„Köster seisiski magamistoa lävel. Poisid teretasid. Köster võttis tervituse vastu ja vaatas toas ringi; läks siis otseteed Tootsi juurde, võttis tema pintsaku hõlmast kinni, vaatas Tootsile silmi ja ütles pikkamisi ja selgelt: „Sind, Toots, on Jumal oma vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Nii, nagu ta viljaikaldust saadab, rahet ja vihmavalingut laseb tulla, nii lõi ta sind kohutavaks näituseks maailmale, kui kaugele inimlaps võib langeda, kui ta oma ...
Augustikuu viimase päeva keskpäeval (homme) tähistatakse Tori kirikus vaba Eesti päeva. 31. augustil 1994 lahkusid Eesti pinnalt meie maad pool sajandit rüüstanud ja reostanud Vene sõdurid. Okupatsiooniarmee lahkumine tähendas Eesti jaoks põhimõtteliselt Teise maailmasõja lõppemist. Tänavu saab sellest 29 aastat. Eestlastele võiks see päev olla sama suur nagu 8. mai, võib-olla suuremgi. Ja seda päeva võiks tähistada mujalgi kui Toris. Vähemalt võiksime seda päeva ...
Taasiseseisvumispäev on selleks korraks peetud. Kõned on kuulatud. On vaadatud minevikku ning kiigatud tulevikku. Oleme saanud kinnitust, et püsime ning võrreldes eelnevate aegadega ei ole seis väga hull. Selliseid ülevaid hetki on meile väga vaja – korraks tunda pidupäeva hõngu ja jätta kõrvale igapäeva argised mured, mis muidu päevast päeva meie kaaslasteks on. Meil on nii väga põhjust oma riigi üle uhked olla, kuigi paljudel on täna väga raske. Hinnatõus ja eelolev sügis ...
August on lõikuskuu – mida külvad, seda lõikad.Eesti taasiseseisvumispäeval, eeloleval pühapäeval mõtlen viimase 105 aasta sündmustele. Vaatan tagasi Eesti kiriku rahutööle. Oma esimeses pöördumises koguduste poole 4. detsembril 1919 kutsus piiskop Jakob Kukk üles ehitama oma kirikut ja parandama seda, mis laastav sõda oli purustanud. Kirik nägi oma ülesannet rahutöös, mille alus on Piiblis. Kiriku rahutöö sõnum oli tänu Vabadussõja lõppemise ja rahulepingu eest. ...
Juulikuus, mil Eesti Kirik aastatega juba vaat et traditsiooniks saanud kombel ei ilmunud, sain kolm telefonikõnet, mille sisu oli üks. Helistajad küsisid, miks kirikuleht ilmunud ei ole. Mis on juhtunud, uuriti mureliku nõudlikkusega. Tunnistan, et need kõned tegid rõõmu, kuna lubasid näha meie väljaande vajalikkust ja lugejate huvi. Innukalt selgitasin majandusliku kokkuhoiu osaks oleva kollektiivpuhkuse ideed, mille sisuks on „tõmmata juhe seinast“, ning toonitasin, et ...
Suur suvi on Eestimaale jõudnud ja täna on suvine pööripäev. Samale ajale langeb ka Ristija Johannese päev, eestipärase nimekujuga jaanipäev, mida rahvas armastab jaanilaupäeva õhtul lõkke ümber pere ja sõpradega koos tähistada. Nädala pärast algavad peaproovid selle suve üheks suursündmuseks kujunevaks noorte laulu- ja tantsupeoks „Püha on maa“. Nii pakuvad lähipäevad ja -nädalad tähistamist väärivaid sündmusi. On, mida tähistada!
Sellel nädalal tähistame ka ...
Täna on lipud heisatud leinalippudena ja keskpäeval helisevad kirikute leinakellad, sest on 14. juunil 1941 toimunud küüditamise aastapäev.
Küüditamine on olnud läbi ajaloo üks viis etnilise puhastuse läbiviimiseks, ebamugava või üleliigse rahvagrupi likvideerimiseks või „jalust ära“ viimiseks. Näeme, kuidas ajalugu kordub neil päevil selgi karmil ja ülekohtusel moel Ukrainas.
1940. aasta juunis okupeeritud Eestist rullus kümne aasta jooksul üle viis ...
