Alanud aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini toimuvad EELK kogudustes juhtorganite – nõukogude ja juhatuste – korralised valimised. Samuti valib iga kogudus endale revisjonikomisjoni või revidendi ning kaks praostkonna sinodi saadikut. Peatselt algab kandidaatide ülesseadmine ning paljudel koguduseliikmetel on põhjust endalt küsida: kas vastutuse jagamine oma kodukoguduse käekäigu ja tuleviku eest läbi nõukogu või juhatuse töös osalemise on midagi, mis mahub minu ajakavva, ...

Alanud on Eesti Kiriku 98. aasta. Leht on kodumaal taasilmunud üle 30 aasta viie peatoimetaja juhtimisel. 16. veebruaril 1990 kinnitas peapiiskop Kuno Pajula nädalalehe Eesti Kirik vastutavaks toimetajaks Põltsamaa koguduse õpetaja Joel Luhametsa, kes juhtis toimetust kaks aastat. Evar Post ja Villu Jürjo olid peatoimetaja ametis kumbki ühe aasta. Neljas peatoimetaja Kadri Ugur juhtis ajalehte poolteist aastat. Viies peatoimetaja Sirje Semm on ametis 17. jaanuarist 1996 – ...

Mälu on kolossaalselt tähtis, on öelnud Andrei Tarkovski. Küllap pole tema ainus, kes selle mõtte on sõnastanud. Mäluta vajuksime tühjusse, lahustuksime mittemilleski. Mida mäletame tulevikus aastast 2020? Vaatan aastavahetuse sotsiaalmeedia sissekandeid. Koroonapandeemiaga kaasneva üleslugemise kõrval on selliseidki sissekandeid, mis möödunud aastat edukaks nimetavad. Rabamatkad – positiivne, viiruse laiaulatuslik levik – negatiivne, koolikorralduse muutus, kaugtöö ja ...

Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu  kirjutada üles kogu riigi rahvas. (Lk 2:1) Tervitan teid meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha puhul. Pühakirja jutustus algab teatega, et Rooma riigis toimus rahvaloendus. Kas keiser Augustuse käsu märkimine jõuluevangeeliumi alguses on lihtsalt ajaloolise tausta määratlemine või on sellel sügavam tähendus?  Käesolev aasta on Piibli aasta ja kutsusime kokku juubelipiibli koostöökogu. Meie ...

„Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!“ (Ps 80:4) Küllap kõlavad need lauliku sõnad sel aastal eriti tähendusrikkalt. Kõik on olnud teisiti, kui inimlaps arvas, planeeris ja uskus. Aktuaalsete asjadega on juba nii, et raske on midagi ammendavat öelda. Enamasti meenutab see kas päris rumalat või natuke targemat „säutsumist“, kui sotsiaalmeedia sõnavara pruukida. Vaja on aega, et mõista toimunu kogu tähendust ja suurust. Kas see muudab ...

Vanal heal Inglismaal on kombeks ikka rääkida kas ilmast või jalgpallist. Need on teemad, mille kohta on igaühel midagi öelda. Ja kui jalgpall ei ole sinu tugevam külg, siis ilm läheb ikka kõigile korda.  Viimane aasta on andnud meilegi teema, mis kõiki otseselt või kaude puudutab. See on terve lõppeva aasta meid saatnud nähtamatu vaenlane – koroonaviirus –, mis on nii sügavale meie igapäevaellu tunginud, et kui see ükskord taandub, siis ei tea, kuidas elame ...

Kes meid kaitseks kurjal päeval? – nii on ikka läbi aegade õhatud! Kuidas riik oma kodanikke kaitseb ja kui palju selleks raha kulub, seda saab lugeda riigieelarvest. Selle seletuskirja 29. lehelt leiab lause: Maksude kaudu … toetatakse aastatel 2020–2021 kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist kuut (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). On näha, et muude tähtsate valdkondade toetamisel pöörab ...

Oleme advendiaja lävel. Juba ehitakse linnaväljakutel jõulukuuski ja kauplustes kõlavad jõululaulud, kuid küllap oleme aru saanud, et jõulupühad tulevad seekord teistsugused kui varasematel aastatel.  Me ei tea veel, millised. Südames küll soovime, et kõik oleks nii nagu enne – koorid laulavad, orel kõlab, vaimulik kuulutab jõuluevangeeliumi ning rahvamassid täidavad kirikusaalid ja eeskojad. Me kõik soovime ka sel aastal endas jõulurõõmu tunda.  Siiski, ka ...

