Mures ühtsuse pärast

Eelmise aasta sügisel palus kirikuvalitsus minul osaleda Porvoo osaduskirikute konsultatiivkohtumisel, kus teemaks olid samasooliste isikute kooselu kirikliku õnnistamisega seotud küsimused ja sellega laiemalt haakuv temaatika. Konsultatsioon toimus 18.–20. detsembrini Sigtunas (Porvoo consultation on same-sex relationships) ning osa võtsid anglikaani ja luterlike kirikute ühe- kuni seitsmeliikmelised delegatsioonid Britanniast, ...
Veiko Vihuri, EELK esindaja Porvoo osaduskonna kontaktgrupis: 2006. aasta märtsis valminud Balti piiskoppide kiri Uppsala peapiiskopile on ajendatud Rootsi kiriku otsusest samasooliste nn registreeritud partnerluse õnnistamise kohta. See otsus on tekitanud hämmingut ja vastuseisu nii luterlike kirikute seas Luterlikus Maailmaliidus kui Porvoo osaduskonnas. Tegemist ei ole tagasihoidliku muudatusega kiriku liturgilises praktikas, vaid kardinaalse ...
Ikka ja jälle kurdetakse sellele üle, et meie ajastul ei ole enam absoluutseid autoriteete, et neid ei ole ka kirikus, ja selles nähakse tõsist probleemi. Nii inimlikust kui ka kristlikust-teoloogilisest vaatenurgast võib sellest täiesti aru saada – meie elu on ebakindel, eksistents ohustatud ja mida teravamalt inimene seda tajub, seda rohkem igatseb ta kindluse ja selguse järele. Nagu «demokraatia», ...
Tänapäeva maailmas, kus «hea elu» tähendab harilikult mugavat ja tihti teiste kulul elamist, luksust ning priiskamistki, võib nii mõnelgi olla raske mõista, mis paneb kõrgharidusega inimesi kolima pealinnast, Tartust või Pärnust väiksematesse asulatesse, tihti suisa maapiirkonda (kus üsna viimase ajani polnud isegi korralikku Interneti-ühendust!), pühapäevast pühapäeva ...
Kiriku tornid on alati olnud märk asulast, läbi aegade on kirik olnud linna kese. 29. juunil, peeterpaulipäeval peeti Tartu kolmandat linnapäeva. Sel puhul toimus Tartu Linnamuuseumis ettekandepäev kiriku ja riigi, omavalitsuste ja koguduste koostööst. Kultuuriloolane Heivi Pullerits andis ajaloolise tähtsusega ülevaate Johann Voldemar Jannseni ning Tartumaa praosti, Maarja koguduse pastori Adalbert Hugo Willigerode ...
Asjaolu, et kogudused on paljudes Eestimaa paikades suurima liikmearvuga inimeste ühendus, loob formaalselt hea eelduse koostööks kohalike omavalitsustega. Kogudus esindab suuremat hulka elanikke kui spordiklubi või isegi kohalik külade ühendus. Järgnevaga tahan esile tuua mõne kokkupuutepunkti koguduse ja omavalitsuse koostöö võimalustest ja praktikast. Pea igas Eesti vallas ja linnas on olemas kogudus. ...
Kõike korraga või süstemaatiliselt järjest ei loe keegi. Nii leidsin ka mina alles pärast artiklit «Klassika vajalikkus» (EK, 6. juuni) Oulu ülikooli geograafia ja juhitava urbanisatsiooni professori Jussi Jauhiaise monograafia «Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini» (Eesti Kunstiakadeemia, sine loco 2005). Selles monograafias on käsitletud ka Eesti arenguid, koguni eesti ...
Oikumeenia ja allianss ei ole sünonüümid, pigem antonüümid. Pühakirja valguses tähendab oikumeenia uuestisündinud kristlaste südamete ühtsust Püha Vaimu initsiatiivil. Seda ma nimetaksin allianssmeelsuseks. Tänapäeva oikumeenilist liikumist iseloomustab matemaatiline väikseim ühine nimetaja. Kui allianssi võiks iseloomustada organismina, siis oikumeeniat pigem organisatsioonina. Oikumeenia ...
Vaevalt oskas keegi paar-kolm aastat, ammugi paar-kolmkümmend aastat tagasi arvata, millises olukorras oleme me praeguses Soome Evangeelses Luterlikus Kirikus. Mühinaga on liikvele läinud ootamatu muudatuste laine. See pole tõusuvesi. See on tsunami, mis on alguse saanud sügavikus toimunud maavärinast. See laine on kontrollimatu, keegi ei suuda seda juhtida ega pidurdada. Piiskoppidel pole seisukohta, mis erineks avaliku arvamuse ...
TOIMETUSE POSTIST Sõna «kristus» kasutatakse tavaliselt suure tähega Jeesuse nime juures nagu perekonnanime. Kas pole siiski nii, et Naatsareti Jeesus on ajalooliselt subjektiivne olend, aga mõiste «kristus» on objektiivne olemus. Sest Jumala poolt võitud või salvitud on ju olemuslikult Kõik, mis olemas on. Ilma selleta ei saaks midagi eksisteeridagi. Veelgi vähem elada ja hingata. Kristust ...
19. juunil esitleti Usuteaduse Instituudis «Diakoonia käsiraamatut». Raamatu näol on tegemist esimese eestikeelse diakooniakoolituse põhimaterjaliga.Vastilmunud raamat sisaldab esimest põhjalikumat arhiiviallikatel rajanevat uurimust Eesti luterliku hoolekande ja diakoonia ajaloost. Käsiraamatu toimetuskolleegium dr Riho Saardi juhtimisel on püüdnud ühtede kaante vahele mahutada nii teoreetilist kui ka ajaloolisest ...
Vigala Maarja kiriku kriminaalmenetlust alustati 2006. aasta veebruaris Lääne Ringkonnaprokuratuuris. Ebaseaduslik tegevus kirikus aga leidis aset oluliselt varem ja seega võib öelda, et nüüdseks juba pea kolm aastat kestnud saaga on kõiki osapooli rahuldava lõpuni jõudnud. Samas vajab teema põhjalikumat käsitlust, sest asi jõudis niikaugele just osapoolte teadmatuse tõttu ning andis valusa ...
Igas vaidluses või diskussioonis on kõige kahetsusväärsem siltide kleepimine. Kindlasti on seda ette tulnud mõlemal vaidleval poolel. Kedagi võib kergesti katoliiklaseks nimetada kas või sellepärast, et ta teeb ristimärki või põlvitab kirikusse sisenedes. Samas on asjad, mida seostatakse katoliiklusega, aja jooksul muutunud. Esitan vaid kaks näidet. Ajad ja kombed Vaba rahvakiriku ...
6. juuni Eesti Kirikus kirjutab Jaan Lahe muu hulgas nähtusest, mida ta nimetab krüptokatoliikluseks. Paraku näib, et ta kasutab antud mõistet selle tähendust ja algupära teadmata või sellega manipuleerida püüdes. Krüptokatoliiklus on halvustav nimetus, mida hakati kasutama põhiliselt peapiiskoppide Alfred Toominga ja Edgar Hargi ajal nende kohta, kes ei olnud nõus kirikus valitseva stagnatsiooni ja ...