Ingel ütles: «Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!» Eliisabet hüüdis: «Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!» Lk 1:28, 42 Evangelist kirjutab, kuidas ingel Gabriel tervitab taevase sõnumitoojaga kohtumisest ehmunud Maarjat rahustavate sõnadega: «Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!» (Lk 1:28) Me usume, et Jumal võib meidki kõnetada isikute kaudu, kellega meie elutee või -saatus ristub. Vahel võib mõni selline kohtumine tuua suure ...

Inimestel on mitmeid ettekujutusi ja arusaamu, mida tõeks peetakse. Laialt on levinud arusaamad, et kui üks või teine asi paika pandud ja üldsus selle heaks kiidab, siis nii see on ja jääb. See sobib lihtsustatud mõttemaailma ja selle ettekujutusega on kerge elada või vähemalt nii see näib. Ka tunnustatud teadlased olid 20. sajandil rahul oma töö tulemustega ja oma avastusi teadustöös peeti peaaegu absoluudiks. Nendeks teadusharudeks olid eeskätt astronoomia, füüsika ja ...

Valimisi on olnud palju. Oleme valinud peapiiskoppi, kirikuvalitsust, peagi valime praoste. Kui need nimetatud sündmused enamikule kirikurahvale valimisõigust ei jätnud, siis teine lugu on riigikogu valimistega, kus oma riigi vastutustundlike kodanikena olime kutsutud osalema. Allakirjutanu jaoks olid seekordsed valimised erinevad, sest esmakordselt olin lisaks valijale ka valitav kandidaat koos kuue teise meie kiriku vaimulikuga. Apoliitilisi inimesi ei ole olemas ja ...

Täna 25 aastat tagasi hakkas taas ilmuma ajaleht Eesti Kirik. Paastuaja esimese pühapäeva jumalateenistusel 4. märtsil 1990 õnnistati Tallinna Kaarli kirikus ajalehe esimene number. Koos professor Evald Sae ja lehe esimese peatoimetaja Joel Luhametsaga oli mul õnn olla selle ajaloolise sündmuse otsene kaasosaline. Nii nagu Eesti vabariik ei ole ainult 24, vaid 97 aastat vana, sündis ka ajaleht Eesti Kirik ühe vanema järjepidevalt ilmunud eestikeelse ajakirjandusväljaandena ...

Head sõbrad, õed ja vennad, soovin Teile õnnistatud Eesti riigi 97. sünnipäeva. Sel päeval on põhjust mõelda tänumõtteid Jumalale, kes meile meie riigi on andnud ja seda tänini hoidnud. Loomulikult on inimestel selles suur osa, kuid viimaks on kõik Jumala kätes. Ent mida tähendab fookusemuutus inimestelt Jumalale? Eelkõige tänulikkust. Meie silmade avanemist kõigele sellele, mida elu tänases Eestis võimaldab. Tänulikkust loomulikult ka olnu eest, kõigi nende inimeste eest, ...

Hea Eesti Kiriku lugeja! Täna on palvepäev, mil kutsutakse kokku vanemad ja kogu rahvas, et kahetseda oma pattu, valmistuda paastuajaks ja võtta kuulda Jumala kümme käsku. Paastuaega langevad meie rahva jaoks nii riigi sünnipäev kui riigikogu valimine. Loodan, et kirikuleht on Sind saanud aidata ja juhatada, tuua uudiseid nii kiriku kui riigi elu puudutavates küsimustes ja olla avatud vabaks arutluseks. Kirikus on toimunud viimaste kuude jooksul mitmeid muudatusi. Usun, et ...

Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on alanud uus arengu­etapp. Koguduste pilgud on pööratud uue valitud peapiiskopi ja kirikuvalitsuse poole. Me vaatame lootusrikkalt tulevikku. Vastutuse kiriku juhtimise eest on suures osas võtnud noorema põlvkonna esindajad, kes ise on liitunud kirikuga üheksakümnendatel aastatel. See vanuserühm on praegu vaimulike hulgas kõige suurem. Kuuekümnendate lõpus oli peapiiskop Jaan Kiivit andnud vestlusõhtul teoloogiaüliõpilastele, ...

Tantsivad ja trumme taguvad lõunamaa pojad. Gregoriaane ja kõrgklassikat kõlada laskvad koorid. Delegatsioonide hordid igast ilmakaarest, seisusest, soost ja vanusest. Iidsed ja mõistetamatud rituaalid ning viimase peal tele- ja digitehnika. Ning sõnad – inimlikult julgustavad ja ülendavad sõnad! Sellisena on meelde jäänud paari aasta tagune Canterbury peapiiskopi ametisseseadmine. Niisugune sündmus pole üksnes pidu, vaid Jumala ilmutuse võimas tunnistus. Ka meie kiriku uue ...

