Teise ülestõusmispüha hommikul Viljandis toimunud palvushommikusöögil kõneles Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar muuhulgas tehisintellekti võimalustest ja väljakutsetest. Tehisintellektilaadne tarkvara ChatGPT on juba praegu suuteline koostama üliõpilastele etteantud lähteandmete põhjal referaate, esseesid ja muidki loovtekste (minugi lapsed lasid sel kirjutada eluleiva teemalise jutluse, mis, tõsi küll, kantslisse ei jõudnud).  Veel ...

Suure nädala teemad tunduvad rasked. Vaadates Jeesuse kannatusele ja surmale näeme esmalt inimliku kurjuse võidukäiku. Vaid korra kirikuaastas on altarikatted mustad ja see on suurel reedel. Tundub, et inimlik kurjus sai võidu. Mida võisid tunda jüngrid, kes olid kõik jätnud selleks, et järgida Jeesust? Mida koges Maarja, kui ta poeg ema silme all risti löödi?  Maailmas on aegu, mil tundub, et kurjus võidutseb. Sõda on valus ja puudutab meid kõiki. Süütud inimesed ...

Minu ülesanne piiskopina on kaasmaalaste vaimuliku teenimise korraldamine diasporaas Euroopas ja Venemaal. Teenime eestlasi Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Suurbritannias, Belgias, Lätis, Leedus, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Austraalias. Diasporaatöös on kaasatud 28 vaimulikku, praeguste nii koroona- kui poliitiliste piirangute tõttu ei ole kõik saanud diasporaakogudusi külastada. 23. augustil 2022 lahkus surma läbi kaastööline Soomes õpetaja Üllar Nõlv. Aasta ...

Möödunud nädal tõmbas käima kevadise sinodihooaja. Kaheteistkümnest praostkonnast kümnes toimub praosti valimine. Lisaks abipraosti ja praostkonnaüleste töötegijate valimine.  Algatuse au oli Tartul, aga kohe järgneval päeval istusid kokku Tallinna praostkonna sinodisaadikud. Peapiiskop võttis mõlemast sinodipäevast osa. Tema sõnavõtt, nagu ikka, pälvis tähelepanu. Tavapäraselt olid sellesse koondatud mitmed, nii konkreetset kirikupiirkonda kui ka kirikut tervikuna ...

Pidage meeles vange, nagu te oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka teie olete alles maises ihus.                        (Hb 13:3) Apostel Paulus tuletab meile oma kirjas heebrealastele meelde, et selles ajalikus maailmas ei ole keegi lõplikult kaitstud kurja eest. Eesti vanasõnagi tõdeb: „Sandikepi, kerjakoti ja vangileiva eest ei ole keegi kaitstud.“ Igal aastal viibib trellide taga üle paari ...

Möödunud pühapäeva heitlik, kord lumesajune ja siis taas pilve tagant päikest paista lubav ilm ilmestab hästi neid mõtteid ja tundeid, mis valdasid inimesi riigikogu valimiste viimasel päeval ja hilisõhtusel tulemuste ootamise ajal. Pühapäeva ulatunud häälekas valimiskampaania ning parklaid ja teeääri palistavad üleelusuurused plakatid muutusid viimastel nädalatel ilmselt paljudele taustamüraks, nii et mõnigi inimene ohkas tahtmatult, et nüüd lõpuks ometi saab see kõik ...

Aeg-ajalt on hea elu tähtsaid teemasid – ka vaimulikke – läbi mõelda, kasutades erinevaid sõnastusi või võrdlusi. Aastakümnepikkune kaplanitöö on mind asetanud koguduseõpetaja argipäevast pisut kaugemale ja võimaldanud jälgida kirikuelu teise nurga alt. Jagan paastuaja alguses siin mõnda värsket võrdlust, mille olen saanud viimasel aastal Kaitseliidu uues ametis. Sisseelamine Kaitseliidu argipäeva on andnud mulle äratundmisrõõmu: Kaitseliidu jõud rajaneb vabatahtlikel – ...

EELK Misjonikeskuses on kaks erilist päeva aastas. Kindlasti on neid rohkem, aga täna tahan kirjutada kahest.  Üks päev on tavaliselt jaanuari lõpus, kui toimub misjonikeskuse nõukogu koosolek ja seal on minul vaja esitada eelmise aasta tulude ja kulude aruanne ning kokkuvõte aasta tegevustest ja muud tavalised nõukogu pädevusse kuuluvad teemad. Käesoleval aastal kogunes nõukogu uus koosseis: Madis Kask, Kristiina Seppel, Kadre Arikainen, Vootele Hansen, Joel ...

