Kirikupäev ja vaimulik laulupidu on selleks korraks jäänud seljataha, ent puudutavad ja inspireerivad kohtumised, laulu- ja mängurõõm, kogemus lootusrikkalt Jumalale vaatavast ning kaasinimesi ja ühiskonda teenivast ja rikastavast Eesti kirikust ja kristlaskonnast tuleb kaasa homsesse ja ülehomsesse. On põhjust olla uhke oma kiriku üle ning veel kord südamest tänada kõiki, kes kirikupäeva ja laulupeo õnnestumiseks panuse andsid. Religiooniõpetaja ja Eesti Kiriku kolumnist ...

Jaanipäevaeelsel nädalal toimus Genfis Luterliku Maailmaliidu (LML) nõukogu korraline istung, millest nõunikuna osa võtsin. Igal aastal kogunevad liikmeskirikute esindajad, et anda hinnang möödunud aasta tegevusele, arutada tulevikuplaane ning langetada nende teostamiseks vajalikke otsuseid. Sõltuvalt külaliste, vaatlejate ja võõrustajate arvust on kokkutulnuid ligikaudu 150. Nõukogu liikmeskond on väga kirju nii traditsioonide, ametite kui vanuse poolest ja äratab imestust, ...

Hea Eesti Kiriku lugeja! Viis aastat on möödunud eelmisest laulupeost. Nüüd on kirikukoorid ja teised kiriku laulupeole tulijad paar aastat tublit tööd teinud. Peatselt on käes aeg anda aru ja tulla kokku Tartu lauluväljakule. Ma tõenäoliselt kordan ennast, kui kinnitan taas, et muusikatöö on meie kiriku kõikide tööliikide hulgas kõige arvukam ja kõige paremal tasemel. Eesti rahvas on jätkuvalt muusikarahvas. Imetlen meie laste- ja noortekooride taset ja noori heliloojaid, ...

Viimasel ajal on palju kasutatud sotsiaalmeedia mõistet. Vahel nimetatakse seda ka uueks meediaks, sest sellega on tulnud inimeste info tarbimise ja jagamise viisi paradigmaatiline muutus. Põhimõtteliselt on nüüdisajal igaühel olemas kõik meetodid, et olla avaliku elu tegelane, jagada enda või teiste kohta tuhandeteni jõudvat infot, avaldada arvamust ükskõik millisel teemal, olla loetud ja hinnatud haridusest või ajakirjanduslikust kogemusest sõltumata. On blogid, ...

Viibisin juunikuus välislähetusel Ukrainas, kutsujaks Interdiac (International Academy for Diaconia and Social Action). Tegu oli Luterliku Maailmaliidu solidaarsustöörühma väljasõiduga Ukraina toetuse kavandamiseks. Odessas oli meid vastuvõtvaks organisatsiooniks DELKU (Die Deutsche Evangelisch-Lutherische Kirche der Ukraine). Kohtumised leidsid aset Odessas, mis on sõjapiirkonnast mõnesaja kilomeetri kaugusel ning peaaegu kahjustamata. Seal on küll toimunud provokatsioone ...

Pärast peapiiskopi valimisi möödunud aasta lõpus on meie kiriku juhtimises tehtud mitmeid muudatusi. Uued praostid on valitud ametisse Viru, Võru, Tartu, Lääne ja Saarte praostkonnas. Kirikuvalitsuses on kaks ilmikliiget ja kirikuvalitsuse koosseis on kahe liikme võrra kasvanud, sest ametisse seati kaks uut piiskoppi. Aeg näitab, kuidas elu edasi läheb, kuid esimesed muljed on juba olemas. Aasta algas õpetajate konverentsiga, millele järgnes Urmas Viilma piiskopiks ...

Püha Jüri päev on ka raamatu ja roosi päev, raamatupüha. Päeva tähistamine saanud alguse Kataloonias 1920ndail, kus inimesed sel päeval vahetasid raamatuid. Teise versiooni kohaselt pärineb päeva idee Barcelona raamatukaupmehelt, kes raamatumüügi suurendamiseks soovitas, et sel päeval võiks iga mees kinkida naisele roosi ja naine mehele raamatu. 1995. aasta 15. novembril kuulutas UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks. Eestisse jõudis raamatu ja ...

