Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Sirje Kaasiku «Missa brevis» kanti ette Rootsis

Pühapäev, 18. november oli Haapsalu sõpruslinna Öster-Haninge koguduses pidulik. Haapsalu toomkoor koos Haninge kolme kooriga kandis ette Sirje Kaasiku «Missa brevise».Ühendkoori dirigeeris autor, orelil saatis Haninge organist Mikael Fahlstedt. Kirikus oli väga rohkesti rahvast. Sedakorda kanti missa ette jumalateenistuse sees. 2003. aasta suveks valmistas rahvateater Randlane Jaani kirikus ette dramatiseeringu «Karmeli ...

TOIMETUSE POSTIST

Mõtisklusi kirikupingisTahtsin neid ridu kirja panna juba kevadel pärast seda, kui olin ETV ekraanil jälginud Suure Reede jumalateenistuse ülekannet oma sõjaeelsest lapsepõlvest tuttavast Pärnu Eliisabeti kirikust. Olin nähtu üle kurb. Kirik, mis tollal oli peaaegu altarini puupüsti kirikulisi täis, oli pooltühi. Altariesisel põrandal oli mingi kujund, mille ümber toimetati rituaalset toimingut ja ...

Telepilt reaalruumis

Jooksin elu eest, otse minu kannul karjuv noormees, püstol käes. Kooli hoovi põgenedes jõudsin märgata maas lamavat naist. See oli kooli direktor. Kahjuks ei ole tegemist teatritüki käsikirja ega filmistsenaariumiga. Umbes nii kirjeldas eelmisel kolmapäeval oma üleelamisi Jokela kooli ajaloo- ja psühholoogiaõpetaja Soome ajalehtedele.Uudis sellest, et ühes üsna tavalises Soome väikelinnas tulistas ...

TOIMETUSE POSTIST

Kuhu jäävad ilusad kombed?Meie luteri kirik läheb katoliku kiriku poole. Olen näinud, kuidas katoliiklased käivad kirikus, enne kui tööle lähevad, siis lõuna ajal ja pärast tööd. Preester peab terve päev kirikus olema. Kas meie õpetajad saavad sellega hakkama? Ei usu. Pealegi muudab siin iga õpetaja kiriku korda.Agendas on ette nähtud, et usutunnistus on algliturgia lõpus, siin aga ...

Reformatsioonipäev halloween’i varjus

Samal ajal kui televisioonis ja tänaval võib näha ja kuulda vaid nõidu, tonte, luukeresid ja muid halloween’i-tegelasi, võitleb reformatsiooni sünnimaal evangeelne kirik oma tähtpäeva eest. Mõnes kirikus aga püütakse samas protestantlikku ideed integreerida moodsate suundadega ning pakkuda reforweenlikku meelelahutust. Igaühele midagiEt reformatsioonipäeva traditsiooniliselt tähistada ja ...

Ühest elavast suurmehest

Milles seisneb inimese suurus? Küllap selles, kuidas inimene on kasutanud ära talle Jumala poolt elamiseks antud aega, võimeid ja võimalusi. Mida rohkem ta neid kasutada on suutnud, mida rohkem ta on andnud endast teiste heaks, seda suurem on ta inimesena – mis siis, et seda mõistetakse sageli hinnata alles pärast tema surma. Kui siiski.Erakordne sündmusTeoloog ja usundiloolane Carsten Colpe kuulub selliste suurmeeste hulka, ...

Järgmine aasta toob uue perekonnaõiguse

Riigikogus on esimese lugemise läbinud kaks väga olulist eelnõu – perekonnaseaduse eelnõu ja perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu. Et need eelnõud puudutavad meid kõiki ning teine eriliselt veel ka vaimulikke, kes on võtnud endile abielude registreerimisega seotud ülesanded, siis annan mõlemast eelnõust lühikese ülevaate ka Eesti Kiriku lugejatele. Kindlasti on aga kõigil ...

Usk töötab. Külaskäik Paabelisse

Illimar Toomet tutvumas Aylesfordi kloostri plaaniga. Foto: Toomas Nigola Porvoo osaduskond, mille liikmeks ka meie kirik on, avab globaliseeruvas maailmas perspektiive ka jätkuva lahutatuse tingimustes elava kristlaskonna jaoks. Illimar Toomet tutvumas Aylesfordi kloostri plaaniga. Foto: Toomas Nigola Oktoobrikuu esimestel päevadel oli EELK esindajatel teist aastat järjest võimalus vaatlejatena osaleda Inglise kiriku Rochesteri ja Canterbury piiskopkondade ühisel vaimulike ordinatsioonijärgsel koolitusel, mis ...

