Vabadus eeldab vastutust
Väga paljudes Eesti linnades on olemas Vabaduse tänav. Tallinnas on see lausa väljak, mitmetes linnades kena lai puiestee. Narvas on ka Vabaduse tänav olemas, aga selline omasugune – mõlemast otsast kinnine. Otse sinna ei pääse, vaid ainult külgteede kaudu. Ka Eesti vabadus tundub kohati kui ummiktänav.
Kui ühelt meie Soome misjonärilt küsiti, mis Eesti osas kõige enam imestama paneb ja eriline on, siis ta vastas, et sõnavabadus. Et Soomes ega mujal maailmas seda nii palju ...
Esmaspäevases Postimehes arutleb kolumnist Mihkel Mutt eestlaste õnnelikkuse üle (Eestlaste õnnetunne on nihkes, Postimees 12.08.2013). Ta küsib retooriliselt, kas eestlaste püsimine alati erinevate õnnepingeridade tagaotsas ei viita meie rahvuslikule omapärale, ning tõdeb, et eestlasel on ilmselt oma õnne ja õnnelikkuse avaldamiseks vahel natuke teised sõnad ja iseäralik maneer. Poolnaljatledes lisab Mutt, et vist üksnes armunud tüdrukud, süvausklikud ja olümpiavõitjad ...
Nende sõnadega algavat koraali (KLPR 396) olen tänavusel kaunil suvel endalegi üllatusena päris sageli jumalateenistustel ja talitustel kasutanud. On ju soe ja päikeseküllane suvi meie laiuskraadil alati nagu kingitus, samas kui kõiki teisi aastaaegu võtame peaaegu paratamatusena. Eks laulikki peab silmas meie põhjamaist suve, kus linnulaul kajab ainult hetke ning lilleilu ja -lõhnagi jätkub vaid silmapilguks.
Olen sageli mõelnud, et me peaksime siin Eestimaal olema ...
Hiiumaal algavad kirikupäevad. Need toovad kokku peamiselt saarte praostkonna koguduste rahvast, lauljaid mitmest Eestimaa kogudusest. See on kohaliku koguduse ühine usutunnistus kodusaare rahvale. Usu teema Eesti ühiskonnas on populaarne. Seda kinnitab uurimus usust ja usuelust. Kui vaadata raamatupoes riiuleid, kus on kristlik kirjandus, siis tavaliselt on selle ümbruses üsana palju esoteerilist kirjandust ja raamatuid erinevatest religioonidest, mis kõik ju on kirjutatud ...
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso korraldas aprillis Brüsselis diskussiooni Euroopale uue idee leidmiseks. Euroopa võimuringkondades on tekkinud siiras ihalus taasleida kaotsi läinud kirge, Euroopat käivitavat ühisosa, ideed. Meie võimukoalitsiooni juhtpartei tuli hiljuti justkui vastuseks sellele soovile välja kirgliku kampaaniaga «Uhke Eesti üle!». Seda ettevõtmist on tabavalt analüüsinud kirikulehe juhtkirjas kantsler Urmas Viilma. Uhkus rahvast ühendava ...
Tänases juhtkirjas mõtlen Esra Rahula ja tema koostatud tekstikäsitluste peale. Vaimulike konverents palus konsistooriumilt abi lektsionaariumis leiduvate perikoopide alusel jutluste tarvis abimaterjalide koostamiseks. Enne kui uue abimaterjalide seeria juurde tulla, tuli tagasi minna ja vaadata, missugust materjali ja millises ulatuses on olemas. Keset seda tööd tuli teade Esra Rahula lahkumisest meie seast. Enam ei ole võimalik kogenud ametikaaslase käest küsida üht-teist ...
Kirik sündis hirmu ületamisest Püha Vaimu abiga. Lukus uste taha peitunud mehed astusid nelipühapäeval rõõmusõnumiga rahva keskele ja samal päeval liitus nendega ligi kolm tuhat inimest. Märtrite aeg seisis alles ees. Tollased kristlased teadsid, millega riskisid.
Brutaalseid kombeid harrastavas antiikmaailmas oli hirm mõistetav. Jeesus ise ütleb mäejutluses, et tema pärast laimatakse ja kiusatakse teid taga ning räägitakse teist valetades kõiksugust kurja (Mt 5:11). ...
Kummalisel kombel on paljudele inimestele see aasta toonud meelehärmi. Ollakse pahased elektrihinna tõusu pärast. Nurinat on olnud seeüle, et elu pidevalt kallineb. Teised arutlevad presidendiproua hinnalise garderoobi teemal ja nurisemisruumi on veel küllaga. Muidugi valitsus ei kõlba ka kuhugi.
Samas on ka osal vaimulikel meelerahu kuhugi kadunud. Küll on probleeme tekitanud vabamüürlased, teistele teevad muret templirüütlid, mõned on ametis geiteemalise aruteluga ja ...
Käesolev aasta on nimetatud kultuuripärandi aastaks. Käimas on veel muinsuskaitsekuu, mis avati 18. aprillil ja kestab 18. maini, rahvusvahelise muuseumipäevani. Seda päeva on kutsutud tähistama muuseumiööga, milles osalevad ka mitmed kirikud ja hoiavad pühakodade uksed lahti hilise õhtuni.
Kirikul on auväärne koht kultuuripärandi hoidmisel. Üheks ajalooliseks tähtsündmuseks sai Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt eesti rahvusvärvide väljatoomine Tartu muinsuskaitsepäevadel ...
Praegune kirikukogu koosseis koguneb teisipäeval viimasele korralisele istungjärgule. Headel aegadel ei pruugi kirikukogu roll olla väga suur. Kirikuelu kannavad kindel usuline alus ja selged traditsioonid. Keerulistel aegadel tuleb aga sageli astuda otsustavaid samme. Usun, et selles mõttes täitis praegune kirikukogu koosseis oma ülesande väärikalt.
Loomulikult on tähtis osa kirikukogu töös kiriku juhtorganite valimistel. Peapiiskoppi sellel koosseisul valida ei tulnud, ...
Neil, kes lõpetasid usuteaduse instituudi (UI) enne 20. augustit 1991 ja on läbinud vähemalt nelja-aastase õppekava, on riiklikult tunnustatud magistrikraad.
Tee UI hariduse tunnustamiseni on olnud päris pikk ning väldanud ligi kaks aastakümmet. 6. juunil 2005. a võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus «Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus». Selle dokumendi üheks keskseks reguleerimisalaks on ...