Usun, et tänapäeval teab juba igaüks, kes vähegi meediaga kokku puutub, mida tähendab hapukurgihooaeg – nii sõnana kui ka kogemusena-tõdemusena, et jälle on uudis tehtud mitte millestki. Milline võib aga näha välja hapukurgihooaeg hinges? Tundsin seda hetkeks, kui panin lõpuks käest paar pikka aega tegemisel olnud ja juba üksjagu tüütavaks muutunud tööd. Paar viimast „Send“-vajutust, märkmepaberid laua pealt kokku ja hunti. See ja see on tehtud, see peab järgmist nädalat ...

Lühike põhjamaa suvi, mis tänavu otsekui kingitusena meie riigi juubeliks erakordselt vara algas, on teatavasti ka parim aeg palverännakule minekuks. Ma usun, et enamiku meie koguduste raamatulettidele või uste juurde on juba jõudnud või kohe jõudmas Eesti Kirikute Nõukogu äsja üllitatud teeliste kirikute brošüürid. Neist leiame väga hea ülevaate sellest, kui palju meie väikesel Maarjamaal eri konfessioonide palvekodasid on ning mida sellelgi suvel on võimalik kas avastada ...

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus nelipühade ja teema-aasta „Eesti usk“ alguse puhul Armsad kaaskristlased ja kaasmaalased, vennad ja õed! Meie rahvas on soovinud ja suutnud olla vaimult suur. Olulise panuse sellesse on andnud Vaim, mille tulekust inimeste juurde tunnistab ristiusk ja kõneleb nelipüha – ärkamise, elujõu ja osaduse väljendus. Jumala elustava Vaimu lätted voolavad läbi ajaloo, luues uut ja ilusat, andes julgust ja tulevikulootust. Sarnaselt nelipühapäevale, ...

Maestro on lahkunud. Just nimelt lahkunud, mitte kadunud. Kaduda võib rahakott või südametunnistus, kuid neidki võib Jumala armuga üles leida. Inimene ei kao kuhugi. Saati siis veel ristiinimene. Jumala juures on ta alati alles. Leitud, õnnistatud ja hoitud. Meie jaoks aga, kes me veel mõne aja siinpool oleme, on alles nende inimeste armastus ja soojus. Nende selged ja sügavad jäljed mitte ainult maakamaral, vaid meie hinges. Miskipärast arvan, et meie esimene lähedasem ...

Meie ööpäev läbi tegusal ajal on oluline, et igal minutil, tunnil, nädalapäeval ja kuul oleks mingi eriline sõnum. Ma ei pea silmas ainuüksi kirikukalendrit – see pühade rütm on meile iseendastmõistetav –, vaid aja ja hetke kordumatut väärtust. 12. detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna sündinud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ülesanne on jätkuvalt meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine. Õnnitlen Eesti ...

Kas sul oleks üks hea juhtkirja teema ajalehele Eesti Kirik? Umbes selliselt võiks sõnastada, kuidas üks sõber mu poole pöördus. Ega minulgi pole, aga jäin mõtlema ja korraga kohtasin vaimulike loosungite raamatus omaenda mõttetera. „Õnnelikud on need inimesed, keda juba lapsepõlvest peale on õpetatud lugema hommiku- ja õhtupalveid. Nad teavad, et nad pole maailmas üksinda.“ Oh, kuidas mõte hakkas jooksma. Kas meie rahvas – ei, mitte rahvas, see on liiga pretensioonikas, ...

Kevadine praostkondade sinodite periood on jõudnud umbes poole peale. Seitsmes praostkonnas (Tallinna, Valga, Tartu, Lääne, Viru, Lääne-Harju, Viljandi) on aastakoosolekud juba toimunud ja viies praostkonnas (Võru, Saarte, Pärnu, Järva, Ida-Harju) kogunevad koguduste esindajad sinodile maikuus. Viiel juba toimunud sinodil on mõne koguduse esindaja või praosti ettepanekul pandud sinodi päevakorda toetusavaldus põhiseaduse muudatusele, mis sõnastaks riigi alusdokumendis abielu ...

