Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Arvamus »

Toimetuse kirjakast

Usun ja loodanEestis halvustatakse usku ja religiooni; vähe on juba neid, kes risti peale ei sülita. Kohe nii kõlaski Vikerraadios usuvaenulikkuse teema sissejuhatuseks. Et mängivad mingisugust mängu nimega Jeesus ja nii edasi. Selle üldsuundumusega seoses tunnen vastuolu käiberetoorika ehk igapäevase kõnekunsti ja usuvihkamise vahel. Kuulake edaspidi mõne asjamehe juttu raadios või teleris. Neid tuleb veel ja veel, iga ...

Üks küsimus

 Milliste plaanide ja ideedega on tööd alustanud EELK Konsistooriumi juures baseeruv diakoonia- ja ühiskonnatalitus?Avo Üprus, diakooniatalituse juhataja, Peeteli koguduse õpetaja: Ideed, mis kaua aega hoogu võtnud, hakkavad ka töösse jõudma. Diakooniatalituse juurde on kokku kutsutud laiem koostöögrupp ning me alustasime ühiskonnastrateegia koostamist. Arvestades hetkevajadusi on oluline märkida, et strateegia ...

Diakooniatööks on alati head ajad

Merille Hommik Järgmisel nädalal peetava EELK vaimulike konverentsi teemaks on «Diakoonia – teeniv kirik». See näib ühelt poolt lihtne ja lakooniline. Teisalt võime jällegi sattuda auku, kust paistab ainult küsimuste jada ja neid saab nii palju, et isegi sada tarka ei jõuaks vastata.Üldiselt üksikule ja vastupidi kaKui usklik naaber peab mind oma palveis meeles ja kuulab möödaminnes ka mõne mu mure ära, siis ...

Kiriklikust solidaarsusest

 Möödunud aastal sai ühiskonnas üheks enim kasutatavaks sõnaks «solidaarsus», seda eelkõige majandussurutise ja eelarvekärbetega seoses. Toimetulekuraskused puudutavad suuremal või vähemal määral ka kogudusi. Viljandi Jaani koguduse juhatuse koosolekul pühapäeval oli üheks põhipunktiks aastaeelarve kulude kärpimine 100 000 krooni võrra. Viime talvekuudel kiriku temperatuuri ...

Tunne iseennast

 Sirje Kiini monograafia «Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt», mis mõne päeva eest Turu ülikoolis doktoritööna kaitsti, pakub juba paar nädalat meedias kõneainet. Õigemini Underi armuelu, mida peamiselt Artur Adsoni päeviku najal üsna üksikasjalikult kirjeldatakse. Kriitik Vilja Kiisler, mitmed vanema põlvkonna esindajad mu enda kogudusest, aga ka näiteks riigikogulane ...

Õela õnn ei õitse

Mu sõjaaegse noorukikogemusega isa õpetas meile piibli- ja elutarkuse põhjal, et ära tee kunagi kellelegi seda, mida sa ei taha sulle tehtavat, ning et õela õnn ei õitse ja kadeda kodu ei kasva. Olen püüdnud oma elus neid kahte nõuannet alati järgida. Ja kui nüüd vahel ennast ebakindlana tunnen, mõtlen alati isale, kes kõrgele vanusele vaatamata ka teiste toidulaua eest hoolitseb, ning tean, et saan ...

Üks küsimus

 Järgmisel nädalal, 26.-27. jaanuaril toimub Läänemaal Roostal vaimulike konverentsi korraline istungjärk, seekordne teema on «Diakoonia – teeniv kirik». Milliste ootustega lähete?Katrin-Helena Melder, Järva-Jaani koguduse õpetaja, konverentsi juhatuse liige: «Praegu on hirmus kiire aeg ning jäänud on hulk korralduslikke ettevalmistusi. Ootan eelseisvat, leian, et see on väga vajalik teema, arvestades meie ...

Raamatu läbitöötamisest ei pääse siin mitte kuidagi

Aasta lõpus ilmus Aschendorfi kirjastuselt Münsteris uurimustekogu, mida on kasulik lugeda ka väljaspool teoloogiat. Teos on avaldatud saksa keeles, nii et järgnev on tõlgitud. Sarja «Katoliiklik elu ja Kirikureform (KLK) kirikulõhe ajal» 69. köide kannab pealkirja «Baltimaad reformatsiooni ja konfessionalismi aegu. Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa, Ingerimaa, Kuramaa ja Latgale. Linn, maa ja konfessioon 1500–1721. I». Ta ...