Eelmise nädala lõpus saatis EELK konsistoorium vaimulikele ja kiriklike asutuste juhtidele korraldused COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks. Korraldused jõustusid selle nädala algul ja asendasid kõik varasemad samal eesmärgil väljastatud konsistooriumi juhised. Antud korralduse eesmärk on võimalikult hoolsate ettevaatusabinõude rakendamisega viiruse leviku tõkestamiseks säilitada tavapärane elu ja tegevus kogudustes. Väljasaadetud juhiste järgimine aitab vältida ...

Möödunud nädalal vestlesin kirikuvalitsuses hea kolleegiga, kes avaldas arvamust, et kirikus peaks olema rohkem diskussioone ja debatte, eeskätt just teoloogilistel ja kiriku elukorraldust puudutavatel teemadel: kui me üksteisega rohkem räägiksime, oma vaateid selgitaksime ja põhjendaksime, siis oleks vähem erimeelsusi ja vastandlike seisukohtade põrkumisi. Esimese hooga vaidlesin talle vastu ja väitsin, et kirikus nagu avalikus ruumiski käib pidev arvamusfestival, ...

Jumala armuga oleme võinud alustada novembrikuud, mille algus on toonud meieni tõsised koroonanäitajad. Ilmselt kellelegi ei jää kahtlust, et oleme jõudnud viiruse teise lainesse. Kahjuks me ei tea, kui kaugele oleme selles laines jõudnud, millisteks kujunevad lähinädalate näitajad, millal koroonahaigestumiste kasv taas Jumala armuga pöördub langusesse ning loomulikult küsime ristirahvana, millisteks kujunevad selle aasta jõulud. Kõik need ja veel paljud teisedki küsimused ...

Viimase aja arvamusavaldustega ühiskonnas aktuaalsetel teemadel on kaasnenud emotsionaalset tulisust, teravaid väljaütlemisi, kahjuks ka inetusi ja verbaalseid isiklikke rünnakuid konkreetsete isikute või inimrühmade aadressil. Seni, kuni argumenteeritud arvamusteravikud on suunatud konkreetsetele vaidlusküsimustele, on suudetud säilitada üksteise suhtes väärikas ja lugupidav toon. Kui sõnateravust on kasutatud oponendi ründamiseks, tema arvamuse tühistamiseks, vähema venna ...

Möödunud reedel tähistati Tartu Jaani kirikus ajalehe Eesti Kirik taasilmumise 30. aastapäeva.  Nagu taolistel pidupäevadel ikka, tänati Jumalat, kiideti tegijaid, meenutati möödunut ja vaadati tulevikku. Rõõmsat meeleolu ei pisendanud ka see, et algselt 13. märtsiks planeeritud üritus tuli koroonapandeemia tõttu üle poole aasta edasi lükata. Pigem lisas see sinna ühe olulise tänu- ja eestpalveteema veel juurde.   Nagu piiskop Joel Luhamets, kes oli 1990. ...

Elame tänumõtetes külvi ja lõikuse eest ning tunneme rõõmu heast koostööst Jumalaga ja kristlaste vahel. Piiskop Tiit Salumäe on ühes lõikustänupüha tervituses öelnud: „Põld on Jumala laud. Enne kui paluda „Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!“, tuleb astuda põllule, sest see on püha paik. Ja asuda tööle. Nii jätkub õnnistust nii pühadeks kui argipäevaks.“  Kiriku tööpõld on lai. Ma usun, et suurem osa koguduste õpetajaid nõustub minuga, et vajame oma ...

Me elame nii füüsilises kui ka vaimses maailmas. Enamasti püüdleb inimene liikumist tasakaalupunkti suunas, kus need kaks maailma saavutavad omavahel harmoonia ja saabub rahulolu ja tunnetuslik maailma mõistmine. Nende kahe maailma omavahelist mõjutamist ja vahekordade muutust tunneme kogu elu vältel ning meie meeled ja hing saavad tuge füüsilisest keskkonnas ja vastupidi. „Mente et manu“ (’mõistuse ja käega’ – toim.) on põhimõte, mida teab igaüks. Tihti on nii, et ...