Sõjameeste kaitsepühak on püha Jüri, keda tuntakse lohetapjana. Legendi järgi ühes metsas elutsev lohe terroriseeris linnamüüride vahele peitunud kogukonda, kellel ei olnud koletise viha vaigistamiseks muud teha kui viia igal aastal ohvriks paar lammast linnatagusesse metsa. Aja jooksul lohe isu kasvas ning seda üritati lepitada järgnevalt inimohvriga. Nii püsis kogukond kurjuse kütkeis seni, kuni saabus julge sõjamees ja lohe tapmisega raius läbi nõidusliku ...

Lennuk sõidutas meid Amsterdamist Kilimanjaro lennuväljale. Sealt edasi sõitsime koos reisikaaslastega bussiga Arusha linna, kus algas 8. märtsil Kirikute Maailmanõukogu maailmamisjoni ja evangeliseerimise konverents, mille teemaks oli „Käige vaimus ja uuenege jüngritena“ (Moving in the Spirit: Called to Transforming Discipleship). (Konverentsil vastu võetud üleskutse on leitav Eesti Kiriku 6. lk – toim.) Konverentsile Tansaaniasse oli tulnud üle tuhande osavõtja, mina ...

Oleme kirikuaasta pühade kõrgpunktis. Seljataha on jäänud suur ehk kannatuste nädal meie kristliku usu kesksemate sündmuste – armulaua seadmise, Kristuse surma ja ülestõusmise – meenutamisega. Veel järgnevatel päevadel tuletame meelde Kristuse ilmumist oma jüngritele, nende kinnitamist ja julgustamist ning ettevalmistamist teele, mis neil ees seisis. Seda, mida nad läbi elasid, saatsid küsimused: uskuda või mitte uskuda kõike seda, mida nad kogesid ja nägid. Ja nii on see ...

Oleme suures nädalas ja astumas vastu suurtele pühadele. Pühade mõte on aja võtmine oluliste asjade peale mõtlemiseks. Igapäevase elu mured ja hool aga köidavad liialt palju meie tähelepanu. Tööd ja toimetused võivad röövida meilt suhted lähedastega. Kuid veel traagilisem on see, kui argielu askeldused peidavad meie pilgu eest kõige Looja ja Ülevalpidaja, meie Päästja ja Lunastaja. Jumalale tuleb teadlikult mõtelda. Tema päästetegudele mõtlemine kingib siin kaduvas ja ...

Pean väga oluliseks, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal ei unustaks me oma riigi minevikku. Olen korduvalt rõhutanud, et vanemate ja vanavanemate kohustus on jutustada meie ajalugu. Sean selles eeskujuks juudi rahva, nad kasutavad sabati ja pühade söömaaegu selleks, et meenutada oma rahva ajalugu. Eeloleval pühapäeval meenutame ühte lõiku meie rahva ajaloost – massiküüditamist – ja süütame küünlad vägivalla ohvrite mälestuseks. Seppo Zetterberg kirjutab: „1949. aasta ...

Usuteaduse instituudi toimetiste sarjas ilmunud kogumikus „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“ sõnastab muusikateadlane ja värske lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks oma kujutluse kirikumuusika terviklikust arendamisest EELKs ja visandab selleks järgmised eesmärgid: 1) Eesti kirikumuusika ajaloo kirjapanemine ja publitseerimine; 2) tasakaal loomingulise ja teadusliku tegevuse vahel kirikumuusikas, sh uute muusikaliste võimaluste otsimine jumalateenistuste ...

Sõna „usk“ tähendus on lai. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ ütleb, et see on „kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist“ ja „veendumus milleski, mida ei saa tõestada“. Viimane hõlmab usku mingi jumaliku või üleloomuliku võimu olemasolusse, kindlustunnet kellegi või millegi suhtes ning veendumust mingi soovi täitumises – lootust. Nõnda on usk üheks alust rajavaks mõisteks, sest mis abi oleks teadmistest, asjadest ja inimestest, kui me nendesse ei usuks. Eesti ...

Eesti Vabariigi juubelipidustuste kulminatsioon on selleks korraks seljataha jäänud. Usun, et ka kogudustes suutsime oma riigi sünnipäeva koos kogukonnaga nii väärikalt tähistada, kui vähegi võimalik, sest see oli ju meie ühine rõõmu- ja tänupüha. Eks pärast suuri pidustusi võtab argiellu tagasitulek ja sellega kohanemine mõneti aega. Mina ärkasin igatahes esmaspäeva hommikul vaatepildiga, millist ammu polnud näinud. Aknast välja vaadates märkasin kõigepealt öö jooksul maha ...