Andres Põder hindab inimeste panust kirikutöös

Peapiiskop Andres Põderi sõnul saab muudatuste eesmärk kirikus olla vaid üks: tõhustada koostööd ja soodustada üldkiriklike ülesannete, sealhulgas arengukava täitmist.  Foto: Daisy Lappard Peapiiskop Andres Põder ütleb Eesti Kirikule antud intervjuus, et hindab kõrgelt kiriku teolooge, kes valmistavad ette kirikuelu korraldama asuvat vaimulike kaadrit. Teoloogide tunnustamiseks lisab ta, et muutuvas ühiskonnas, kus kirik peab leidma oma ülesande täitmiseks parima vormi, on alati aktuaalsed ja elava arutluse objektiks vaimuliku ameti nõuded, ilmikute ülesanded, koguduse ja üldkiriku suhe, misjonaarse avatuse ...

Jumala peopesa kumeruses

Head Eesti Kiriku lugejad! Loomulikult tahan ma koos teiste kirikuvalitsuse liikmetega teile kõigile soovida, et uus, 2004. aasta oleks teile hea.Aga milline on see hea, mis on kõigile hea? Milline on see hea, mida igatseb nii rikas kui vaene, nii terve kui haige, nii rõõmus kui kurb? Ema Teresa on lääne ühiskondades elavatele inimestele kord öelnud: «Palvetage enestele puhas süda! Paljude viga heaolu ühiskondades ...

Minge mägedele, tooge puid …

Autor: Kristiina Zadin Juba pikemat aega on mind kõnetanud prohvet Haggai raamat. Ikka ja jälle tuletab see meelde, mis Jumal prohveti kaudu on öelnud oma rahvale. Ja see on nii iseloomulik just tänapäeval, mil on jõuliselt maad võtnud majanduskriis. Prohvet pani need sõnad kirja aastasadu tagasi, ometi on see nüüd nii aktuaalne, justkui oleks kirjutatud eile. Jumal küsib meilt, kas meil on aeg istuda oma vooderdatud kodades, kui Tema koda on ...

Koolikeskkond taunib õpilase usulist tausta

Olga Schihalejev uuris mullu sügisel kaitstud doktoritöös kooliõpilaste suhtumist religiooni. Foto: Merje TalvikTeoloogiadoktor Olga Schihalejev (40) uuris 14–16aastaste Eesti koolinoorte suhtumist religiooni ning nende arvamust kooli rollist selles. Tulemused olid ootamatud ja mõtlemapanevad.Õpilaste uuringust selgus, et kuigi meie kool peab ennast neutraalseks, ei ole sealne keskkond usulise taustaga õpilaste vastu kuigi sõbralik. «Tuleb tõdeda, et usulise taustaga õpilastel on koolis võimalus enda usulise traditsiooniga turvaliseks ...

Lugeja küsib: Kui palju on kirikul liikmeid?

Kui palju on kirikul liikmeid?7. jaanuari Postimehes kirjutati, et õigeusklikud, kes kuuluvad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse on suurim usuühendus Eestis. Eesti Kirikusse tuli kõne, kus küsiti, kas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ei ole enam hingede arvult suurim kirik Eestis. Palusime olukorda kommenteerida siseministeeriumi usuasjade osakonna juhatajal Ilmo Aul ja metropoliit Korneliuse referendil preester Toomas Hirvojal.Ilmo Au: ...

Hambad ristis õnnelik

 Kuni eelmise sügiseni oli mul paarikümneaastase kirikuelu järel sees hoiak, et «ega rikkus tee kedagi õnnelikuks». Siis aga käisin Peep Vainu koolitusel «Sisemine võit», kus minust jõukamad sellist küsimustki ei esitanud. Ma kipun salvestama, kui kuulen, et keegi käib talviti Austrias perega suusatamas, Londonis teatris, Moskvas tennist ja Türgis korvpalli maailmameistrivõistlusi vaatamas. Jõukad ...

Rahvas algab raamatust

 Armsad Eesti Kiriku lugejad! Tervitan teid alanud lugemisaasta puhul Hando Runneli sõnadega: «Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.» Kultuuriministeerium on kuulutanud alanud aasta lugemisaastaks. Tänavu möödub 475 aastat Wanradti-Koelli katekismuse ilmumisest. Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda, alles õpivad lugema või mingil põhjusel veel ei loe. Lugemisaastal kutsutakse üles ...