Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kulminatsioon saabub mõne päeva pärast. 23. veebruaril 1918. aastal hõigati välja Eesti iseseisvuse manifest Pärnus Endla teatri rõdult. Päev hiljem tehti seda Tallinnas. Kokkuleppeliselt on kuulutatud just 24. veebruar Eesti Vabariigi iseseisvuse päevaks. Seda päeva on tähistatud kõrgelt lehviva sinimustvalge all, aga ka siis, kui rahvusvärvidega lipud hoiti varjatult seal, kus vaid kõige usaldusväärsemad pereliikmed seda teadsid. ...

Tuhkapäeval tähistatava palvepäeva mõtteks on muu hulgas palvetada meie peagi sajandat aastapäeva tähistava Eesti riigi ja rahva ning meie juhtide eest. Samal ajal vaatame meeltparandava südamega korraks ka minevikku, eilsesse ja tunaeilsesse päeva. Alles siis saame uude sajandisse astuda õigeksmõistetute ja patust puhastatutena. Tunnistagem patutunnistuses valusat ja alasti tõde oma isiklikust süüst ja rikutusest, lootes Issanda Jeesuse Kristuse sõnadele: „Tõde vabastab ...

Veebruar on täiesti ainulaadne kuu. Pole teist sellist kuud, kuhu mahuksid pühad, mis tuletavad meelde keskseid sündmusi meie maa ja rahva loos. Enamgi veel, nad suunavad pilgu Jumalale, kes soovib meile muidugi eelkõige anda oma igavikulist kuningriiki, kuid on tõotanud ka õnnistada oma laste maist elu ja selle korraldamist. Läinud nädalal pühitsesime Tartu rahulepingu sõlmimise 98. aastapäeva. Küllap meenutati seda teisteski kogudustes, arusaadavalt aga Nõmme Rahu ...

Täna on jaanuari viimane päev. Ülehomme on küünlapäev ja Tartu rahu aastapäev. President Lennart Meri nimetas Tartu rahu Eesti sünnitunnistuseks. Iseseisvuse saavutamisest möödub peatselt sada aastat, aga Tartu rahulepingule kirjutati alla alles 98 aastat tagasi. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu moodustatud Eesti Päästekomitee Jaan Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitja ja kohtuministrina. Käis Vabadussõda, ...

Missugune on tänane ja homne? Täna toimub vaimulike konverents, kuu aja pärast saab katkestuse läbinud Eesti Vabariik saja-aastaseks, ent saja aasta eest algas ka Vabadussõda. Jätame lahtiseks küsimuse välise füüsilise segamise ennustatavusest lähiajal, aga väline vaimne vahelesegamine Eesti ellu toimub eri kanalite kaudu ja osa kohalikke huvigruppe tegutseb samuti Eesti tulevikku lagundavalt. Rünnaku all on kultuur, haridus, keel, kirik, perekond ja isamaa. Sellele on ...

Meie kiriku vaimulikel on jälle võimalus kokku tulla oma konverentsile, mis sel aastal toimub Nelijärve puhkemajas 23.–24. jaanuaril. Teemaks „Ecclesia semper reformanda et ministranda est“. Konverentsi esimene päev kannab pealkirja „Kristlus ja rahvuslus“ ja teine päev „Teeniv kirik, riik ja rahvas“. Ilmselt ei tule teema valik üllatusena, kui peame silmas meie riigi juubeliga seonduvat. Alatasa võib kuulda arvamusi, et ristiusk on eestlastele võõras ja pealesurutud. Meie ...

Mäletan oma kantsleriameti päevist üht visiiti koos tollase peapiiskopi Andres Põderiga värskelt ametisse asunud kultuuriministri Urve Tiiduse juurde. Peapiiskopil olid kohtumise ajal ees märkmed, kus jutupunktidena kirjas teemad, millest soovisime kõnelda. Pühakodade programmi jätkumise ja Niguliste omandiküsimuse kõrval oli peamiseks külastuse põhjuseks kohe-kohe riigikogus vastu võetav riiklik strateegiadokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Meid tegi ...

Igaühel on vaba voli valida lahkunud aastast välja sündmused, mis teda enam kõnetasid ja meeldejätmist väärivad. Eesti Kirik ei koosta aastalõpus ede- ega tagatabeleid. Ma ei tea, on see hea või halb. Paljud meediaväljaanded teevad tabeleid, et suruda nappidesse ridadesse üks Issanda aasta, mis oma kirjeldamatus mitmekesisuses seda õigupoolest nagu ei võimaldagi. 13. detsembri lehes trükkisime ära peapiiskop Urmas Viilma advendikõne, kus ta tõi välja 50 mõjutu loetelu. ...

