Tähendus sõnade taga
Sellist pealkirja kandis tänusõnu pälvinud piiblikoolitus Nõmme Rahu kirikus. Sõnaga hermeneia (kr ’seletus, tõlgendus’) tähistas Aristoteles hinges mõeldu üleminekut välisesse vormi. Ometi võib küsida, kas sõnu kasutatakse rohkem selleks, et mõtet väljendada, või hoopis selleks, et varjata? Kas valget võib nimetada mustaks ja musta valgeks? Mäletan satanistide katseid veenda ametkondi, et kurat pole millegi poolest halvem kui Jumal. Paremgi veel. Apostel Paulus ei pea ...
Pereraadios hommikuprogrammi toimetajana töötades sai mulle hästi selgeks mõiste «hapukurgihooaeg». See on koondnimetus sündmustevaesele ajale, mil meedias jutuaine leidmiseks tuleb teinekord teha uudis kasvõi hapukurkide soolamisest. Sageli see hooaeg tõesti hapukurkide soolamise ajaga kattubki. Kirikus on sel perioodil liturgiliseks värvikski roheline. Muidugi ei viita see kurkidele, küll aga tähistab suuremate pühadeta perioodi.
Mõned vabakogudused lükkavad oma suvised ...
Ees ootab põhjamaine suvi, lühike ja ilus, enne seda toimub aga kevadine kõrgkooli diplomite kätteandmine pikka aega kestnud töö kinnitusena. Nii ka tänavu, mil me 17. juunil tänuteenistust ja lõpuaktust peame. Sel kevadel saavad oma töö vilja maitsta mitu diplomanti. Selle nimel on tehtud palju tööd, kuid tulemuseni jõudmise iseloomustamiseks sobib hästi kasutatud aja mõiste. Aega saab kulutada või kasutada. Kulunud aeg kujuneb iseenesest, aja heaks kasutamiseks tuleb aga ...
Suvi läheneb kiiresti. Ees ootab palju huvitavat ja põnevat. Eestimaa suve ilmestavad tuurid ja lõbustused, laulupeod ja tantsupeod ning kuulsad staarid ja bändid. Suvine ajaviide on rikkalikum, kui jaksame kaasa elada. Paljud aga plaanivad minna reisile. Maailm on avatud ja kutsub. Kui rahakott lubab, siis leiab igaüks uue ja põneva sihtkoha, mida külastada või kus puhata.
Mina kutsun sind, hea Eesti Kiriku lugeja, Soome. Helsingist ligi tunniajase autosõidu kaugusele ...
Sellel aastal saime erakordse nelipühaelamuse. Midagi niisugust ei ole ma kunagi kogenud. Olen olnud küll jõuluööl Petlemmas ja ülestõusmispühal Jeruusalemmas, aga pühitseda nelipüha Ameerikas koos suure osa maailma rahvaste esindajatega, kus valged inimesed on vaid üks ja sugugi mitte kõige suurem hulk. Kus Euroopa, mida meie oleme harjunud pidama kristluse põhiliseks kantsiks, ei moodustagi otsustavat enamust.
Eks me oleme ju lugenud esimesest nelipühast, et apostel ...
Oleme täna siia Tallinna toomkirikusse kogunenud tänuga meeles ja südames. Tahan meie kiriku nimel tänada kõiki kiriku sõpru, kaastöölisi, ustavaid abilisi ning töötegijaid, kelle toel ja abil Eesti kirik igapäevaselt toimib ja elab. Üle kõigi meie hingab meie kirikus aga nelipüha Vaim ja Kristuse rahu.
Just Lohutaja Tõe Vaim oli see, kelle saabumine nelipüha päeval pööras Jeesusesse uskujate ja tema järgijate arvu kasvule. Aga rahu kohta ütles Jeesus: «Rahu ma jätan teile, ...
Nelipühad on saabumas. Jälle tahame loota, et see oleks paljudele Kristuse leidmise ajaks ning et needki, kes on eemale jäänud ja unustanud antud tõotused, leiaksid taas üles kirikutee.
Elame kiiresti, magame kiiresti, palvetame jooksu pealt – kõike seda ikka seepärast, et mitte «rongist maha jääda», et olla tasemel ja jõuda võimalikult palju. Kristlased ei erine siin tihtipeale teistest. Vahel tundub, et kirikuski on tegutsejat kraadi jagu rohkem hinnatud kui palvetajat. ...
Mu ema oli sügav palveinimene ja Piibli lugeja. Olin vast nelja- või viieaastane, kui ta hakkas ka mulle Piiblit ette lugema. Ega ma sellest suurt aru saanud, aga kuulata mulle meeldis. See oli kuidagi ilus. Piibli vahel oli üks kaardike, millel oli kirjakoht, mis mulle eriti muljet avaldas.
See lugu oli viimsest kohtupäevast (Ilm 20:11–15), kus raamatud avati. Teine raamat, mis avati, oli eluraamat ja mulle tegi muret, kas ka meie nimed on kirjutatud eluraamatusse. Ema ...
Kirikukalendri järgi elame praegu ülestõusmisajas, rõõmu ja hõiskamise ajas, nagu tuletab meile meelde ka eelolev Jubilate pühapäev: «Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!» (Ps 66). Sündmust, mis meid rõõmust hõiskama paneb – Kristuse ristisurma ja ülestõusmist – võib nimetada mitut moodi, üks võimalus on rääkida sellest kui uuest lepingust, mille Jumal on inimesega teinud. See on täiesti erakordne leping: tingimused on rängad, nende ainsaks täitjaks on Jumal ise, kõik lepingust ...
Möödunud laupäeval osalesin Välis-Eesti piiskopkonna Rootsi praostkonna sinodil, kus esitleti praostkonna aruannet. Tekkis põgus arutelu, kas peaks jätkama statistilisse aruandesse koguduse piirkonnas elavate eesti luterlaste koguarvu märkimist või mitte. Põlvkonnad on vahetunud ja koguduste piirkonda on saabunud uued eestlased, kellega kogudustel kontakt puudub. Võõral maal on raske määrata eestikeelse misjonipõllu ulatust.
Ka Kodu-Eestis küsitakse, kellega me kirikuna ...
Hea tooni juurde kuulub rõõmsalt tulevikku vaatamine. Sõjaohtu pole, naabrid meid ei ohusta, rahvaste ränne meid ei hirmuta, Lähis-Ida konflikt meid ei puuduta, Euroopa Liidu sisepinged on alati lahendatud, inimesed on head, rahvas on tark, pattu ei ole olemas.
Kuritegevust põhjustavad seadusandluse puudujäägid ja kellegi tegemata kasvatustöö või vähesed vaba aja veetmise võimalused. Surmast me ei kõnele. See on alati erand või õnnetus. Sageli ka arstide saamatus. Elu tuleb ...
Aastaid tagasi oli mul võimalus palmipuudepühal viibida Iisraelis ja näha ning osa võtta pidulikust protsessioonist, kus noorukid lehvitasid lopsakaid palmioksi ja rõõmsate laulude ning muusika saatel suundusid kirikusse missale. Kirik oli rahvast tulvil. Seal oli araabia kristlaste kohalik kogudus ning kõik kokkutulnud väljendasid oma pühaderõõmu üsna elavalt ja valjuhäälselt. Põhjaeurooplastele tundus selline sigin-sagin harjumatu ja mõni väljendas ka arvamust, et ...