Püüan advendiaegset ootamist, mis seotud väga kindla isikuga, veidi laiendada. Meie elu on kui üks suur ootamine. Algul ootame kooliminekut, siis suureks saamist, koolide lõpetamist, head tööd ja kaaslast eluks, lapsi. Järsku märkame, et meil on jäänud siin maailmas kulgemiseks liialt vähe aega. Elust ei saa teha kordustrükki, see on just niisugune, milliseks oleme selle elanud. Kuulus 17. sajandi prantsuse filosoof Blaise Pascal on tõdenud, et me ei ela, vaid aina kavatseme ...

Selle nädala teisipäeval ja kolmapäeval koguneb uus kirikukogu koosseis oma esimesele istungjärgule. Soovime selleks tööks Jumala õnnistust. Kirikukogu on meie kiriku kõige kõrgem otsustamisorgan. Sellepärast tuleb ikka meelde tuletada seda vastutust, mis on seotud kirikukogu töö ja otsustega. Stabiilselt kristlikus ühiskonnas ei ole väga raske õiget suunda hoida. Meie aeg on aga märksa keerulisem. Oleme osa sekulariseeruvast Euroopast, kus ühiskonnas «õilsate» ideedega ...

Kirikuaasta viimased pühapäevad toovad meie silmade ette olulised teemad. Möödunud pühapäeva teema oli valvamine ja tuleval pühapäeval Kristus – kõiksuse Issand. Tähendamissõna peigmeest ootavatest tüdrukutest (Mt 25:1–13) jagab inimesed pisut teisiti, kui meil kirikus on kombeks: tarkadeks ja rumalateks ehk arukateks ja arututeks. Eks meie ole ikka rohkem rääkinud usklikest ja uskmatutest, vagadest ja ilmalikest. Kas ja kui palju kirik väärtustab tarkust, arukust, ...

Ärkame hommikul, peseme, sööme. Kes on harjunud, see loeb hommikupalvet või Piiblit. Kes ei ole harjunud, ei loe. Edasi läheme tööle või kooli ja teeme enamasti päev läbi harjumuspäraseid toimetusi. Meil on elus rohkelt rutiinset, harjumuspärast või traditsioonilist ja me sõltume sellest päris palju. Ometi on neil kolmel sisuliselt sama tähendusega sõnal erinevad varjundid. Rutiin viitab üksluisusele ja on negatiivse kõlaga, ometi aitab just see rasketel eluhetkedel ...

Tuhanded inimesed põlvitamas, sajad ja sajad küünlaleegid hämarate võlvide all, viirukisuits, lõputu palvesosin – seda kogeb iga palverändur pühale maale jõudes ja Issanda jalajälgedes liikudes. Olles äsja palvetanud silmili maas kõigis neis paigus, kus Issand kannatas, risti löödi, hauda pandi ja surnuist üles tõusis, tunnen ennast oma inimlikus tühisuses läbinisti puhtaks uhutuna ja hinge pühitsetuna. Kummaline, et Jeruusalemmas toimub kõik see lõputute kaubalettide ja ...

Reformatsiooni aastapäeva tähistamine pakub ikka ja uuesti võimalusi kristlike põhimõtete, usu ja kiriku olemuse üle mõtiskleda. Küllap aitab meid maailmavaate kujundamisel ja eluvundamendi ladumisel apostel Paulus, kes julgustab oma kirjas korintlasi: «... teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus» (1Kr 3:11). Kristuse käsul ja lähetusel kuulutavad evangeeliumi tema tunnistajad. Sellele missioonile on antud tõotus: «Sina oled ...

Olen tihti mõelnud, millisena paistab luterlik kirik väljapoole. Kas me oleme piisavalt luterlik, õigustame oma nime ja oleme ühtmoodi veenvad nii väliselt kui seesmiselt. Kas me oleme ühtsed oma tegudes kiriku sees ja väljaütlemistes kirikust väljapoole. Kas ei ole mitte nii, et luterlikud põhimõtted on juba pikemat aega taandumas ja üle võetakse teistele kristlikele uskudele omaseid tõekspidamisi ning liturgilisi toiminguid. Kaldun arvama, et meie kiriku nägu on igavavõitu ...