20. ja 21. jaanuaril saavad oma iga-aastasel traditsioonilisel konverentsil kokku Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulikud. Selle aasta teemaks on «Vaimulik amet – perspektiive seest ja väljast?». Vaimulikuks olemist ja vaimuliku ametiga seonduvat on mõned aastad tagasi konverentsil käsitletud, kuid eks ole see teema kirikus alati aktuaalne. Seekord oleme keskendunud rohkem sellele, kuidas vaimulikule vaadatakse ühiskonnas. Ettekande peab kommunikatsioonispetsialist dr ...

Peapiiskopi valimiste aeg on läbi, riigikogu ja valitsusjuhi valimiste aeg on ees. Nii Eesti kiriku kui Eesti riigi uue valitsuse moodustamine käib, veel enne kevadet näeme tulemusi. Seni saab igaüks oma soovunelmaid hellitada ja tarkust jagada. Mulle tundub, et see kevad tuleb teisiti, nagu poeet ja omaaegne siseministeeriumi töötaja Henrik Visnapuu 1919. aastal kirjutas. Eelmiste valitsuste ajal (pean silmas Andres Põderi ja Andrus Ansipi moodustatud valitsusi) on meid ...

Jõulud kui aasta suurimad pühad on selleks korraks taas möödas. Paljud muidu kirikukauged ja -leiged eestlased jõudsid ilmselt vähemalt korragi jõulukirikus ära käia, kasvõi mõnd kaunist kontserti kuulamas. Kuid vaatamata iga-aastasele meeldetuletusele jõulude tähendusest on enamik inimesi paraku ikka vanas vaimus uue aasta teele asunud. Justkui polekski nad kogu jõulumelu keskelt sõime ja lapsukest sealt üles leidnud. Eilne Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev, mida ...

Jõulusündmus kõnetab meid aastast aastasse rõõmu ja rahu sõnumiga. Ometi püüame igal aastal sealt leida ka midagi uut. Kord oleme ise oma elus mõne olulise kogemuse võrra rikkamaks saanud, teinekord aga näib ümbritsev maailm oma harjumuspäraselt kursilt kõrvale kalduvat. Mõnikord mööduvad aastad justkui hulgakaupa märkamatult ja näeme vaeva, et jõuludest ei kujuneks rutiiniks muutunud kommete ja kohustuste koorem. Viimaste aastate majandusmured on meid õpetanud mõistlikumalt ...

Olen mõelnud palju selle üle, kuhu tänapäeva sekulariseeruv ja närviline maailm välja jõuab. See, mis oli aktsepteeritav veel mõned aastad tagasi, on praegu justkui oma aktuaalsuse minetanud. Ühiskond muutub aina vabameelsemaks ja ükskõiksemaks. Noorem põlvkond elab oma virtuaalses maailmas ja on vaimustuses uutest elektroonilistest vidinatest. Leian, et tänapäeva üks suurematest probleemidest on see, et inimesed on hakanud minetama oskust suhelda. Otsesed inimlikud ...

Mõni aeg tagasi helistas mulle hea sõber Peep, et jagada emotsiooni, mis advendiaja alguses tema südant oli vallanud. Ta jutustas, kuidas hommikul kodumajast väljudes märkas samas kvartalis elavat pimedat meest, kes, kepp käes, püüdis orienteeruda tuttaval tänaval. See ei õnnestunud aga kuidagi, sest lumetraktor oli pimeda jaoks harjumuspärase tänavaruumi lumevalliga võõraks muutnud. Pime eksis, kaotas orientiiri ja jäi tupikusse. Minu sõbra hinge liigutas aga eriliselt see, ...

Uus peapiiskop on valitud ja uus kirikuaasta alanud. Ma ei tea, kui palju kirikurahvas uusaastalubadusi annab ja millal täpsemalt, aga korraks istuda ja vaikseks jääda võiks küll. Küsida endalt: kuhu minek? Kiriku kasvuruumi on seoses peapiiskopi valimisega üksjagu arutatud, aga kuidas on lood meie igaühe isikliku kasvuruumi ja minekusuunaga? Jumal küll juhib, aga samas ta ka küsib meie käest: «Mida sa tahad, et ma sulle teeksin – lisaks nendele igapäevastele pisiasjadele, ...