Esimesel jõuluööl sai Jumal inimeseks. „Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde“ (Jh 1:14), kirjutab evangelist Johannes. Tema tunnistus jõuluööl lihaks saanud Sõnast on liigutav ja võimas – Sõna kui Jumal, Sõna kui inimene! Kogu ristiusu õpetuse aluseks ja tuumaks on sõna. Kirjapanduna pühakirja sõna. Ilmutatuna Jeesuses Kristuses lihaks saanud Sõna. Võime seda nimetada Jumala kõneks. Jumal on ...

Kirikuaasta on lõppenud ning uus alanud. Juba paistab ka kalendriaasta lõpp ning on aeg möödunule tagasi vaadata. Selle aasta jooksul on palju, mida meenutada. Oleme tähistanud EELK 100. aastapäeva ning meeles pidanud reformatsiooni 500. aastapäeva. Tähtsaid sündmusi on olnud teisigi ning neid jagub ka uude aastasse. Lõppev aasta on Eesti Kirikute Nõukogu poolt kuulutatud kaplaniteenistuste aastaks. See on andnud põhjust koos EKNi ja kaplanaatidega arutada, millised on meie ...

Vaata, su pääste tuleb! Jesaja 62:10–12 Oleme astunud uude kirikuaastasse. Lähenevaid jõulupühi valmistab ette advendiaeg, mis on endasse vaatamise ja vaimse kasvamise ajaks kristlastele kõikjal maailmas. Võime mõelda, kuidas maailma Päästja alustas oma teed siin maailmas nii nagu iga teinegi inimlaps. Ta oli samasugune väeti ja abitu, keda ähvardasid selle maailma ohud. Aga ta oli samas ka Päästja, kes tuli siia maailma tõelise Jumalana päästma igaüht, kes tunnistas ...

Viimasel konsistooriumi täiskogu koosolekul arutati kooseluseadusega seotud küsimusi. Koosolekul osales ka Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kelle sõnavõtt 4. oktoobri telesaates „Suud puhtaks“ tekitas mitmeti mõistmisi. Millest siis koosolekul räägiti? Esiteks esitas allakirjutanu koosolekul viibijatele küsimuse: mis vahe on kooseluseadusel koos rakendusaktidega ja praegu kehtival perekonnaseadusel, mis käsitleb abielu? Kuna vastust ei tulnud, pidi küsija ise ka ...

Kirikuaasta lõpul kutsub kirik süvenema igaviku, viimse kohtu ja valvamise teemadesse. Vahel tundub, et neile mõeldakse viimasena. Ometi ulatuvad nad sedavõrd meie argipäeva ja kultuuri, et ajakiri Vikerkaar pühendas eshatoloogiale terve juulinumbri. Tõsi: mida oleks väärt meie ajalik elu, kui meie sihid ja mõõdupuud ei ulatuks igavikku? Paraku pole head ja kurja, tõde ja vale, millest tulevik sõltub, alati kerge eristada. Kiusatus ehib end ikka ilusate ...

Homme on taassünnipäev. See, mis praegu käsil, on meie rahva uus võimalus olla iseseisev, olla vaba. On iseenesest selge ja olen seda ka mõnel pool rõhutanud, et võimalus olla iseseisev on veel tänapäevaseski maailmas Jumala haruldane and. Riigita rahvaid on maailmas üksjagu, ka rahvaarvult suuremaid kui meie. Meenub aastate tagant üks kurbnaljakas lugu – kui ei oleks kurb, olekski naljakas. Nimelt olid kunagi Tallinnas külas ühe suurema, riigita sugulasrahva esindajad. ...

Sündmusterohke aja nagu usupuhastuspüha, pühakutepäeva ja hingedepäeva järel oleme siirdunud hämarasse hilissügisesse, mille mõtet ja tajumist hägustavad kõikjale tungivad kireva valgusega reklaamid ehk elektrienergial toimivad loodusressursi raiskajad. Vaimselt tühised ja ökoloogiliselt kahjulikud pilgupüüdjad. Sündmuste nähtava tähistamiste lõppedes tuletan meelde reformatsiooni keskset ideed inimese ja kiriku püsivast meeleparandusest. Selle juures aitab hämar aastaaeg ...