Nelipühade ja kolmainupüha vahelisel ajal oli meie kalendris 1. juunil lipupäevana lastekaitsepäev. Meie valdades ja linnades toimusid mitmesugused üritused lastele ja peredele. Nii mõnes koguduseski jäi sellele päevale või nädalavahetusse lasteüritusi või laagreid, millega lõpetati pühapäevakooli hooaeg või korraldati laste jaoks teemapäev.
Lastekaitsepäev kutsub mõtlema eriliselt lastele, pöörama tavalisest rohkem tähelepanu nende heaolule, õigustele, ...
Elame sellel nädalal nelipüha vaimus. Võiks öelda, et Piiblis on kaks vastuolulist meediasündmust. Vanast Testamendist loeme lugu Paabeli torni ehitamisest. 1. Moosese raamatus kirjutatakse, et kogu maailmas oli üks keel. Inimesed ütlesid, et tehkem telliskive ja ehitagem enesele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, et meil oleks nimi, mis ei haju kogu maailmas. Jumal otsustas aga teisiti, ta segas inimeste keeled. Kommunikatsioon ei toiminud, sest sellel oli vale eesmärk ...
Jumala armu ja abiga pühitsesime eelmisel nädalal Kristuse taevaminemise püha ning kui Issand annab, siis rõõmustame mõne päeva pärast Püha Vaimu väljavalamisest nelipühal. See omapärane vahepealne aeg võiks meid suunata mõtlema alguse ja lõpu või ka ühe etapi lõpu ja teise alguse vahelisele perioodile meie elus. Võime nimetada neid perioode ukselävel seismiseks või liminaalseks olekuks. See on aeg, mil oleme otsekui kahe maailma vahel, olles lahkunud ühest, kuid pole veel ...
Olen viimasel ajal esitanud endale või mõnele kaastöölisele tahtmatult küsimuse, miks on ühte konkreetset linna tabanud järgemööda ootamatud sündmused, millel on otsene mõju nii inimeste vaimsele kui füüsilisele tervisele. Nendeks sündmusteks on olnud koroonakriisi puhkemine, pikaaegsete elektrikatkestuste ja joogivee saastumise valusad tagajärjed. Üheks võimalikuks vastuseks on see, et paraja elanike arvuga ja teistest selgelt eristatav piirkond on kogu Eesti väike mudel, ...
Elame ajal, kus inimesel peaks olema rohkem vaba aega kui eelnevatel põlvedel. On selleks ju palju pingutatud ja tööd tehtud. Kõikvõimalike ülesannete jaoks on meil abiks mitmesugused masinad ja vahendid. See annab inimesele võimaluse tegeleda päris asjadega, leida rohkem aega iseenda ja oma lähedaste jaoks. Kõlab põnevalt, aga kas see ka nii on?
Tänase päeva ilmselt põnevamaid uustulijaid inimese abistamiseks on tekste koostav juturobot. Kuigi esimesed sarnased ...
Missioloog Risto Ahoneni raamatu „Lähetys uudella vuosituhannella“ peatükk „Globaliseerumise väljakutse kirikule“ annab mõtteainet kristliku identiteedi püsimise kohta. See tähendab, et kirik peab ühelt poolt vältima kapseldumist ja teiselt poolt kõigega kaasajooksmist. Oma identiteeti avastades teadvustame ka oma suhet ühiskonnaga ja kogu maailmaga. See toob parema arusaamise, kes oleme usklikena, kogudusena, kirikuna; milline on meie suhe oma ajastu, kultuuri ja ...
Arutelu sooneutraalse abielu üle on üks etapp pikemast protsessist. Abielu mõiste laiendamine ka samasooliste inimeste kooselule toetub sooneutraalsuse utoopilistele põhimõtetele. Kultuuride areng toimub aastasadade mõõtkavas. See on nii aeglane, et sellest ei saa selget pilti ühe inimelu pakutava kogemusbaasi alusel. Vaja on ajaloolist uurimist, et mõista nende arengute kulgu ja põhimõtteid.
Jyväskylä ülikooli traditsioonilise kasvatusteaduse professor Tapio Puolimatka ...
Käesoleval nädalavahetusel tähistatakse Eestis juba üheteistkümnendat korda veteranipäeva. See on päev, mil pöörame tähelepanu nendele Eesti meestele ja naistele, kes on kodust kaugel panustanud Eesti julgeolekusse rahvusvahelistel sõjalistel välisoperatsioonidel. Kokku on rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel osalenud üle 3500 Eesti sõduri, kellest oma elu on kaotanud 13 ja vigastada on saanud üle 130 sõduri. Kui Eesti panus NATO kollektiivkaitsesse on vahel jäänud ...