Euroopa luterlike vähemuskirikute kommunikatsiooniorganisatsioon (KALME) jätkab järgnevatel aastatel täiendkoolituste pakkumist liikmeskirikute meediatöötajatele ja kirikujuhtidele, nähes olulisemate valdkondadena kommunikatsioonistrateegia planeerimist ning suhteid meediaga.KALME on tegutsenud juba 30 aastat, ühendades paari-kümmet väiksemat luterlikku kirikut Euroopas. Kui nõukogude ajal tähendas sellesse ...
Eestimaa ja kiriku jaoks raskeimal ajal käis professor Evald Saag pärast ENSV riigiasutuste uste kulutamist ka Moskvas, et saada luba kiriku jaoks vältimatult vajalikule, nimelt oma koolitusasutusele. Instituudi kujundamisel oli oluline roll ka peapiiskop Jaan Kiivit seenioril. Hiljem õpetasid siinsetel õppetoolidel läbi aastakümnete mehed, kellest igaüks oli omas ajas nagu mastimänd ning kelle tähendus ja ...
Ülekohtu tegemine on alatusSee, kuidas kiriku kõrged otsustajad käituvad Erkki Juhandiga, on ülekohtune ja alatu.Miks kuulutati vakantseks Viimsi koguduse õpetaja koht, kui oli ette teada, et kahele inimesele seal tööd ja raha ei jagu? Eestimaal on palju kogudusi, kus õpetaja asemel teenib diakon. Miks ei võinud see nii jätkuda ka Viimsis? Erkki Juhandi on oma elu kõige produktiivsemad aastad pühendanud Jumala teenimisele. Et ta oma tööd hästi teeb, sellest annavad ...
Luuletaja August Sang (1914–1969) põdes kaua ja kuidas see mõjus, nägid ta sõbradki. Vähk. Ta luuletustes avaldub see pika, kuid mitte meeleheitliku hüvastijätuna, millest on koomilisigi kõrvalepõikeid ning rohkem südamlikkusest kui petlikuks unustamiseks.Kõik Sanga luuletused aastaist 1956–1969 niisugusele loogikale siiski ei allu. Teiste hulka kuulub ka «On jälle öö», ...
Küllap peab tunnistama, et religiooniõpetajal pole sugugi lihtne leida oma õpilastele ainega süvendatult tegelemiseks võimalusi ja motivatsiooni. Õpetaja võimalused on aine ebakindla positsiooni tõttu tihti piiratud, religiooniala-seid teadmisi ei väärtustata just sageli, riigieksamite ainetel on prioriteet jne. Samas pole põhjust ka liigseks pessimismiks. Üheks vahendiks õpilaste huvi ...
Konverents «Kirik ja rahvusriik» on seljataha jäänud. Ettekanded kuulatud, külalised ja sõnavõtjad laiali sõitnud. Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud üritus on toimunud. Kodus arvuti taga istudes püüan meelde tuletada, mis mind seal paelus. Mitmes ettekandes puudutatud ajaloolistest sündmustest olen kõrvalseisjana osa saanud. Peterburi Jaani kirikus käisin vist aastal 1978, kui ...
Toimetuse postkasti on pärast kahte lugejareisi tulnud headelt reisikaaslastelt kirju, mida siinkohal avaldame. Et lugejareisid on populaarsust kogunud, siis oleme plaani pidanud 2008. aastal, kui Jumala lubab, korraldada kolm reisi: Lätti ja Leetu (pärast jaanipäeva), Peterburi (mais) ja Soome-Norrasse (septembris). Nii saab igaüks valida vastavalt ajale ja rahakotile.Pielpajärvi kirik seisab sajandeid muutumatuna keset kõnnumaad. Kristus valvab ikka nii Eesti- kui ka ...
30. augustil toimus Tartus kahepäevase konverentsi «Religioonitolerants: võimalus, kohustus, vastutus» raames sessioon teemal «Religioon ja poliitika». Kolm väljapaistvat sotsiaalteadlast analüüsisid sessioonil religiooni ja poliitika suhteid Ameerika Ühendriikides, Lääne-Euroopas ja Vene Föderatsioonis. Mahukaid raamatuid riigi ja kiriku suhetest Euroopa Liidus (mis on ilmunud saksa, ...
