahvlitele riputatud plakateid, mis tutvustasid ...

Augustikuu lõpp ja septembrikuu algus on meie kiriku hariduselule olnud väga õnnistusrikkad. Esmalt mainiksin meie kiriku esimese kooli, Tallinna toomkooli taasavamist. Tõsi, Jumala armust alustasime koolitööga Vanalinna hariduskolleegiumi Püha Miikaeli kooli juures juba läinud õppeaastal, kuid iseseisva koolitusloa saime paari päeva eest. See on Jumala õnnistuse ja ühiste suurte jõupingutuste vili. Eriti tahaksin tänada Egle ja Urmas Viilmat, kelle riskivalmidusel, usul ja ...