Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks
Tuhkapäeval, 1. märtsil 2017
Aga keegi ütles Jeesusele: „Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?” Lk 13:23
Sellele küsimusele on inimesed ikka vastust otsinud. Murega. Kardetakse, et ei kuuluta nende hulka, kes pääsevad, sest valitute arv saab enne täis. Justkui oleks Jumal määranud õndsaks saajate hulgale arvulise limiidi.
Rangeimaid piire seab õigeksmõistetutele ja pääsejatele mitte Jumal, vaid inimene. Jeesus imestab, et piireseadvat hoiakut esindavad oma ...
24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 99. aastapäeva. Riigi sünnipäevale lisab tähtsust lippude ja teiste sümbolite ilmumine tänavapilti. Tähtpäeva eel süüviks korra sellesse varjatusse, millest riiklikud sümbolid esmavaatlusel ei kõnele.
Sõnad, mida hümnina laulame, või lipp, mida kanname, on väärika ajalooga. Rahvushümniks saanud laulule kirjutas sõnad Voldemar Jannsen ja see kanti ette esimesel laulupeol 1869. Kui sinimustvalget 1884. aastal Otepääl õnnistati, kõlas ...
Eile oli sõbrapäev. Vähesed päeva tähistajad teavad, et algselt oli tegemist kirikupühaga ja Valentiniks nimetatud mees oli legendide järgi kristlik märter. Keskajal tugevalt romantilise armastusega seostunud kaitsepühak ja sõbrapäeva tähistamise tava annavad ainest mõelda sõpruse ja inimlike suhete tähtsusele ka kirikus. Liiati veel seepärast, et sõbrapäeval lõppes iga nelja aasta tagant toimuv Soome kirikuvalitsuse visiit Eestisse peapiiskop Kari Mäkineni osalusel. Soome ...
Eelmise nädala reedest algas Põltsamaa koguduse majas kolmas piiblikursus. See on EELK Misjonikeskuse piibliõppe kursus täiskasvanutele. Nooretele on eraldi kursus, mis alustas juba sügisel. Mul oli hea meel olla uue alguse juures ja tutvuda 23 õppijaga Eestimaa kogudustest. Kõige kaugemalt tulijateks on saarlased. Osalejate hulgas on ajalooõpetaja, kes mõne aasta eest käinud noorte piibli- ja misjonikursusel, muuseumitöötaja, kodumasinate parandaja, kirikuvanem, ...
Igal aastal jaanuari lõpus on EELK vaimulikud kogunenud konverentsile. Käesolev aasta on erandlik. Kokkusaamine toimub sellel aastal maikuu 26. ja 27. päeval Tartus. Selleks on päris mitu põhjust. Esimene ja kõige tähtsam on kindlasti see, et tänavu möödub esimesest kirikukongressist 100 aastat. See kongress tõi kaasa suure muutuse meie kirikukorraldusse. Esimesel kirikukongressil Tartus 31. mail ja 1. juunil 1917 sõnastati Eesti vaba rahvakiriku projekt. Kongress kogunes ...
Jeesus palub ülempreesterlikus palves, et tema jüngrid võiksid olla üks. Üks nii lähedaselt kui Isa Pojas ja Poeg Isas. Seda kõike eesmärgil, et meil võiks olla usku Jeesusesse kui Isa läkitatusse. Et tema on meie Issand ja Õnnistegija. Meie tema lapsed ja rahvas.
Tundub, et Jeesuse palve – ning küllap tema palvega liidetuna meiegi palved – on hakanud viimastel aastatel eriliselt täituma. Kasutades emeriitpeapiiskop Andres Põderi sõnu aasta lõpul Pirita kloostris – ...
Olin meeldivalt üllatunud, kui eelmise aasta viimasel päeval potsatas vaimulike meililisti üleskutse Tartu praostkonnast, kus kõiki meie kogudusi kutsutakse osalema algatuses, mille projektinimeks on „Eestpalvekogudused“. Selle ühel hämaral advendi õhtupoolikul Maarja-Magdaleena koguduse pastoraadis sündinud idee kohaselt loositakse kõigi nende koguduste vahel, kes 10. jaanuariks andsid oma soovist teada, välja paarid, kes on ühe aasta jooksul teineteisele ...
Lugedes hinnanguid möödunud aastale jääb mulje, et nupud seniste arusaamade malelaual on segi löödud. Vaieldakse, kes tegi sohki või kes teeb uue avangu. Suutmatus tunnistada oma vigu sunnib rääkima „tõejärgsest“ ajastust, samas kui teiste meelest on seni korratud tõed ammugi muutunud ebausutavaks.
Küsimus pole lihtsalt hirmus terrorismi ja põgenike ees, vaid poliitikate ees, mis seda on põhjustanud. Võõrandumist on suurendanud ka arrogants, topeltstandardid ning eesmärkide ...
Üks mälestuspilt jõululaupäeva õhtust. Suur tuledesäras kirik, kaunid orelihelid, rahvast nii palju, nii palju, et ei taha äragi mahtuda. Tahaks kirikusaali pääseda, aga ei, kuna oleme hiljaks jäänud, siis enam ei mahu kuhugi istuma. Suundume mööda treppi ülespoole, rõdudele. Trügime rahva vahelt läbi, et natukenegi midagi kuulda-näha, kui äkki käib sõbrannade reast läbi hirmusosin «Mata õps!». Kõik teadsid, et kui kirikus näed õpetajat, tuleb sellest ainult paksu pahandust. ...
Viimasel ajal on Eesti ja teised piiririigid haaratud protsessi, kus nad on pandud sundvaliku ehk dilemma ette. Rahvusvaheliste suhete teoorias kasutatakse sellise olukorra analüüsimiseks julgeoleku dilemma mõistet. Sellega on võimalik seletada riikidevaheliste suhete vastastikmõju. Näiteks ühe riigi kaitsevõime tugevdamine toob kaasa teise riigi relvastumise, kuna too riik võib seda pidada ründerelvastuseks ning soovib enda julgeoleku tagamiseks oma relvajõude suurendada. ...
Elame Eestis, Euroopas ja kogu maailmas ebakindlaid aegu. Mind on pannud mõtlema Inglismaa otsus astuda välja Euroopa Liidust, inetuks muutunud presidendivalimine USAs ja populismi levik mitmetes maades.
Küllap oli õppetund Eestile ka presidendi valimise protsess ja valitsuse vahetus. Kõik see annab analüütikutele ja ühiskonnauurijatele mõtlemisainet. Eesti valitsuse vahetuse osas lähevad arvamused lahku: oli see peenhäälestus või poliitiline pööre. Öeldakse, et tark ei ...
Selle aasta septembris pidasin ühe oma elu kõige meeldejäävama, aga paraku ka raskeima teenistuse. Toimus EELK Kesk-Inglismaa koguduse viimane eestikeelne jumalateenistus, millega lõppes koguduse tegevus ja eestikeelsed teenistused Leicesteris.
Olin seda teenistust ja selle paratamatut saabumist ammu kartnud ja ühel hetkel jõudiski kätte aeg, kui kogudusel ei olnud enam jõudu jätkata. Sealne eestlaskond oli võõrsil nõnda kaua saanud tuge eestikeelse koguduse tegevusest. ...