Tartus 28. augusti õhtul alanud filmifestivalil «tARTuFF – armastuse mitu nägu» linastus Raekoja platsil kuue päeva jooksul 12 mängufilmi, mille ühendavaks teemaks oli armastus. Lisaks peamiselt romantilistele suhetele keskenduvale vabaõhukinole pakkus tARTuFF armastuse teist nägu Athena keskuses, kus leidis aset rahvusvaheline konverents «Religioonitolerants – võimalus, kohustus, ...
Religioonisotsioloogia doktor Eileen Barker (emeriitprofessor Suurbritanniast, fotol), uus-usundite uurija, pidas 30. septembril Tartus konverentsil «Religioonitolerants 2007» ettekande «Uued usundid ja sallivus».Palun kirjeldage oma töömeetodit, kuidas jõuate teid huvitanud küsimuste teaduslike järeldusteni. Olulised on pikad süvaintervjuud mind huvitavate isikutega, need kestavad mõnikord kuni 7–8 ...
Tänavu suvel lugesime Eesti Kirikus mõttevahetust sõna «krüptokatoliiklus» asjus, seepärast pöördus Juune Holvandus kommentaaride saamiseks «avaliku» katoliiklase Vello Salo poole. Muidugi, kui lugesin, et «krüptokatoliiklus» on halvustav nimetus ja et selle eest hoiatati meil leerilapsi, küsisin endalt: mis ma olen ometi nii halvasti teinud, et minu eest tuleb noori hoiatada? Ent siis ...
Ühiskonna suurimaks haiguseks pidas ema Teresa inimese puhul tunnet, et teda ei vajata. Just selleks tehakse Eestis diakooniatööd, et keegi ei tunneks ennast tarbetuna. Assessor Joel Luhametsal oli hea meel tervitada Pilistvere diakooniapäevadele jõudnud sotsiaalminister Maret Maripuud.24. ja 25. augustil olid diakooniapäevadele Pilistverre kogunenud oma ala asjatundjad, et üksteiselt õppida, jagada kogemusi ning saada ka ise tuge. ...
Briljantleeri meenutades Juulikuu kaheksandal päeval toimus Urvaste kiriklas briljantleeripüha. Et algus oli kell 14, siis sõitsime rahulikult autoga Tallinnast Urvaste poole. Ilm oli pilves ja Otepää-Sangaste vahel tuli tugev lausvihm. Kuid kui me Sangastest Kuldre peale keerasime, hakkas päike paistma ja Taevaisa õnnistas meid päikselise ilmaga kogu jumalateenistuse ning seal veedetud aja. Abipraost Üllar Salumets ...
24.–26. augustini viibib Eestis mitteametlikul visiidil Uppsala peapiiskop Anders Wejryd koos abikaasa Kajsaga. Neid saadab peapiiskopi kaplan Ann-Cathrin Jarl. Visiidi käigus kohtutakse peapiiskop Andres Põderiga ja teiste kiriku esindajatega, et tutvuda EELKga ning arutada Rootsi kiriku ja EELK vahelisi suhteid. Mitmeid Eesti ja Rootsi kogudusi, aga ka kirikuid tervikuna seob kauaaegne koostöö. Kohtumisel arutataksegi sõpruskoguduste temaatikat. Teine oluline päevateema on ...
Käesolevat kirja sunnivad meid kirjutama nii väärtuslikud ja ajaloolised sidemed Rootsi kiriku ja Balti kirikute vahel kui ka meie tõsine suhtumine kuulumisse Luterlikku Maailmaliitu kui kirikute ühendusse. 6. märtsil 2006 allkirjastasid Pärnus Andres Põder (vasakult), Janis Vanags ja Mindaugas Sabutis kirja, milles väljendavad muret osaduse üle nende Rootsi vaimulikega, kes õnnistavad samasoolisi paare. Uppsala peapiiskop K. G. Hammar Luterliku ...