Soovin jagada oma mõtteid mõnede arvude üle 2012. a EKNi väljaantud raamatus «Astu alla rahva hulka». Mind innustas Kaido Soomi artikkel «Eestimaalase kuvand ristiusust ja kirikust ja kristlusest». Selles leiduvad 2010. a sotsioloogilise uurimuse andmete tulemused ja analüüs aitavad koguduse töötegijail lahti mõtestada kogudusetöö prioriteete. Nagu autor ise kirjutab: «Otsin ennekõike vastust küsimusele, kuidas saavad kirikud ja kogudused religioonisotsioloogilise uuringu ...

Käesoleva nädala teemaks on usk ja uskmatus. Tänavusel usuaastal on põjust ikka ja taas süveneda usu olemusse. Avastada selles iseennast, saada selles vägevaks ja viljakaks. Just nii, nagu kõneleb kirikukalendri tänane juhtsõna: «Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: «Nõnda peab olema sinu sugu.»» (Rm 4:18). See oli viide tähtede arvule taevalaotuses, pealegi Jumala tõotus. Hiljutisel reisil Türgimaale külastasime ...

Toetudes oikumeenilisele koostööle ning oma partneritele kõrghariduse vallas, oleme kirikuna võtnud eesmärgiks hoida hariduse kõrget taset. Selleks tuleb investeerida inimestesse ja nende tulevikku, olgu see siis stipendiumide või toetuste, õpetajate või õpetlaste kaudu. Mõeldes järgnevatele põlvkondadele küsin, kuhu lähevad edasi õppima need poisid ja tüdrukud, kes astusid tänavu esimest korda toomkooli, Kaarli kooli, Tartu Peetri luterlikku kooli või teistesse ...

Olenemata ajastust valitsevad ühiskonnas alati teatud seadused, tavad ja kombed. Neist tuleb kinni pidada ja neid täita, muidu minnakse vastuollu üldiste juurdunud arusaamadega. Niisugune on juba ühiskonda reguleeriv mehhanism. Ka usul Jumalasse on olnud oma kindel koht. Inimene on sageli püüdnud vaadata mateeriast kaugemale ja üritanud tunnetada midagi, mis ei sõltu temast. Iga põlvkond on soovinud lahti seletada seda fenomeni omasel moel, aga alati üllatab igavik ...

Septembrikuu algas olulise kohtumisega. Esmakordselt pärast Kodu- ja Välis-Eesti kiriku nähtava ühtsuse kokkuleppe jõustumist 2010. a toimus tänavu 3. septembril Tallinna ja Toronto konsistooriumi ühine koosolek. Eesti kogudusi väljaspool kodumaad oli ka varem, aga 1944. aasta sügis tekitas uue olukorra, kuna kodumaalt pidi põgenema 70 000 – 80 000 kaasmaalast. Koguduseõpetajad hakkasid koondama nii põgenikelaagrites kui mujal eesti kogukondades pagulusse tulnud kaasmaalasi. ...

Kirikukalender julgustab meid käesoleval nädalal mõtisklema Jumala hoolitsuse üle. Teemakohased pühakirjakohad kutsuvad üles loobuma muretsemisest ning usaldama oma elu ja tulevik Taevaisa hoolde. Tänapäeval stressist stressi kulgeva elurütmi käes heitleva inimese vaimset tervist silmas pidades oleks see kahtlemata igati mõistlik püüdlus. Ometi peame sageli oma inimlikus nõrkuses tõdema, et selline kõikehaarav usaldus Jumala vastu käib meile üle jõu ning mure enda ja kõige ...

Vähimalgi määral alahindamata kooliaasta alguse ja kooli tähtsust, tuleb tunnistada, et õppimise puhul on koolil täita vaid üsna piiratud osa. Kooli ülerõhutamine õppetöös võib viia samade tulemusteni, mis oli Vene ajal töölkäimisega. Kolhoosi laudas lehma lüpsmine oli töötegemine, kodus oli sama tegevus vaid ajaviide. Kolhoosis maja ehitamine oli töö tegemine, laupäeval ja õhtuti oma kodu ehitamine sellist väärikust ei omanud. Kui sa tegid kolhoosi sööklas toitu, tegid ...

Tervitan südamest ja soovin Jumala õnnistust kõigile õppijatele ja õpetajatele! Soovin Jumala armu ja hoidmist esmalt neile, kes esimest korda kooliteele asumas. Soovin tarkust ja püsivust neile, kel õppimise raskusi ja rõõme peitev tee on jätkumas. Olgu Jumala õnnistus meie kodude ja peredega, sest ainult üheskoos ning üksteist toetades ja julgustades võime midagi püsivamat saavutada. Soovin armastust ja tarkust ülevalt meile, kes me seisame klassi ees või kateedri taga. ...