Jaanuarikuus Tartus toimunud vaimulike konverentsi viimaseks päevakorrapunktiks oli „Vaimulike tegevus kriiside juhtijana“. Teemat oli käsitlema tulnud siseministeeriumi esindaja. Tema esitatud küsimuse peale, kui paljudel vaimulikel on kodus esmatarvete varu, millest piisaks vähemalt mõneks päevaks, tõusis üllatavalt palju käsi. Ilmselt on meid järjestikused kriisid piisavalt pikalt koolitanud, et oskame ootamatuks isolatsiooniks valmis olla ning suudame juba planeerida, ...

Kui vaatame oma kirikuelu iseloomustavaid näitajaid viimase paarikümne aasta jooksul, siis näeme kahjuks langustrendi. Tõsi, aeg-ajalt näeme ka tõuse, olgu need siis seotud kiriku majanduselu, keskmise liikmeannetusega või kiriklike talituste arvuga. Üldisemas plaanis ei saa me eitada oluliste arvnäitajate langemist. Samuti on põhjust arvata, et kui oleme peagi tegemas kokkuvõtteid EELK üldaruandlusest, siis vaevalt leiame sealt liikmeskonna või liikmesannetajate arvu ...

Tartu rahule mõeldes peame olema Jumalale erakordselt tänulikud. Esiteks sellepärast, et Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Kuid rahu sõlmimise pärast tuleb olla eriti tänulik, sest sõda alustada on alati palju lihtsam kui seda lõpetada.  Nüüd on meie osaks rahu hoida. Jeesus ütles: „Õndsad on rahutegijad.“ Rooma ...

Hommikul, mil ajalehe Eesti Kirik paberväljaanne jõuab lugejate lauale, on Tartu ülikooli ruumides kogunemas teist päeva EELK vaimulike konverents, mille arutluse all olevad teemad on võetud kokku sõnaga „tervist!“  Kui omaaegsete Tartus toimunud usuteadlaste päevade eeskujul kogunesid kirikuõpetajad taasiseseisvunud Eestis mitmeid aastaid, järjepidevust silmas pidades, kunagisest Tartu toomkirikust ümber ehitatud ruumides, siis hilisematel aastatel on nüüd juba ...

Vaimulikud asuvad peagi vaagima EELK jumalateenistuse liturgia korraga seonduvaid küsimusi. Vastavalt piiskopliku nõukogu ettepanekule soovitakse ühtlustada EELK kogudustes kasutatavat liturgiat.  Ajast aega on kirikulaulu ja liturgiat ikka uuendatud. Ka Gregorius Suur jäädvustas oma nime (muusika)ajalukku eelkõige jumalateenistuse korra ühtlustajana, millest sai oma nime ka gregooriuse koraal. Hetkel on EELK kogudustes kasutusel enamasti kas 1996. aastal välja ...

Eks inimesed ole erinevad, aga vähemalt minu sisemine jõudlus sõltub vägagi looduse aastaringist. Kui nüüd pärast kolmekuningapäeva hommikuti ärgates on juba tajuda, et päev-päevalt muutub aina varem valgeks, siis tunnen, justkui valataks minusse jõudu andvat väge. Olgu päev pööripäevast alates pealegi vaid kukesammu jagu pikem – see vähenegi annab Põhjala inimesele põhjuse rõõmustamiseks. Rõõmu ja rahu on inimesele aga iga päev vaja. Isegi siis, kui meie ümber on palju ...

Minu jõulukaardi sõnum sellel aastal on meie inglid ja muusika. Aide Leit-Lepmets on kujutanud Haapsalu piiskopliku toomkiriku ja linna kohal viiulit mängivat inglit, viiulile on tulnud valge rahutuvi. Taustal on Petlemma täht. Jõulud ja muusika on sellel aastal täitnud meie kirikuid nii muusikute kui kuulajatega. Mõned aastad pausi on toonud muusikute suurema huvi kirikukontsertide vastu. Imetlen seda, kuidas väikesed lapsed, noored, emad-isad, vanaisad ja vanaemad on ...