
„Köster seisiski magamistoa lävel. Poisid teretasid. Köster võttis tervituse vastu ja vaatas toas ringi; läks siis otseteed Tootsi juurde, võttis tema pintsaku hõlmast kinni, vaatas Tootsile silmi ja ütles pikkamisi ja selgelt: „Sind, Toots, on Jumal oma vihas loonud, nuhtluseks inimestele nende pattude eest. Nii, nagu ta viljaikaldust saadab, rahet ja vihmavalingut laseb tulla, nii lõi ta sind kohutavaks näituseks maailmale, kui kaugele inimlaps võib langeda, kui ta oma ...