Kevad, sinu lävel seistes aimab Looja suurust hing, sest et meie keeldes, kästes ei veel muutu loodusring. Laulusalm räägib meile kevadest, inimese kätetööst ja Jumala asendamatust osast meie igapäevases elus. Üks on selge: külvata tuleb, siis on ka sügisel midagi põllult oodata. Külvitöö kogudustes vajab tegijaid. Rõõm oli eelmisel pühapäeval, 17. mail õnnistada noori piibli- ja misjonikursuse lõpetajaid. Kümme noort olid koos käinud üheksal nädalalõpul ning selle aja ...

21. jaanuaril läks Vikerraadio saates «Ööülikool» eetrisse Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõu Marju Lepajõe intrigeeriva pealkirjaga loeng «Miks haridus on püha?». Ta juhib tähelepanu sellele, et praegu valitsev suhtumine haridusse on mitmes mõttes ambivalentne. Ühelt poolt ei möödu päevagi, ilma et avalikkuses arutataks haridusega seotud teemasid, teisalt ei ole hariduse toimejõud olnud väga kaua aega nii nõrk kui praegu: haritud inimesi kohtab tegelikkuses üsna harva ...

Käesolev aasta on olnud pidustusterohke. Meil on nüüd uus ülemkarjane Urmas Viilma. Ametisse seati piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets. Neljasaja aasta järel on Haapsalu taas piiskopilinn, piiskopiks Tiit. 25. mail seatakse oma teenimiskohas Tartus karjase ametisse piiskop Joel. Me tahame uskuda ja loota, et meie karjased suudavad innustada ja inspireerida oma kirikut. Lootuselapsed peame olema. Hoolimata sellest, et viimasel kirikukogul Pärnus tõdes peapiiskop Urmas, et ...

Võib arvata, mis oleks saanud Noast, kui ta poleks hakanud laeva ehitama. Keerulisem on küsimus sellest, kas näiteks Aabramist oleks saanud tulla suur rahvas ka siis, kui Jumal oleks talle selle ütlemata jätnud ja lihtsalt lasknud Saarail kunagi lapse saada. Ühest küljest oleks ehk jäänud olemata pahandused Haagari ja Ismaeliga, teisest küljest oleks oma rahva hulgas ilmselt olnud raskem leida äravalitu identiteeti, eriti kui oma valitusest mitte teadlik olla. Kirjas pole ...

Ei ole just igapäevane, et meie kirikus seatakse ametisse piiskop. Enamgi veel, selle lehe ilmumisele järgneval päeval oleme tunnistajateks Jumala armule, milles seatakse pühasse ülevaataja ametisse meie vennad Joel ja Tiit. Ühinen paljude õnnitlejatega meie kirikust, sõpruskirikutest ja laiemast üldsusest ning soovin teile mõlemale Jumala armu ja väge, kannatlikkust ja tarkust, pühadust ja püsivust selles kõrges kutses. Tõesti, «kui keegi igatseb ülevaatajaametit, siis ta ...

Möödunud nädalavahetusel olin EELK Välis-Eesti piiskopkonna Rootsi praostkonna sinodil. Rootsi sinod on teinud taotluse tulla Tallinna konsistooriumi alluvusse ja saada üheks osaks kodumaa kirikust. Oma ettekandes kõnelesin Eesti kiriku olukorrast XX sajandil ja väljavaateist XXI sajandil. Minu arvates on omaaegne peapiiskop Konrad Veem selgelt kirjeldanud meie olukorda aastal 1955: «Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik on väliselt õige raskes olukorras. Kiriku tüvi, mis asub ...

Oleme kogemas kirikuaasta kulminatsiooni. Ülestõusmisnädalal tähistame Jeesuse võitu surma üle ja rõõmustame igavese elu võimalikuks saamise pärast. Kogu ülejäänud kirikuaasta tegeleme omal moel selle sündmuse mõtestamisega. Koos apostel Paulusega saame ka täna surma trotsida prohvet Hoosea sõnadega «Surm, kus on su okkad? Põrguhaud, kus on su astel?». Kuid aja möödudes võib võidujoovastus kuhtuda ja igavese elu reaalsus teadvustub meie jaoks sama saatuslikuna kui ...

Niikaua kui mäletan, olen olnud üsna kehv lauamängude mängija. Mitte seetõttu, nagu ei saaks ma nendega kuidagi hakkama, vaid seepärast, et olen väga vilets kaotaja. Ja võib-olla veelgi viletsam võitja. Vähemalt on mu mängukaaslased nii öelnud, eriti sel ajal, kui olin veel laps: kui ma kaotasin, siis nutsin sellepärast, et kaotasin, ja kui võitsin, siis nutsin sellepärast, et keegi teine kaotas. Midagi sarnast on olnud ka siis, kui olen jälginud teisi mängimas või omavahel ...