Vaid Issandalt tuleva armastuse abil

Pâvils Brûvers on üks kahest Läti kiriku uuest piiskopist. Tema kureerida jääb alates 1. detsembrist Liepâja piiskopkond. Piiskop Brûvers ütleb, et tema kohus on olla kogu aeg karjaga, teenida pastoreid hoole ja armastusega.Olete elanud pikemat aega Lääne-Euroopas. Kuidas näete ilmalikustumist, individualismi ja tarbimiskultuuri Ida-Euroopas? Kas see on kiriku ja pastorite jaoks probleem? Kuidas reageerida?Piiskop Pâvils Brûvers ...

Riigieelarves suurem tähelepanu kirikutele

Nädala pärast, 24. oktoobril jõuavad riigikogus esimesele lugemisele 2008. aasta riigieelarve eelnõu ja riigi 2007. aasta lisaeelarve eelnõu. Mõlemas eelnõus sisaldub hulk kirikutega seotud eraldisi.Mäletatavasti kirjutati kevadel Reformierakonna ettepanekul Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmi aastateks 2007–2011 sisse kokkulepe, mille kohaselt ...

Kirikuid remonditakse riigi toel

ImageMuinsuskaitseameti projekt «Pühakodade säilitamine ja areng» loodi neli aastat tagasi eesmärgiga toetada pühakodade kui Eesti kultuuri- ja kunstiajaloolise pärandi olulise osa säilimist. Programmi raames on toetust antud ka oreli ja sisustuse tarvis. Vastseliina kirikus alustati kevadel katuse neelude (e katuse kaldpindade ristumiskohtade) remonti ja vihmaveesüsteemide parandamist. Fotol laob töömees 80 cm laiust maakividest ...

Varstu noorteklubi kristlik kultuurilugu

Otsisin tulutult nimetet leheküljelt selle autorite kontakt-andmeid ja seetõttu pean nüüd kriitikaga siin avalikult välja tulema.(Vt EK 26.09.2007 ja kristlus.varstukk.edu.ee)Otsisin tulutult nimetet leheküljelt selle autorite kontakt-andmeid ja seetõttu pean nüüd kriitikaga siin avalikult välja tulema.Minu hinnangu kohaselt on see ettevõtmine ilmekaks näiteks projektipõhise elu hukatuslikkusest. Idee ...

Soome kirjakeele isa

ImageMikael Agricola nimega seostab iga soomlane eelkõige oma emakeele ajalugu. Albert Edelfelti (1854–1905) kuulus maal «Mikael Agricola tõlkimas». Teos asub Helsingi ülikooli raamatukogus.«Agricola on soome kirjakeele isa,» vastaks meie hõimlane küsimusele tolle suurmehe kohta. Ja täpsustaks: 9. aprill, Mikael Agricola surmapäev, on Soome riigipüha, soome keele päev. Tänavu möödus tema surmast 450 aastat, sestap ...

Hingehoid ja kooskõla püha Franciscuse vaimus

4. oktoobri pärastlõunal Viljandi Jaani kirikus. Üle puusilla astumas veerand tunni jooksul üle 100 inimese. Väiksesse valgesse armsalt viltuse lae ja konarlike seintega pühakotta on meeldiv tulla, sest tal on elus aura, tõdes üks konverentsi ettekandja Mikk Sarv. Nõustun, hoone hingab seesolijatega kaitsvalt kaasa. Anu Raua villane vaip ei sobituks igale poole, samuti valgust toetavad Renee Aua vitraažaknad. Midagi koduselt ...

Demokraatia ja kodanikuühiskond kui kiriklik mõtteviis

Viimastel aastatel on diskuteeritud palju selle üle, kas meie kirikus on piisavalt demokraatiat. Selles küsimuses on olnud palju möödarääkimist ning, olgem ausad, ka teadlikke väärtõlgendusi. Et olen ise üks selle debati algatajaid, pean vajalikuks selgitada oma seisukohti lähemalt ka Eesti Kiriku veergudel. Meie kirikus on inimesi, kes kujutavad demokraatiat karikeeritult ja naeruvääristavad seda ning kelle ...